← Eesti

2-19-15211/38

2-19-15211 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 30.detsember 2022, Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-15211 Tsiviilasi XX ja YY hagi CC vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad:

  1. XX, isikukood x, elukoht x x, x, x x
  2. YY, isikukood x, elukoht x x x x, x x, x Hagejate seaduslik esindaja WW, isikukood x, elukoht x x, x, x x e-post: x Hagejate lepinguline esindaja Katrin Orav, e-post: x Kostja: CC, isikukood x, elukoht x x x x x x x, e-post: x Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Jennsen, e-post: x Tsiviilasja hind 4860 eurot [((9 x 270) x 2] Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada hagi osaliselt.
  4. Välja mõista CC XX ülalpidamiseks elatis perioodi eest 01.10.2019 kuni 14.03.2022 summas 3097,12 eurot.
  5. Välja mõista CC YY ülalpidamiseks elatis perioodi eest 01.10.2019 kuni 14.03.2022 summas 3150,42 eurot.
  6. Elatis kanda WW arveldusarvele nr x MENETLUSKULUD Kumbki pool kannab oma menetluskulud ise. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või 1 2-19-15211 kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldus ja menetluse käik 01.10.2019 esitatud hagiavalduse ja 16.10.2019 esitatud hagiavalduse täienduse kohaselt elasid laste vanemad koos 2004 kuni 02.04.2019, mil CC lahkus poolte ühisest kodust ning nimetatud ajast elavad lapsed koos isaga. Kostja ei ole pärast lahkuminekut osalenud laste ülalpidamises, mistõttu nõuavad hagejad kostjalt elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-1 sätestatud määras kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kuna kohtu menetluses oli ka tsiviilasi nr 2-19-16946, st CC avaldus suhtluskorra määramiseks ja ühise hooldusõiguse lõpetamiseks YY suhtes, peatas kohus 10.01.2020 määrusega käesoleva tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasja nr 2-19-16946 menetluse lõppemiseni. 30.09.2020 määrusega rahuldas kohus XX ja YY taotluse elatishagi tagamiseks ning kohustas CCa maksma lastele elatist igakuiselt 100 eurot kuus kuni käesoleva tsiviilasja jõustumiseni. 12.01.2021 esitas WW avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks mõlema lapse suhtes osaliselt ning talle ainuhooldusõiguse üleandmiseks laste viibimiskoha ja hariduse küsimustes, samuti suhtluskorra määramiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2021 määrusega muutis kohus Pärnu Maakohtu 18.03.2021 määrust tsiviilasjas nr 2-19-16946 suhtluskorra osas. Muus osas jäi maakohtu määrus muutmata. Nimetatud kohtumääruse järgi lõpetas kohus CC ja WW ühise hooldusõiguse YY ja XX suhtes osaliselt ning andis CCle üle ainuhooldusõiguse YY suhtes ning WWle ainuhooldusõiguse XX suhtes. Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 14.03.
  7. 24.03.2022 määrusega uuendas kohus tsiviilasja nr 2-19-15211 menetluse. Pärast menetluse uuendamist on hagejad esitanud nõude täpsustuse, nõudes kostjalt välja elatise XX kasuks alates hagi esitamisest kuni 18.03.2022 summas 4 306 eurot ning YY kasuks sama ajavahemiku eest 4 411 eurot (1.kd tl 114-116). Täpsustatud nõude esitamisel on hagejad arvestanud kostja poolt elatise maksmisi ja kulutusi lastele kokku summas 5105 eurot (1.kd tl 119). Hagejad on eelistungil aktsepteerinud täiendavalt kostja kulutusi X 582 eurot ja Y 633,70 eurot ning hagejate lõplikuks nõudeks jääb elatise nõue X kasuks summas 3 724 eurot ja Y kasuks 3 777,30 eurot (II kd tl 74-75). Hagejate isa on esitanud omapoolse ülalpidamiskulude arvestuse vaidlusalusel perioodil kokku vähemalt summas 26 470,87 eurot (2.kd tl 180-181). Täiendavalt on hagejate isa kandnud kulutusi seoses laste transpordiga, pidades neid suuremaks kui kosja vastavad kulud. Hagejate isa ostis uue eluaseme x linna, et X saaks elada emotsionaalselt ja vaimselt rahulikumas ja turvalisemas keskkonnas pärast lapse ärakuulamise protokolli avalikustamist. Koolivahetusega x suurenesid ka X kooli ja pärast koju viimisega seotud kulud. Lisaks on isa tasunud hagejate ülalpidamiskulusid sularahas ning andnud neile taskuraha, kuid taskuraha andmist hagejate esindaja ülalpidamiskuluna ei käsitle. Täiendavalt said lapsed isa kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid TsÜS § 62 lg 1 mõttes, hinnates kasutuseeliseid isa elukohas 25 kuu arvestuses summas kokku mõlemale lapsele 6 924,50 eurot lähtudes keskmisest üürihinnast. Sarnaselt on hagejate esindaja arvestanud kasutuseelist soetatud uue elamispinna aadressil x x, x x, kasutamise eest kokku summas 449,72 eurot. 2 2-19-15211 Kostja seisukoht (1.kd tl 24-27; 98-99; 129-132; 159-160; 2.kd tl 77-78; 4.kd tl 168-171) Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja viitab Riigikohtu lahendi nr 2-18-6491 (p 14) selgitusele, et nii nagu tagasiulatuva elatise puhul nii ka hagimenetluse kestel sissenõutavaks muutunud elatise puhul ei ole nõude lahendamisel ainumääravat tähtsust sellel, kui suuri kulutusi on üks või teine vanem teinud ja kas vanemate varalised panused on olnud võrdväärse kaaluga. Oluline on see, kas kõik lapse vajadused on olnud kaetud ning välja selgitada, milline on olnud laste elukorraldus ajavahemikul 01.10.2019 kuni 18.03.2022 ning milline on sellel ajavahemikul olnud kummagi vanema poolt laste ülalpidamise (sh vahetu) ulatus ning laste tegelikud vajadused. Hagejad on esitanud ebaõigeid andmeid kostja poolt elatise mittemaksmise kohta enne elatisehagi esitamist. Lastevanemate omavahelise kokkuleppe alusel tasus kostja kummagi hageja ülalpidamiseks 100 eurot kuus ka enne elatisehagi esitamist, mida tuleb käsitleda elatise ettemaksuna kostja poolt. Kostja on tasunud ettemaksuna hagejate seadusliku esindaja pangakontole elatist 1 400 eurot ning jätnud vahetu ülalpidamisena hagejate kasutusse laste isale kuuluvasse korterisse enda ostetud köögimööbli, nõudepesumasina ja pesumasina. Kostja on esitanud ülevaate laste elukorraldusest ja tema osalemisest laste ülalpidamises ajavahemikus oktoober 2019 kuni märts 2022, osaledes olulisel määral laste ülalpidamises. Lapsed on olulise aja viibinud kostja elukohas ning lähtudes PKS , 101 lg-st 6 ei ole kostjal seetõttu elatise maksmise kohustust. Lisaks on kostja olulisel määral osalenud laste vahetus ülalpidamises, ostes lastele muuhulgas vajalikke riideesemeid, mida hagejad kasutavad ka laste isa elukohas viibides. Kuna laste isaga koostööd emal ei ole, siis on kostja pidanud ostma lastele asju lähtuvalt sellest, mida ta näeb, et lastel on vaja. Y ei ole oma vanusest tulenevalt olnud võimeline endale vajalikke asju ise kaasa pakkima, mistõttu on laste ema pidanud Y ostma enda elukohta kõik uued vajalikud asjad. Kostja leiab, et laste vajadused tuleb lugeda kaetuks ka PHS § 17 lg 3 alusel hagejate seaduslikule esindajale riigi poolt tasutud peretoetuste ulatuses, kahe lapse eest kokku 120 eurot kuus. Hagejate seadusliku esindaja pangakontole laekus riiklik toetus YY eest kuni oktoobrini 2022, st veel 6 kuud peale YY elama asumist kostja elukohta märtsis
  8. Seega on ilmne, et hagejate esitatud nõude perioodil ei ole jäänud laste vajadused katmata. Hagejate seaduslik esindaja ei ole kostjat kordagi teavitanud ega ka tõendanud, et laste vajadused on hagi täpsustuses esitatud ajaperioodil jäänud katmata. Tegelikult on kostja enda ülalpidamiskohustuse laste ees täielikult täitnud elatise maksmise ja vahetu ülalpidamise läbi ning kokkuvõttes on lapsi üleval pidanud ilmselgelt suuremas ulatuses kui hagejate seaduslik esindaja. Sellest tulenevalt on kostjal õigus esitada WW vastu tagastusnõue VÕS § 78 lg 4 alusel. Hagejate esindaja esitas 14.10.2021 tõendid laste ülalpidamiskulude kohta, milles sisalduvad üksnes kulud, mis on seotud laste viibimisega isa elukohas. Arvestades suhtluskorda ei saa hagejad nõuda elatist kohustatud vanemalt riiete, toidu ja eluaseme tõttu isa elukohas, kuna sellised kulud on tekkinud mõlemal vanemal võrdses ulatuses. Hagejate esindajate kulude hulgas on kütusekulu, mis on seotud üksnes suhtluskorra täitmisega ning ei ole seetõttu ülalpidamiskulu ning samuti ei ole lemmikloom laste ülalpidamiskulu. Ka on kostjal vastuväiteid selle kohta, et lapsed on saanud isa kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid, kuna mõlemad vanemad peavad tagama lastele mõistlikud elamistingimused ning elatise vaidluses ei saa üks vanem hankida endale eelist elamispinna suuruse arvelt. Lisaks leiab kostja, et hagejate täpsustanud nõue on alusetu perioodil 15.03.2022 kuni 18.03.2022 Tallinna Ringkonnakohtu kohtumääruse jõustumise tõttu 14.03.
  9. Kuna alates 15.03.2022 on YY ainuhooldusõigus lapse elukoha küsimuses kostjal ning lapse peamine elukoht on kostja juures, ei saa YY kasuks elatist välja mõista. WW saaks nõuda üksnes teiselt vanemalt kahju hüvitamist, mitte tehes seda läbi elatise nõude. Käesolevas menetluses YY 3 2-19-15211 kasuks väljamõistetav elatis, mis tuleb kanda lapse isa arvelduskontole, ei lähe YY ülalpidamiseks. Hagejate seisukoht kostja vastuväidetele (1.kd tl 38-39; 1.kd tl 141-144; 4.kd tl 173-176) Kuna hagejad on esitanud hagi tulevase nõude täitmiseks, on ebaõige kostja väide, mille kohaselt vastab hagejate nõue sisult tagasiulatuvalt esitatud elatise nõudele ning hageja on senise menetluse ajal kogunenud elatisenõude suuruse välja arvestanud võimaliku kohtulahendi täitmise lihtsustamiseks. Ekslikud on kostja väited, mille kohaselt peavad hagejad enda kulusid miinimumulatuses tõendama ning selgitama, millises ulatuses on hagejate vajadused jäänud vahemikus 01.10.2019 kuni 14.03.2022 katmata. Hagejad ei väida, et kostja ei ole hagejatele ülalpidamist üldse andnud, vaid et on andnud seda ebapiisavalt ja allpool kehtestatud miinimummäära. Hagejad ei vaidle vastu sellele, et kostja tasus isa pangakontole enne hagi esitamist 08.04.2019.a. 120 eurot ja alates 30.04.2019.a. 200 eurot kuus hagejate kohta kokku, kuid 1 000 eurot oli maksutagastus, 200 eurot oli kostja sõiduauto x remondiraja ja 200 eurot laenutagastus. Ebaõige on kostja väide, mille kohaselt on isa takistanud kostja osalemist laste ülalpidamises vahetult. Kostjal on menetluse käigus olnud võimalik veeta aega lastega kahel nädalavahetusel kuus, mitte üksnes lapsi transportides. Hagejad ei ole viibinud kostja elukohas olulise osa ajast. Kostja juures käisid hagejad külas ja veetsid lühemaid perioode. Suuremas osas laste ülalpidamiskulusid on kandnud seega hagejate isa, va suvel, mil lapsed veetsid mõlema vanema juures võrdse aja. Sellel perioodil kandsid vanemad vahetult hagejatega seotud kulusid. Kostja poolt vahetult hagejate ülalpidamiseks kantud väidetavad kulud on ülepaisutatud. Kostja poolt on esitatud ebaõige ja tõendamata väide, et kostja on kandnud olulisel määral kulusid vahetu ülalpidamisena, ostes lastele mh vajalikke riideesemeid, mida hagejad kasutavad isa elukohas viibides. Ka vaidlevad hagejad vastu kostja väitele nagu laste isa ei oleks kostjaga koostööd teinud selles osas, milliseid konkreetseid asju on vajalik hagejatele osta. KOHTU SEISUKOHT JA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
  10. Kohus vaatab hagimenetluses asja läbi hageja nõuetest lähtudes ega ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt seotud poolte õiguslike väidetega. Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-17 märkinud, et asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel.
  11. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Lähtuvalt PKS § 99 lg-test 1 ja 2 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Samas võib kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda lause kohaselt mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist 4 2-19-15211 alla käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaselaselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  12. Hagejad on nõudnud elatist kuni 18.03.2022, kuigi Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärus, jõustus 14.03.
  13. Eelpoolnimetatud kohtumäärusega jõustus 18.03.2021 Pärnu Maakohtu kohtumäärus, millega kohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse laste suhtes ning andis muuhulgas kostjale üle YY ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha ja hariduse küsimustes. Sama kohtumäärusega määras kohus kindlaks ka vanematevahelise suhtluskorra lastega. Kuigi pooled vaidlevad selle üle, kas elatise nõudmine kuni 18.03.2022, mil laste elukorralduses toimusid reaalsed muutused ja Y asus elama kostja juurde, on kohtu arvates see vaidlus sisutu. Nimelt nähtud hagejate 11.04.2022 esitatud täpsustatud hagiavaldusest, et hagejad nõuavad elatist märtsikuu 14 päeva eest, mis lapse kohta moodustab 126 eurot (1.kd tl 116).
  14. Hagiavaldus on esitatud kohtule 01.10.2019 ning hagejad on nõudnud elatist alates haviavalduse esitamisest. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist. Sama tuleneb ka Riigikohtu lahenditest (näit 3-2-1-136-13, p 12; 3-2-1-120-14, p 12). Sellist nõuet ei ole hagejad käesolevas asjas esitanud. Kuivõrd hagejad ei ole tagasiulatuva elatise nõuet esitanud, on õige hagejate osundus Riigikohtu praktikale selle kohta, et elatise väljamõistmiseks PKS § 101 lg-1 sätestatud määras ei ole lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-21-15, p 14; 3-2-1-124-15, p 13; 3-2-1-120-14, p 14 jne). Tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses ning tõendada tuleb lapse vajadusi, mis on miinimumist suuremad.
  15. Vaidlust ei ole selles, et laste vanemad elavad lahus alates 2019 aprillist, mil kostja lahkus pere juurest. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on hagejatele ülalpidamist andnud, kuid hagejate väitel ebapiisavalt, so vähem kui seaduses sätestatud miinimummäär. Kostja on küll väitnud, et andis hagejatele vahetut ülalpidamist, kuid hageja sellega ei nõustu. Kohtu arvates on põhjendatud hagejate seisukoht, et vahetut ülalpidamist ei tõenda vanemate kirjavahetused, milles lepiti jooksvalt kokku laste transport kooli, lasteaeda, huviringidesse (2.kd tl 79-174). Kui oleks lastel olnud vahelduv elukoht, oleks see tuvastatud suhtlus- ja hooldusõiguse vaidluse lahendamisel. Hagejad ei eita, et vahelduv elukoht oli lastel suveperioodil, kuid sellega on hagejad ka elatise nõudmisel arvestanud. Kostja on viidanud vanematevahelisele kirjavahetusele, kus hageja tunnistab, et lapsed on ajaliselt pool aega kostja või kostja vanemate juures (1.kd tl 136), kuid selgusetuks jääb, kui pikast ajast ja millal on vastav sõnumivahetus toimunud, mistõttu kohus ei saa kostja poolt osundatud tõendile laste vahelduva elukoha kohta tugineda. Kostja on väitnud ka, et hagejate esindaja takistas kostjat osalemast laste ülalpidamises vahetult, kuid vaidlust ei ole selles, et kostjal on olnud lisaks lapsi huviringidesse transportides veeta aega nendega nädalavahetustel ning ka muul ajal. Küll aga leiab kohus, et elatise väljamõistmisel 2022 jaanuari- ja veebruarikuu eest tuleb arvestada seda, et lapsed viibisid emaga vähemalt pool kuud. Ka hagejate esindaja on seda tunnistanud ning ainuüksi asjaolu, et lapsed ei ole ema juures ööbinud, ei ole kohtu arvates arvestatav argument kostjalt 2022 jaanuari- ja veebruarikuu elatise väljamõistmisel. Kuna hagejad elasid jaanuari- ja veebruarikuus olulise aja emaga, tuleb elatise väljamõistmisel selle perioodi eest kostja poolt tasutud elatis 100 eurot lapse kohta elatise summast maha arvestada. 5 2-19-15211
  16. Kostja leiab, et tema poolt 2019 märtsis tasutud 1 400 eurot tuleb käsitleda laste elatise ettemaksuna (1.kd tl 30-31). Hagejad sellega ei nõustu väites, et 1 000 eurot moodustab maksutagastus, 200 eurot kostja sõiduauto remondiraha ja 200 eurot laenu tagastus. Kuivõrd hagejad elatise ettemaksu kokkulepet ei kinnita ning hagejate vanemad elasid sellel ajal veel ühise perena, kohus seda ettemaksu ülalpidamiskulude katteks ei arvesta. Kuivõrd hagejad nõuavad elatist alates 01.10.2019, jääb selgusetuks, kuidas enne nimetatud aega kostja poolt tasutud elatis 100 eurot omab puutumist antud nõudega. Et puudub poolte vahel vastav kokkulepe, ei saa arvestada vahetu ülalpidamisena kostja väitel hagejate kasutusse laste isale kuuluvasse korterisse jäetud kostja ostetud köögimööbli, nõudepesumasina ja pesumasinaga. Kostjal on võimalus esitada nimetatud nõuded teises hagimenetluses.
  17. Kostja leiab, et lisaks vahetult koosoldud ajale on ta olulisel määral osalenud laste ülalpidamises, tasudes huviringide, muusikakooli, lasteaia, laagritasu, psühholoogi teenuse, eraõppe eest, esitades ka vastavaid tõendeid (1.kd tl 161-200; 2.kd tl 1-56). Ta on samuti andnud taskuraha, kinkinud Y jalgratta ning ostnud erinevaid vajalikke riideesemeid. Hagejad tunnistavad kulutusi, mis kostja väitel on tehtud ülalpidamiskulude katteks, osaliselt Y puhul summas 633,70 eurot ja X puhul summas 582 eurot. Hagejad tunnistavad kulutusi tantsuringile mitte 15 eurot, vaid 5 eurot lapse kohta ning X puhul seda ainult 2019.a. X pole 2022 käinud ka x Muusikakoolis (1.kd tl 152). Samuti pole hagejad nõustunud Rootsi kruiisi eest tasutud 75 euro tasumisega kostja poolt ning nad on esitanud ka konto väljavõtte, et reis maksis 50 eurot (1.kd tl 153), mille vanemad jagasid hiljem pooleks. Kuivõrd eelpoolnimetatud kostja poolt tehtud väidetavad kulud on ka tõendamata, kohus nendega ei arvesta. Küll on aga hagejad nõus kostja kulutustega, mis seonduvad kulutustega lasteaiatasule, X muusikakooli tasule (va 2022), Y muusikastuudiole, X ja Y laagritasule, X psühhoogiteenusele ja eraõppe tasule. Samas ei ole kohtu arvates õige arvestada ülalpidamiskulu katteks lapsele antud taskuraha, kuna seda annavad vanemad lapsele vabatahtlikult vastavalt oma võimalustele ning sellega ei kaeta lapse esmavajadusi. Sama on lapsele tehtud kingitustega juhul, kui teise vanema nõusolek selle arvestamiseks ülalpidamiskulude katteks puudub. Kostja on väitnud ka täiendavaid kulutusi seonduvalt laste transpordiga, kuid tõendamata on transpordikulude suurus. Hagejate esindaja väitel teostas ka tema laste transporti, see ei olnud laste ema poolt ka nimetamisväärne. Kuna kostja ei ole oma transpordikulutusi tõendanud, jätab kohus need tähelepanuta nagu ka kulutused lastele vajalike riiete soetamiseks, mille soetamist ei ole hagejate esindaja lastele ilmtingimata vajalikuks pidanud. Ka ei ole hagejad aktsepteerinud kostja kulusid tõendavatena arvet nr 5176 (1.kd tl 180), mille tasumise kohta tõend puudub, maksekorraldust nr 397 (1.kd tl 172), mis ei ole X muusikakooli arve, vaid hoopis Y lasteaiaarve ning maksekorraldust nr 370 (2.kd tl 18), kuid arvet kohtule esitatud ei ole. Kuna kostja ei täiendavaid tõendeid hagejate viimatinimetud tõendite osas usaldusväärsuse kontrollimiseks esitanud, jätab kohus 3 eelpoolnimetatu kostja menetlusdokumenti tähelepanuta. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et põhjendatud on arvestada perioodil 01.10.1019 kuni 18.03.2022 kostja kulutused X ülalpidamiseks summas 582 eurot ja Y ülalpidamiseks summas 633,70 eurot.
  18. Kohus on tuvastanud, et hagejate põhiline elukoht oli isa juures. Isegi kui nõustuda kostja väitega, et ta on täitnud vahetut ülalpidamiskohustust suuremas ulatuses kui osas, mis on kulupõhiliselt tõendatud, on hagejate seaduslik esindaja esitanud tõendid kulutuste kohta eluasemele, riietele, koolitarvetele, kommunaalmaksetele jne ajavahemikul 2019 kuni 2022 kogusummas 26 470,87 eurot (2.kd tl 67-68; 3.kd tl 1-197; 4.kd tl 1-66). Kohus nõustub kostjaga selles, et olukorras, kus hagejad on nõudnud elatist üksnes seaduses sätestatud määras, 6 2-19-15211 on hagejate esindaja on pidanud vajalikuks kulutusi kahele lapsele keskmiselt 900 eurot kuus, mistõttu tuleb kriitiliselt hinnata selliste kulutuste vajadust. Hagejate esindaja kulutused seoses elukoha vahetusega on mitte lapse, vaid täiskasvanu otsus ning elukoha vahetusega seonduvad kulud samuti. Laste isa on välistanud ülalpidamiskuludena kostja transpordikulud ning selgusetuks jääb, miks neid kulusid peaks arvestama sellisel juhul hagejate esindaja poolt laste ülalpidamiskuludena. Samamoodi on lisaks hagejate esindajale eluasemekulud ka kostjal. Kostja on õigesti osundanud, et kasutuseelise arvestuse tegemisel tuleb arvestada kõiki elamispinnal elavate inimestega. Kasutuseelise arvutamine elamispinna ruutmeetri põhiselt ja selle alusel elatise nõude esitamine ei ole asjakohane, kuna mõlemad vanemad peavad tagama lastele mõistlikud elamistingimused ning elatise vaidluses ei saa üks vanem hankida endale eelist elamispinna suuruse arvelt. Vaatamata eeltoodule on tõendatud, et hagejate seaduslik esindaja on panustanud hagejate ülalpidamisse olulise osa vajaminevast, mis vastab laste vajadusele kostja poolt katmata osa ulatuses ning puudub alus väita, et hagejate isa peaks veel eraldi tõendama laste vajaduste katmata jätmist.
  19. Kostja on väitnud ka, et YY kasuks väljamõistetav elatis, mis kantakse lapse isa arvelduskontole, ei lähe lapse ülalpidamiseks, kuid eelpooltoodud põhjendustel on kohus tuvastanud laste isa suurema panuse laste ülalpidamisse, tagades laste vajadused. Olukorras, kus üks vanem on kandnud vahetult laste ülalpidamiskulusid suuremas ulatuses kui teine vanem, on põhjendatud elatist vähem tasunud või kulusid vähem kandnud vanemalt välja vähem tasutud elatise summa.
  20. Kostja on taotlenud otsuse tegemisel arvesse võtta, et PHS § 17 lg 3 alusel tasub riik hagejate seaduslikule esindajale peretoetused, paludes vähendada väljamõistetavat elatist peretoetuste võrra. Riigikohtu lahendist nr 2-16-11905/66 tulenevalt ei anna ainuüksi peretoetuste maksmise fakt alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega. Kostja ei ole selliseid asjaolusid esitanud ega tõendanud ning seega kuni 31.12.2021 kohus peretoetusete maksmisega ei arvesta. Alates 01.01.2022 on aga hagejad elatise nõudmisel peretoetuste maksmisega arvestanud. Kostja on väitnud ka, et hagejate seaduslik esindaja on saanud YY lastetoetust veel 6 kuud pärast elama asumist kostja elukohta, kuid elatist on nõutud kuni 18.03.2022 ega hõlma hilisemat perioodi.
  21. Kohtuotsuse põhjendavas osas käsitlemata poolte väited ja vastuväited, sh hagejate esindaja ja kostja kooselu lõppemise, koostöö puudumise kohta ei seondu otsuselt elatise vaidlusega ning kohus jätab need tähelepanuta.
  22. Eeltoodust lähtudes tuleb XX elatise nõuet summas 4 306 eurot vähendada 582 euro võrra ja YY elatise nõuet 4 411 eurot 633,70 euro võrra. Lisaks tuleb jätta rahuldamata elatise nõue 2022 jaanuarikuu ja veebruarikuu eest, igakuiselt kummalegi lapsele 213,44 eurot. Saadud summast tuleb maha arvestada kostja poolt hagi tagamise korras makstud elatis. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt elatise väljamõistmiseks XX ülalpidamiseks summas 3097,12 eurot (4306 – 582 – 2x213,44 – 2x100) ja YY ülalpidamiseks summas 3150,42 eurot (4411 – 633,70 - 2x213,44 – 2x100). Menetluskulud
  23. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 7 2-19-15211 TsMS § 164 lg 1 alusel hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad kummagi poole kulud tema enda kanda ja kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2023 otsusega on Pärnu Maakohtu otsus osaliselt tühistatud ning tühistatud osas tehtud uus otsus: RESOLUTSIOON
  24. Tühistada Pärnu Maakohtu 30.12.2022 otsus osas, milles maakohus mõistis CC X kasuks välja sissenõutavaks muutunud elatise perioodi 01.10.2019 kuni 14.03.2022 eest 3 069 eurot 12 senti ületavas osas ja osas, milles maakohus mõistis CC Y kasuks välja sissenõutavaks muutunud elatise perioodi 01.10.2019 kuni 14.03.2022 eest 3122 eurot 42 senti ületavas osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  25. Kehtiv kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 2.
  26. Rahuldada hagi osaliselt. 2.
  27. Mõista CC XX kasuks välja elatis perioodi 01.10.2019 kuni 14.03.2022 eest 3 069 eurot 12 senti. 2.
  28. Mõista CC YY kasuks välja elatis perioodi 01.10.2019 kuni 14.03.2022 eest 3122 eurot 42 senti. 2.
  29. Kanda elatis WW arveldusarvele nr x.
  30. Rahuldada CC apellatsioonkaebus osaliselt.
  31. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.