← Eesti

1-23-4901/5

Obsah (4)§ 209§ 298§ 294§ 208

1-23-4901 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-23-4901 (23700000021) Kohtunik Janika Kallin Vaid

§ 209lg 1 järgi.

Fl on alates 07.12.2022 avatud ajutise töövõimetuse leht, kuid ta täitis paralleelselt 25.01.2023 või isegi varem oma teenistuskohustusi. Järelikult lõi riigiprokurör Tervisekassale või selle töötaja(te)le tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, et tal on õigus saada töövõimetushüvitist. Tervisekassa sattunus eksimusse ja tegi varakäsutusi, Fle maksti alusetult hüvitist. Kaebaja hinnangul nähtub 25.01.2023 kohtuistungi protokollist kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, et F teostas avalikku võimu ja täitis teenistusülesandeid olukorras, kus tal selleks õigust ei olnud. F rikkus ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 60 lg 2 ja prokuratuur RaKS § 61 lg 1. Fl pole vähemalt alates 25.01.2023 õigus saada töövõimetushüvitist, sest ta on täitnud oma teenistuskohustusi. 2. Juhtiv riigiprokurör leidis kooskõlas KrMS § 199 lg 1 p 1, et kriminaalmenetluse alustamiseks põhjust pole, riigiprokurör F tegevuses puuduvad kuriteotunnused. Kuriteokaebuses kirjeldatud tegevus ei vasta

§ 209lg 1 koosseisulistele tunnustele.

Esiteks ei ole riigiprokurör Z Fga suhelnud 25.01.2023 kriminaalasjas nr X-XX-XXXX toimunud istungi ajal. Istungil osalenud kaitsja Dmitri Teplõhh nägi istungi vaheajal, et Flt saabus Z telefonile sõnum, kuid ta ei näinud sõnumi sisu. Teiseks ei saa prokuratuur keelata kolleegidel omavahel suhelda, sh keelata rääkimast tööalastel teemadel ja seda ka siis, kui ühe prokuröri teenistussuhe on ajutiselt peatatud ja ta viibib lapsehoolduspuhkusel. Z selgituste pinnalt järeldas juhtiv riigiprokurör, et F viis Z kurssi kriminaalasja nr X-XX-XXXX faktiliste asjaolude ja seda kinnitavate tõenditega, kuid F ei ole 1

(7)1-23-4901 kriminaalasja menetluse juhtimist üle võtnud, sh nõustanud Z näiteks menetlustaktika jms osas. Menetlusega kokkupuutumise keeldu Fl pole. F ei suhelnud Zga tasu eest. Kaebuses kirjeldatud tegevus muutub kriminaalseks siis, kui isik saab tasu paralleelselt nii tööandjalt kui ka Tervisekassalt. F pole ajast, mil ta teenistussuhe peatati, prokuratuurilt töötasu saanud. Ta nõustas kolleegi oma vabast tahtest ja ajast ning see ei ole kriminaalkorras karistatav.
  1. 04.07.2023 registreeriti Riigiprokuratuuris X esindaja kaebus. Kaebaja vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise. Kaebuse järgi ei või lapsehoolduspuhkusel viibiv ja Tervisekassalt hüvitist saav prokurör täita samal ajal teenistuskohustusi või teenistusega seotud toiminguid, sest tema teenistussuhe on ajutiselt peatatud. Kaebuses tõmmatakse paralleele Qle ja Hle esitatud süüdistustega. Ü 21.06.2023 teatest ei nähtu, et prokuratuur ja/või Ü üldse oleksid hinnanud võimalikku huvide konflikti olukorras, kus Ü asub lahendama avaldust, mis otseselt ja vahetult puudutab tema kolleegi riigiprokuröri huvisid. Riigiprokuratuuri määrus
  2. Riigiprokuratuuri riigi peaprokuröri
  3. juuli
  4. a määrusega jäeti X lepingulise esindaja kaebus rahuldamata. Riigi peaprokurör asus seisukohale, et kriminaalmenetluse alustamiseks õiguslikku alust ei ole. Juhtiv riigiprokurör on ammendavalt selgitanud, miks kriminaalmenetlust ei alustata. 4.
  5. Riigi peaprokurör märkis, et

§ 209

lg 1 järgi loetakse kelmuseks teisele isikule varalise kahju tekitamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, eesmärgiga saada varalist kasu. Kaebuse esitaja leiab ekslikult, et prokuratuuri varasema praktika järgi ei pea isik kelmuse koosseisu realiseerimiseks saama paralleelset tasu nii tööandjalt kui Tervisekassast. F viis Z kurssi kriminaalasja faktiliste asjaolude ja seda kinnitavate tõenditega ajal, mil ta teenistussuhe prokuratuuriga oli peatatud, kuid ta ei teinud seda tasu või tulu eest. Kirjeldatud tegevus muutub kriminaalseks siis, kui isik saab tasu paralleelselt nii tööandjalt kui ka Tervisekassalt, sh olukorras, kus tulu saamine toimub töövõimetuslehele järgneval perioodil. F ei ole ajast, mil ta teenistussuhe prokuratuuriga peatati, saanud töötasu. Oma vabast ajast ja tahtest kolleegiga suhtlemine pole kuritegu ning see ei lähe vastuollu prokuratuuri senise praktikaga. 4.2. Lisaks leidis riigi peaprokurör, et praegusel juhul ei ole kaebuses tõmmatud paralleel varasema prokuratuuri praktikaga

§ 209lg 1, Ra

KS § 60 lg 1 p 5 ja RaKS § 60 lg 2 kohaldamisel asjakohane. F ei ole teenistussuhte peatamise ajal viibinud ajutise töövõimetuse lehel ja saanud Tervisekassalt RaKS-i alusel ajutise töövõimetuse hüvitist. F läks 01.10.2022 emapuhkusele ja 11.12.2022 lapsehoolduspuhkusele. Erinevalt ajutisel töövõimetuslehel viibimisega, on lapsehoolduspuhkuse ajal tulu teenimine ja samal ajal (vanema)hüvitise saamine seadusandja hinnangul tervitatav tegevus. Lapsehoolduspuhkuse ajal vanemahüvitise maksmine toimub perehüvitiste seaduse (PHS) alusel. Viidatud seaduse

  1. peatükis on sätestatud lapsehoolduspuhkusel vanemahüvitise maksmise regulatsioon, sh on seadusandja sõnaselgelt aktsepteerinud ja soodustanud seda, et isik teenib vanemahüvitise kõrvalt sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Kokkuvõtlikult on Sotsiaalministeerium perehüvitiste kohta selgitanud, et kui lapsevanem töötab lapse kõrvalt osaajaga, siis vähendatakse tema vanemahüvitist, kui saadav töötasu ulatub ½ hüvitise ülempiirist. See tähendab, et töist tulu võib teenida kuni 1,5-kordse keskmise palga (mis on
  2. aastal 1659,90 eurot) suuruses ilma, et vanemahüvitist vähendataks. Tegemist on seega ravikindlustuse seaduse alusel makstavast ajutise töövõimetuse hüvitisest olemuslikult erineva ja teistsuguseid eesmärke kandva hüvitise liigiga ning kaebustes esitatud etteheited ei ole asjakohased. Kaebustes kirjeldatu pinnalt puudub igasugune alus kriminaalmenetluse alustamiseks mõne

-i eriosas sätestatud kuriteokoosseisu tunnustel. 2

(7)1-23-4901 4.
  1. Mis puudutab kaebaja väiteid, et Ü lahendas kaebaja kuriteokaebust huvide konfliktis olles, märkis peaprokurör, et huvide konflikt on vastuolu ametiisiku ametikohustuste ja erahuvide vahel, s.o olukord, kus erahuvid võivad mõjutada ametikohustuste täitmist. Kaebaja väide, et prokurörid ei pruugi olla ainult kolleegid, vaid ka head tuttavad-sõbrad, on spekulatiivne. Kooskõlas Prokuratuuri põhimääruse § 15 lg 2 p-st 6 korraldab juhtiv riigiprokurör oma vastutusvaldkonnas kaebuste lahendamist. Asjaolu, et järelevalveosakonna juhtiv riigiprokurör lahendab Riigiprokuratuuri süüdistusosakonnas töötavate prokuröride kohta esitatud kuriteokaebuseid, tuleneb prokuratuuri tööd korraldavatest õigusaktidest, sh Riigiprokuratuuri tööjaotuskavast. Kaebuses on üldsõnalised spekulatsioonid, ühtegi kaalukat argumenti esitatud ei ole. Riigi peaprokurör kinnitas, et ka tema puhul ei ole võimalik sedastada ühtegi tõsiseltvõetavat põhjust huvide konflikti jaatamiseks. KrMS §-de 207 ja 208 kohaselt põhineb menetlusotsustuste seaduslikkuse ja põhjendatuse hindamine prokuratuuri sees subordinatsioonipõhimõttel ehk madalama astme prokuröri menetlusotsustuse seaduslikkust ja põhjendatust kontrollib kõrgemalseisev prokurör. Niisugust arusaama kinnitab KrMS § 213 lg
  2. Prokuratuuri põhimääruse § 8 lg 2 p-s 8 on sõnaselgelt sätestatud, et riigi peaprokurör lahendab juhtivate riigiprokuröride ja juhtivprokuröride tegevuse peale esitatud kaebusi, kui kriminaalmenetlusseaduses ei ole ette nähtud teistsugust menetluskorda. KrMS-si §-d 207 ja 208 niisuguseid erisusi ei sätesta. KrMS §-de 207, 208 ja § 213 lg 6 aluseks oleva subordinatsioonipõhimõttega läheks vastuollu olukord, kus madalamseisev prokurör asuks kontrollima kõrgema prokuröri seisukohtade seaduslikkust ja põhjendatust. Kaebus Riigiprokuratuuri määrusele
  3. X lepinguline esindaja vandeadvokaat Olev Kuklase esitas
  4. augustil
  5. a ringkonnakohtule kaebuse, milles palub võtta kaebus menetlusse; tühistada riigi peaprokuröri määrus; kohustada pädevat menetlusasutust alustama kriminaalmenetlust, et kontrollida kuriteotunnuste olemasolu Riigiprokuratuuri prokuröride suhtes. 5.
  6. Kaebuse esitaja märgib, et tõi kaebuses välja riigiprokurör S seisukoha teises kriminaalasjas, mille kohaselt igasugune tööülesannete täitmine või selle võimaldamine katkestab hüvitise maksmise. Seega tegemist on otsese vastuoluga riigiprokuratuuri enda varasemate seisukohtadega ja teistele kodanikele esitatud kriminaalõiguslike etteheidetega. 5.
  7. Riigi peaprokurör on lähtunud osas, et F ei nõustanud Z näiteks menetlustaktika puhul, vaid ühe osapoole subjektiivsest hinnangust. Flt selgitust ei võetud, Z saadetud SMS-i sisu ja tolle perioodi Z ning F e-kirjavahetust ei analüüsitud. Järelikult ei põhine riigi peaprokuröri järeldus (mingit nõustamist ei toimunud) objektiivsetele andmetele, vaid ühe osapoole subjektiivsele hinnangule. Ringkonnakohus peaks kaebuse esitaja hinnangul KrMS § 208 lg 4 p-st 2 tulenevalt andma Riigiprokuratuurile korralduse vaadata läbi F poolt Zle (ja vastupidi) saadetud SMS-d, vaadata läbi F ja Z vahelised e-kirjavahetused, võtta Flt selgitused ning edastada need andmed kohtule. Seda kõike seoses kriminaalasjaga nr X-XX-XXXX ja perioodil, mil F teenistussuhe on olnud peatatud. 5.
  8. Kaebajale jääb selgusetuks, mida tähendab Z selgitus, et F oli kriminaalasjaga seotud sügiseni
  9. Kriminaalasja kohtumenetlus toimus mh ka novembris 2022 (mil prokuröriks oli N), s.o enne kui asi liikus Z kätte. Kas see tähendab, et F tegeles kriminaalasjaga ka novembris 2022? Sellele küsimisele riigi peaprokurör ei vastanud. Sel põhjusel peaks ringkonnakohus kooskõlas KrMS § 208 lg 4 p 2 andma Riigiprokuratuurile korralduse vaadata läbi F ja N vahelised suhtlused ning võtta Flt ja Nlt selgitused viidatud kriminaalasjas perioodil, mil F teenistussuhe on olnud peatatud. 3
(7)1-23-4901 5.
  1. Samuti on vajalik välja selgitada, mida tähendab Riigiprokuratuuri väide, et F viis Z kriminaalasjaga kurssi? Tegemist on tööalase tegevusega ja kui seda tehti ajal, mil teenistussuhe on peatatud, siis on see Riigiprokuratuuri varasema loogika järgi ebaseaduslik tegevus. Lisaks vajab selgitamist, kas peatatud teenistussuhte ajal käitus F samamoodi riigiprokurör Nga. Kaebaja leiab, et juhul kui prokurör puutub mistahes moel kriminaalmenetlusega kokku, siis on tegemist tööülesannete (ametiülesannete) täitmisega töövõimetuslehel viibimise ajal ning see on Riigiprokuratuuri senise praktika järgi kuritegu. 5.
  2. Kaebaja arvates pole eelnevad menetlejad pööranud tähelepanu kaebaja väidetele ja riigiprokuratuuri seisukohtadele analoogsetes asjades: kui ametnik viibib töövõimetuslehel, siis tulenevalt RaKS § 60 lõikest 2 kaotab isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist töö- või teenistuskohustuste täitmise või ettevõtlusega tegelemise päevast alates, kui kindlustatud isik täidab ajutise töövõimetuse ajal töö- või teenistuskohustusi või tegeleb ettevõtlusega. Kelmuse koosseisu täitmiseks ei ole seega oluline kas töövõimetuslehel viibiv, kuid töö- või teenistuskohustusi täitev isik saab lisaks Tervisekassa hüvitisele ka tööandjalt tasu või mitte. Juhul, kui isik saab Tervisekassalt hüvitist, aga teeb samal ajal tööd või täidab teenistuskohustusi, siis kaotab ta õiguse saada riigilt hüvitist. Kui isik ei anna sellest Tervisekassale teada, siis hoiab ta Tervisekassat hüvitise maksmise lõpetamise aluseks olevatest asjaoludest teadmatuses, saades seeläbi alusetult Tervisekassalt tulu. 5.
  3. Riigiprokuratuur on kinnitanud, et F ei ole saanud töötasu, kuid on jätnud välja toomata, et see võib toimuda ka hiljem nt preemia kaudu. 5.
  4. Menetluse käigus tuleb kontrollida, kas riigi peaprokuröri poolt väidetu, et F pole viibinud ajutise töövõimetuse lehel ja saanud Tervisekassalt vastavat hüvitist, vastab tõele. 5.
  5. Mis puudutab riigi peaprokuröri viiteid perehüvitistele, siis selle puhul on öeldud, et: „Emapuhkuse ajal ei tohi ema töötada ühegi tööandja juures.“ Alates 01.04.2022 nimetati rasedus- ja sünnituspuhkus ümber emapuhkuseks ja lapsehoolduspuhkus vanemapuhkuseks. Vanemapuhkuse ajal võib sama tööandja juures töötada vaid konkreetse kokkuleppe korral ja dokumentatsiooni olemasolul, kuid vaidlustatavast määrusest ei nähtu, et F ja prokuratuuri vahel oleks taoline kokkulepe ning et vajalikke asutusi oleks teavitatud sellest, et paralleelselt riigilt hüvitise saamisega teeb F prokuratuuris ka tööd. Lisaks on vanemahüvitiste eesmärgiga vastuolus see, kui isik, kelle teenistussuhe on peatunud, täidab vanemapuhkuse ajal teenistusülesandeid või tööülesandeid. Sellisel juhul tekib tal töötasu nõue tööandja vastu, kuid sellest loobumisel võtab ta riigilt raha hoopis vanemahüvitise näol. Olukorras, kus isik saab vanemahüvitist ajal, kui tal on sama perioodi töötamise eest tööandja vastu tasunõue, mille sissenõudmise korral väheneks riigilt saadava hüvitise suurus, on ikkagi vajalik analüüsida

§ 209koosseisu, mis on täidetud.

5.

  1. Riigi peaprokurör jätab täielikult tähelepanuta asjaolu, et F teenistussuhe oli ajutiselt peatatud juba 01.10.2022, kuid sellele vaatamata teostas F avalikku võimu. ATS § 82 lg 1 sätestab, et ametniku avaliku võimu teostamise õiguse peatumine tähendab ametniku ajutist vabanemist teenistusülesannete täitmise kohustusest ja õigusest teostada temale usaldatud avalikku võimu. Tegelemine konkreetse kriminaalmenetlusega, s.t teise prokuröri menetluslik abistamine, on avaliku võimu teostamine, milleks Fl puudus õiguslik alus ja seda sõltumata sellest, kas seda tehti F poolt tasuta või tasu eest. 5.
  2. Huvide konflikti kohta märgib kaebaja, et kuigi tal puuduvad täpsemad andmed prokuröride omavahelise suhtluse kohta, tekkisid sellised kahtlused olemasolevate andmete põhjal. Riigi peaprokurör oleks pidanud neid asjaolusid sisuliselt kontrollima, mitte asuma kolleege kaitsma ja 4

(7)1-23-4901 kaebuse esitajat kritiseerima. Juba see viitab sellele, et riigi peaprokurör on ka ise samal ajal huvide konfliktis, sest tegemist on kolleegide ja alluvate võimalikele kriminaalõiguslikele tegudele hinnangu andmisega. 5.11. Prokuratuur pidi lisaks

§ 209

lg-s 1 sätestatud kuriteole analüüsima ka teisi võimalikke koosseise, mis avalduses toodud asjaoludel võivad realiseeruda. Välja pole selgitatud, et kui F täitis tööülesandeid tasuta, mis oli tema tegelik eesmärk, s.t millised olid tema ootused lapsehoolduspuhkuselt saabumisel (nt parem positsioon). F tegevust saab määratleda (Riigiprokuratuuri enda varasema seisukoha kohaselt) ka võimaliku altkäemaksu andmisena. Arvestades senist riigiprokuratuuri menetluspraktikat seda isegi juhul, kui F saanud Riigiprokuratuurilt selle tegevuse eest tasu rahas. F täites puhkusel olles teenistusülesandeid tasu saamata, rikkus samal ajal ATS § 82 lg-s 1 sätestatud keeldu. Kaebaja eeldab, et F ja Riigiprokuratuuri vahel eksisteerib ebaõiguskokkulepe, mille kohaselt vastutasuna F panusele ja ATS § 82 lg-s 1 sätestatud keelu rikkumisele, tagab Riigiprokuratuur Fle mingeid hüvesid (tagab naasmisel töökoha). Taolist ebaõiguskokkulepet kinnitab mh asjaolu, et nii Riigiprokuratuur kui ka F on nõustunud sellega, et F rikkus ATS § 82 lg-s 1 sätestatud keeldu, täites teenistusülesandeid olukorras, kus selleks puudus Fl õigus. Riigiprokuratuuri enda süüdistuspraktika ütleb, et sellisel juhul ei saa olla tegemist lihtsalt heatahtlikkusega, vaid esinevad võimaliku altkäemaksu andmise (

§ 298

) ja ka võtmise (

§ 294

) kahtlused, mis vajaksid ka kriminaalõiguslikku kohtlikku kontrolli, sest õigust saab mõista vaid kohus, mitte aga prokuratuur. Seetõttu palub kaebuse esitaja ringkonnakohtul kohustada Riigiprokuratuuri kontrollima kaebuses esitatud asjaolusid, sh F tegevust ka

§-s 298 sätestatud koosseisu valguses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

  1. Ringkonnakohtu nõustub eelnevate menetlejatega, et kaebuses kirjeldatud F tegevus ei vasta mitte ühelegi karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseissule. Kriminaalmenetlus jäeti õigesti kooskõlas KrMS § 199 lg 1 p 1 alustamata.
  2. Esiteks on riigi peaprokurör kohaselt avanud huvide konflikti olemuse ja seejärel ammendavalt ning viidetega asjakohasele regulatsioonile vastanud kaebaja väidetele, mis puudutavad võimalikku huvide konflikti. Kaebaja loogika järgi ei tohiks kõrgemalseisev prokurör oma alluva või kolleegi tegevusele mittemingisugust hinnangut anda, kuid see seisukoht ei põhine kehtival õigusel. Ringkonnakohtu arvates on kolleegide vaheline hea läbisaamine toimiva kollektiivi üks alustaladest ning absoluutselt igas suurema organisatsiooni osa on inimesed, kes peavad teiste tööle hinnanguid andma, sest see on nende töö. Head suhted teistega ei tähenda automaatselt seda, et inimesed ei teeks oma tööd korralikult. Riigi peaprokurör on õigesti leidnud, et kaebaja väide, mille järgi mõjutas prokuröride omavaheline hea läbisaamine käsiloleva asja tulemust, on otsitud ja oletuslik.
  3. Teiseks on

§ 209kuriteokoosseisust rääkides ringkonnakohtul keeruline näha Xt kannatanuna Kr

MS § 37 tähenduses. Kaebuses ei heideta Fle ette seda, et ta rakendas kriminaalasjas teenistussuhte peatumise ajal Z kaudu mingisuguseid tööalaseid meetmeid, mis vahetult kahjustasid süüdistatavat Xt. Tervisekassa petmine ja vanemahüvitise alusetu saamine Xt ei kahjusta. 9. Kolmandaks on nii juhtiv riigiprokurör kui ka riigi peaprokurör ammendavalt kummutanud kaebaja argumendid, miks F tegevus peaks vastama

§ 209objektiivsele ja subjektiivsele teokoosseisule.

Ringkonnakohtule esitatud kaebuses uusi argumente või seisukohti ei sisaldu. Kaebaja rahulolematus varasemate menetlejate otsustega ei saa kaasa tuua järeldust, et eelnevad otsustused olid valed. Käsiloleval juhul on ilmne, et kaebaja soovib mingisugusel talle teadaoleval 5

(7)1-23-4901 põhjusel iga hinna eest saavutada seda, et F suhtes alustataks kriminaalmenetlust. Paraku ei esita kaebaja sealjuures veenvaid andmeid või sisulisi asjaolusid, mis vähimalgi määral viitaks, et F võis toime panna kuriteotunnustele vastava teo. Kaebaja soovib, et ringkonnakohus astuks täiendavaid samme

§ 208

lg 4 tähenduses ja kohustaks Riigiprokuratuuri teostama menetlustoiminguid, kuid olukorras, kus kaebuse argumentides (ja selle lisades) ei sisaldu ühtegi viidet võimalikule kuriteole, ei ole alust selliste korralduste andmiseks. Kuriteotunnustele viitavad faktilised asjaolud (vähemalt minimaalses nõutavas määras) peaksid sisalduma juba kuriteokaebuses. Kui kuriteole mitte miski ei viita, puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks. Menetlustoimingutega alustatakse kriminaalmenetluse käivitumisel. Käesoleval juhul ei ole kriminaalmenetlust alustatud. Praktikas annab ringkonnakohus juhtnööre kriminaalmenetluse lõpetamisel (s.o milliseid menetlustoiminguid oleks veel võimalik või vajalik täiendavalt teha). Juhul, kui kriminaalmenetlust pole alustatudki, on menetlustoimingute tegemiseks kohustamine pigem erand ning sellisel juhul peavad esinema kaalukad viited võimaliku kuriteo kohta. Nende puudumisel ei hakata tegema menetlustoiminguid pelgalt selleks, et kuriteokaebuses sisalduvaid oletuslikke väiteid kinnitada või kummutada.

  1. Kaebaja keskne argument, et F täitis lapsehoolduspuhkusel olles teenistusülesandeid, põhineb Zle kriminaalasja nr X-XX-XXXX kohtuistungi vaheajal saadetud lühisõnumil. Ringkonnakohtu hinnangul pole lapsehoolduspuhkusel oleval prokuröril keelatud suhelda tööl olevate kolleegidega, lisaks võib prokurör teenistussuhte peatumise ajal arutleda tööl olevate prokuröridega erinevate menetluslike küsimuste üle. Z selgitas, et tema suhtlus Fga puudutas kriminaalasja nr X-XX-XXXX, kuid mitte miski kaebuses ei viita kahtlusele, et F oleks teenistussuhte peatumise ajal jätkanud halli kardinalina menetluse juhtimist ehk oma tööülesannete täitmist. Veelgi enam, sellist järeldust ei saa teha ühe SMS-i pinnalt. Oletuslike ja paljasõnaliste väidete tõttu pole alust kohustada Riigiprokuratuuri lühisõnumi ja isikutevahelise kirjavahetuse välja nõudmiseks ning puudutatud prokuröridelt selgituse võtmiseks. Arusaamatuks jääb kaebuse esitaja seisukoht, et lisaks tuleks välja selgitada, kas F täitis teenistusülesandeid novembris või mitte, sest Z viite kohaselt kestis F poolne teenistusülesannete täitmine sügiseni. Ringkonnakohus märgib, et F teenistussuhe peatati
  2. oktoobrist
  3. a, s.o sügisel ning Z selgitus ei võimalda teha mittemingisuguseid järeldusi novembri kohta.
  4. Ringkonnakohtu hinnangul pole kaalukaid argumente, mis võimaldaks öelda, et F võis täita teenistussuhte peatumise ajal teenistusülesandeid ja sai selle eest töötasu. Zga suhtlemise fakt isegi, kui see suhtlus puudutas mingis osas kriminaalasjaga seotud asjaolude selgitusi, selle poolt ei räägi. Kaebaja ei väida ning miski ei viita sellele, et F sai prokuratuurist töötasu. Kaebuses esitatud viited, mis puudutavad võimalikke tulevikusoodustusi või -preemiaid, on oletuslikud. Kaebaja käsitletud Riigiprokuratuuri varasemat praktikat on riigi peaprokurör põhjalikult analüüsinud. Ringkonnakohus nendib, et kaebaja viidatud varasemad juhtumid ja väidetava F teo asjaolud ei kattu. Viidatud juhul oli tegemist ajutisel töövõimetusel viibitud aja eest hüvitise maksmisega, mida vanemahüvitis kahtlemata ei ole. Teiseks oli seal küsimus perioodis, s.t kui töötasu on makstud välja hilisemalt, aga hõlmas töökohustuste täitmist sama perioodi eest, mil isik sai paralleelselt ajutise töövõimetuse hüvitist. Riigi peaprokurör on viidanud põhjendatult sellelegi, et erinevalt ajutisel töövõimetusel viibimisest on lapsehoolduspuhkusel (tegelikult vanemapuhkusel) viibiv isik õigustatud samal ajal ka töötama, millisel juhul võidakse teatud kehtestatud piirmäärade ületamisel hüvitist vähendada. Riigi peaprokurör ei väitnud mitte seda (nagu viidatakse kaebuses), et F pole saanud Tervisekassalt hüvitist, vaid, et ta ei saanud seda mitte ajutisel töövõimetuslehel viibimise, vaid lapsehoolduspuhkusel (tegelikult - vanemapuhkusel) viibimise eest vanemahüvitisena (mida finantseerib Sotsiaalministeerium), mis on teine olukord. Käesoleval juhul puuduvad aga igasugused andmed, et F oleks täitnud teenistussuhte peatumise ajal teenistusülesandeid (et oleks olnud vastav kokkulepe tööandjaga, et ta töötamist jätkab), oleks 6

(7)1-23-4901 saanud selle eest tasu (või tulevikus lubatud soodustust), varjanud seda hüvitise maksja eest ja saanud seega alusetult hüvitist. Rääkimata sellest, et ta oleks saanud töötasu määras, mis oleks andnud aluse hüvitise vähendamiseks. Kaebuse esitaja viited kohtuasjale (1-21-4033) ja riigiprokurör Sa seisukohale viidatud asjas, pole asjakohased. Esiteks ei ole asjas nr 1-21-4033 veel kohtulahendit, rääkimata jõustunud kohtulahendist. Teiseks ei ole tegemist sama olukorraga. 12. Kaebuses viidatakse väga põgusalt sellele, et ringkonnakohus peaks kaebuses kirjeldatud asjaolusid hindama

§ 298koosseisu kontekstis.

Samas pole kaebuses esitatud ühtegi tõsiseltvõetavat ja arvestatavat argumenti, mis sellise kuriteo koosseisu olemasolule kasvõi mingilgi moel viidata võiks. Kaebaja on asunud esitama hüpoteetilisi väiteid võimalike tulevaste soodustuste saamise kohta, kuid need on oletused. Fle peab vanemapuhkuselt naastes olema tööandja poolt nagunii tagatud tema endine ametikoht ja seetõttu ei olnud tal mingeid põhjuseid teenete osutamiseks, et selle eest ametikohaga seonduvaid väidetavaid soodustusi saada (et säilitada nt endine töökoht ja sissetulek). Kaebuse väited selles osas on täiesti asjakohatud ja ei anna alust isegi hüpoteetiliselt rääkida võimalikust

§ 298kurteokoosseisust.

13. Kriminaalmenetluse alustamiseks peab kuriteokaebus ja võimalusel sellele lisatud tõendid/asjaolud andma piisavat infot võimalike kuriteotunnuste esinemise kohta. Kui selliseid minimaalseid asjaolusid kuriteokaebuses ja selle lisades ei esine, pole võimalik kriminaalmenetlust alustada, sest kriminaalasja ei alustata n.ö igaks juhuks ja selleks, et kuriteotunnuseid alles otsima asuda, need peavad piisavalt sisalduma juba kuriteokaebuses (võimalusel selle lisades). Käesoleval juhul on eelnevad menetlejad põhjendatult leidnud, et neid ei esine. Kriminaalmenetluse alustamine olukorras, kus kriminaalmenetluslike vahenditega tuleks alles otsida kriminaalmenetluse alust, on lubamatu. Käesoleval juhul on sedastatav kriminaalmenetluse aluse puudumine konkreetse kuriteokoosseisu puhul (

§ 209) viitega Kr

MS § 199 lg 1 p-le

  1. Sellises olukorras puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks.
  2. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 ja 385 p-st 11 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri riigi peaprokuröri
  3. juuli
  4. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.