Obsah (7)

§ 133§ 141§ 214§ 64§ 65§ 68§ 76

1-18-6116 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.05.2023. a Tallinn Kohtuasja nr 1-18-6116 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Laura Ubei-Kon Kohtuasi Tallinna V

§ 133

lg 2 p 7;

§ 141

lg 1 - § 22 lg 2;

§ 214

lg 1, 5 järgi ning karistati teda

§ 64lg 1, Kr

MS § 238 lg 2,

§ 65

lg 1,

§ 68lg 1 alusel vangistusega 6 aastat.

Karistuse kandmise algus oli 13.02.

1. a ja lõpp on 13.02.
2. a. Galina Vidriku kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas töötab, läbis sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Võida“, omandas plaatija eriala, vestles psühholoogiga, osaleb AN-tugirühmas ja käis Töötukassas. Seisuga 10.04.
3. a oli tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi
4. Vabanemisjärgselt on tal võimalik minna elama oma vanemate juurde xxx valda xxxmaal. Isikul puudub vabanemisjärgne kindel töökoht, isiku sõnul oli tal enne vangistust määratud töövõimetus 40 %. Tallinna Vangla ei toeta Galina Vidriku tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist. Galina Vidrik taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Siret Vaher-Torni edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör ei toeta Galina Vidriku tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse leiab, et Galina Vidrik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine endiselt ennatlik. Karistusregistrist nähtub, et Galina Vidrikul on praegusel ajal 2 kehtivat kriminaalkaristust, reaalses vangistuses viibib ta
5. korda. Tema kuriteod on muutunud raskemaks ja vägivaldsemaks, lisandunud on seksuaalkomponent. Varasemalt kriminaalkorras karistatud kelmuse ja arvutikelmuse eest. Varavastaste kuritegude ajendiks on majandusliku kasu saamine. Isikuvastase kuriteo ajendiks on olnud impulsiivsus ja oskamatus lahendada probleeme. Viimaste süüdimõistmise kuritegude sooritamise põhjusteks on puudulikud sotsiaalsed oskused, grupi mõju, kättemaks ja majandusliku kasu saamine. Viimase süüdimõistmise raames sooritatud kuriteod kestsid mitu nädalat. Vanglas Galina Vidrik töötab, läbis sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Võida“, omandas plaatija eriala, vestles psühholoogiga, osaleb AN-tugirühmas, käis Töötukassas ja seisuga 10.04.
6. a oli tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi
7. Asja materjalidest nähtub, et Galina Vidrikule põhjustab probleeme alkoholi tarvitamine, tal on Varasemalt diagnoositud alkoholisõltuvus. Galina Vidrik ise väidab, et ta tarvitas alkoholi väga harva, viimati
8. a. Alkoholist tingitud vägivaldset käitumist tema puhul täheldatud ei ole. Galina Vidrik tarvitab narkootikume ja tal on diagnoositud narkootikumide sõltuvus. Esimest korda proovis amfetamiini
9. a, järgmine kord
10. a. Ta on proovinud ka LSD-d, GHB-d ja kanepit. Isiku sõnade kohaselt süstis ta
11. –
12. a amfetamiini ja toimus tsüklitena, vahepeal oli perioode kui oli 2 kuud kuni 7 kuud kaine. Viimati süstis amfetamiini 01.01.
13. a. Sõnades on isiku motivatsioon narkootikumide tarvitamisest loobuda tugev, kuid ei tunnista sõltuvust. Narkootikumidega seotud vägivaldset käitumist täheldatud ei ole. Isik tunnistab, et müüs
14. –
15. a narkootikume hõlptulu teenimise eesmärgil.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo 2 toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Galina Vidriku puhul on positiivseteks asjaoludeks, mis toetavad tema tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist – vanglas töötamine, sotsiaalprogrammide läbimine, eriala omandamine, AN-tugirühmas osalemine, psühholoogiga vestlemine ja Töötukassas käimine. Kuid vangla täitmiskavas märgitud tegevustes osalemine ei ole iseenesest automaatselt sellisteks asjaoludeks, millele tuginedes saaks kindlalt uskuda, et kinnipeetava edasine käitumine vabaduses on õiguskuulekas ning oleks põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamine. Isik omab aga endiselt mitut kehtivat distsiplinaarkaristust, millest kohus saab teha järelduse, et kui kinnipeetav ei ole võimeline isegi kontrollitud keskkonnas reeglitekohaselt käituma, kuidas on ta võimeline seda siis vabaduses tegema. Galina Vidrikul puudub vabanemisjärgne kindel töökoht ning tema sõnul oli talle vabaduses määratud töövõimetus 40 % ja ta sai töövõimetuspensioni. Seisuga 10.04.2023. a K-raha järgi on tasumata täiteasju summas 284,46 € ja Harju Maakohtu otsuse nr xxx alusel on isikul välja kuulutatud eraisiku pankrot. Galina Vidrik on karistatud vägivallakuriteo eest. Kinnipeetav on oma käitumises impulsiivne, tegutseb hetkeemotsiooni ajel, mõtlemata tagajärgedele. Isik tunnistab ka ise, et tal on raskusi oma emotsioonide kontrollimisega. Ei ole lahendanud oma probleeme sihipäraselt, millele viitavad kinnipeetava poolt majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pandud kelmused ja vargused ning konfliktisituatsioonis vägivalla kasutamine. Sooritades kuritegusid ei mõelnud teiste isikute tunnetele. Kinnipeetava eesmärgiks on lapse usalduse ja hooldusõiguse tagasi saamine, seejärel töökoha ja oma elukoha leidmine. Arvestades kinnipeetava minevikku on eesmärkide saavutamine kaheldav, vajab eesmärkide saavutamiseks tuge. Korduvad kuriteod viitavad puudulikule probleemide lahendamise oskusele. Seega just kuriteo toimepanemise asjaolude ja isiku varasemat elukäiku iseloomustavate andmete pinnalt ei saa Galina Vidriku puhul välistada uute kuritegude toimepanemist vabaduses. Kohus ei ole veendunud, et kinnipeetava mõttemaailm on praeguseks ajaks muutunud ning ta suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda. Kohtu hinnangul ei ole senine aeg olnud piisav, et avaldada tema käitumisele mõju ning muuta seniseid käitumishoiakuid. Seega on ilmne, et praegusel juhul peab olema vangistus pikem, et mõjutada Galina Vidriku senist käitumist ja hoiakuid. Galina Vidrik ärakandmata karistusaeg on veel pikk – ligi 9 kuud. Seega arvestades isiku varasemat käitumist, on prognoos pigem negatiivne ja üsna reaalne, et isik võib jätkata kuritegeliku tegevusega. Kohtu hinnangul on Galina Vidrik suhtunud ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ükskõikselt ja täitnud neid valikuliselt. Kohus leiab, et on otstarbekas jätta G. Vidrik tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, tema puhul ei ole veel karistuse eesmärgid täidetud. Galina Vidrik tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka prokurör ega vangla. Süüdimõistetu peab tunnetama ka karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432, 383, 384. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3