Obsah (10)

§ 423§ 407§ 426§ 663§ 657§ 346§ 465§ 173§ 696§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 11.09.2023. a, Tallin

§ 423lg 1 p-le 8.

Antud juhul ei ole hageja esitanud kostja andmeid, mis võimaldaks menetlusdokumente kostjale kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Kohus on üritanud kostja kontaktandmeid leida ning ise materjale ja kohtumäärust kätte toimetada enam kui aasta jooksul Ukraina pädeva kohtu kaudu vastavalt Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingule õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades, kuid see on ebaõnnestunud. Antud juhul ei ole võimalik kostjale mõistlike pingutustega tsiviilasja materjale ja kohtumäärust kätte toimetada.

1. Ringkonnakohtus on korduvalt väljendatud seisukohta, et avalikku kättetoimetamist ei saa lubatavaks pidada juhul, kui kostja suure tõenäosusega Eestis ei ela ning Eestis toimuva avaliku kättetoimetamisega kostja menetlusdokumente seetõttu suure tõenäosusega kätte ei saa (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.
2. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-11-35994). Antud juhul on tõenäoline, et kostja Eesti Vabariigis ei ela ning seega suure tõenäosusega menetlusdokumente avaliku kättetoimetamisega kätte ei saa, mistõttu ei saa avalikku kättetoimetamist pidada lubatavaks.
3. Kohus selgitas, et

§ 407

lg-st 4 tulenevalt ei tohi kohus hagilises abieluasjas seaduse kohaselt tagaseljaotsust teha. Kohus saab asja lahendada üksnes kohtuotsusega, mis eeldab kostja reaalselt kätte saamist ja seega ei saa kohus lahutusasja läbi vaadata ilma kostja 2 2-21-18798 menetluses osalemiseta. Kui teadaolevad andmed kättetoimetamist ei võimalda, tuleb hagi jätta läbi vaatamata. 13. Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping) artikkel 27 p 2 kohaselt, kui abielu lahutamise avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole, teine aga teise lepingupoole kodanik ja kui üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (

§ 426lg 1).

Hagejal on õigusabilepingust tulenevalt õigus esitada hagi kostja vastu abielu lahutamiseks ka Ukraina pädevale kohtule. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas määruskaebuse, mille kohaselt ei ole ta kostjat näinud üle 10 aasta ega suhelnud tema või tema sugulastega. Hagejal puuduvad kontaktid kostja või tema sugulastega ka sotsiaalvõrgustikes. Y ei ole maksnud elatist oma lapsele ning ei ole suhelnud lapsega pärast kodust lahkumist. Hageja palub end kostjast lahutada, kuna soovib isiklikku elu ning tal puudub teadmine kostja füüsilisest asukohast.
2. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 16. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes

§ 657

lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 17. Ringkonnakohus saab määruskaebusest aru nõnda, et hageja soovib maakohtu määruse tühistamist ning hagi rahuldamist. Ringkonnakohus selgitab, et hagi rahuldamine käesoleval juhul võimalik ei ole. Nimelt näeb Eesti õiguskord ette, et abieluasjas peavad pooled isiklikult kohtusse ilmuma ja kohus peab nad isiklikult ära kuulama (

§ 346

lg 2), millist põhimõtet on maakohus õigesti selgitanud ka hagiavalduse menetlusse võtmise määruses (dtl 39). Lisaks ei ole abieluasjas tagaseljaotsuse tegemine lubatav (

§ 423lg 4 esimene lause).

Kohus saab asja lahendada üksnes kohtuotsusega, mis eeldab kostja reaalselt kätte saamist ega saa lahutusasja läbi vaadata ilma kostja menetluses osalemiseta, nagu on õigesti märgitud ka vaidlustatud määruses.

1. Vaatamata eeltoodule tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks, kuna hagi on ringkonnakohtu hinnangul menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes jäetud ennatlikult läbi vaatamata.
2. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt tugines maakohus hagi läbi vaatamata jätmisel

§ 423

lg 1 p 8 esimesele alternatiivile, mille kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis 3 2-21-18798 võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. 20. Maakohus põhjendas, et on üritanud kostja kontaktandmeid leida ning ise materjale ja kohtumäärust kätte toimetada enam kui aasta jooksul Ukraina pädeva kohtu kaudu vastavalt Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingule õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades, kuid see on ebaõnnestunud. Maakohus järeldas eeltoodu alusel, et antud juhul ei ole võimalik kostjale mõistlike pingutustega tsiviilasja materjale ja kohtumäärust kätte toimetada. Maakohtu määrusest ei nähtu aga, mille alusel kohus leidis, et menetlusdokumentide kohtu poolse kättetoimetamise kostjale saab käesoleval juhul lugeda ebaõnnestunuks. Selliselt on maakohus rikkunud põhjendamiskohustust (

§ 465lg 2 p 8).

1. Eeltoodud eksimust ei ole võimalik parandada ka määruskaebuementluses, arvestades, et erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et tsiviilasja materjalid järeldust selle kohta, et kostjale ei ole õnnestunud dokumente kätte toimetada, ei võimalda.
2. Iseenesest on maakohus, arvestades kostja viimast teadaolevat elukohta, õigesti leidnud, et kohtuasja materjalide kättetoimetamisel kohaldub Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (õigusabileping). Vastavalt õigusabilepingu artikli 2 punktile 1 osutavad lepingupoolte justiitsasutused vastastikku õigusabi tsiviil- ja kriminaalasjades kooskõlas käesoleva lepingu sätetega. Õigusabilepingu artikli 3 kohaselt hõlmab õigusabi järelepärimise saanud lepingupoole seadusandluses ettenähtud protsessuaalsete toimingute sooritamist nagu poolte, süüdistatavate ja kohtualuste, kannatanute, tunnistajate, ekspertide ülekuulamine, ekspertiiside ja kohtuliku vaatluse läbiviimine, asitõendite üleandmine; kuriteo toimepannud isikute kriminaalasja algatamist ja väljaandmist, tsiviilasjades langetatud kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist, dokumentide kätteandmist ja edasisaatmist, teise lepingupoole palvel andmete esitamist süüdistatavate karistuse kohta. Õigusabilepingu artikli 9 punkti 1 esimese lause kohaselt annab järelepärimise saanud asutus dokumendid kätte vastavalt tema riigis kehtivatele eeskirjadele, kui kätteantavad dokumendid on koostatud tema keeles või varustatud tõestatud tõlkega.
3. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus eelnevale tuginedes pöördunud järelepärimisega Justiitsministeeriumi poole, andes teada nii oma soovist esitada õiguabitaotlus kui ka soovist teada saada, kas arvestades sõjaseisukorda Ukrainas, on võimalik Ukraina pädeva kohtu kaasabil tuvastada kostja viibimiskoht, toimetada talle kätte asja materjalid ja võtta kostjalt seletus (dtl 81). Justiitsministeeriumi vastusest nähtuvalt ei saa praegust keerulist olukorda arvestades tagada, kas dokumentide kättetoimetamine või muud toimingud on võimalikud või mitte, kuid dokumendid on võimalik edastada Ukrainasse skaneeritud kujul PDF formaadis aadressile themis@minjust.gov.ua (dtl 84). Seejärel on maakohus edastanud hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määruse ja dokumentide tõlgetega eelnimetatud e-posti aadressile (dtl 90), kuid tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et Ukraina pädev kohus oleks maakohtule teada andnud, et kostjale ei ole dokumentide kättetoimetamine võimalik. Veelgi enam, tsiviilasja toimikust ei nähtu sedagi, et Ukraina pädev asutus oleks maakohtu poolt ekirja teel edastatud dokumentide kätte saamise kohta saatnud soovitud kinnituse. Eeltoodu alusel ei saa nõustuda selle kohtu seisukohaga, et kostjale on dokumentide kättetoimetamine ebaõnnestunud.
4. Kuivõrd ringkonnakohtule jäi Justiitsministeeriumi vastusest ebaselgeks, kas justiitsasutus suunas dokumentide kättetoimetamise tagasi maakohtule või tegeleb sellega ka ise, tegi kohus andmete täpsustamiseks vastava päringu. Justiitsministeeriumi vastusest nähtuvalt ei ole vastavalt dokumendihaldussüsteemile käesolevas tsiviilasjas dokumentide kättetoimetamise 4 2-21-18798 taotlust läbi ministeeriumi liikunud, kuid Ukrainaga on õigusabitaotlused liikunud, sh ka paberkandjal (dtl 134).
5. Eeltoodud asjaolusid arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et asjas ei olnud vaidlustatud määruse tegemise hetkel

§ 423

lg 1 p-s 8 sätestatud eeldused täidetud ning maakohus ei võinud hagi läbi vaatama jätta. Maakohtu eksimuste tõttu tuleb vaidlustatud määrus tühistada ning asi saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kostjale dokumentide kättetoimetamisel järgida õigusabilepingus sätestatud ja eelpool esile toodud nõudeid. Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus 26. Menetluskulud jäävad

§ 173

lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 27.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 427

esimese lause kohaselt võib määruse peale, millega hagi jäeti läbi vaatamata esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ja saadab asja menetluse jätkamiseks maakohtule, ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 5