KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Otsuse kuupäev 12. mai 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-12054 Tsiviilasi

) § 107 lg 2), st alates 31. märtsist 2021;

§ 109lg 1 alusel 7500 eurot (bruto);

§ 97

lg 3) ning mõista tööandjalt välja erakorralise etteteatamistähtaja rikkumise eest hüvitis 30 päeva eest (

§ 97lg 2 p 2) 2500 eurot. TVK 15. juuni 2021 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/889/21 rahuldati nõuded

§ 109lg 1 alusel välja hüvitise 5000 eurot.

1. Kostja TVK otsusega ei nõustunud ja esitas
2. augustil 2021 Harju Maakohtule avalduse sama töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja esitas
3. oktoobril 2021 maakohtule hagiavalduse TVK-s rahuldatud nõuetega.
4. Hageja peamised väited on järgmised: - - pooled sõlmisid
5. juunil 2019 töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle IT tootejuhi ametikohale brutopalgaga 2500 eurot kuus; hageja ja C (edaspidi: kostja juhatuse liige) pidasid
6. märtsil 2021 töökorraldusliku vestluse, mille käigus hakkas kostja juhatuse liige ootamatult ning arusaamatutel põhjustel kasutama ebatsensuurseid väljendeid ja karjuma. Peale vestlust saatis W hagejale sõnumi, milles palus infot Google’i ja SlaZki kontodel oleva teabe ja ligipääsude kohta; hageja juurdepääs Google’i ametialasele kontole blokeeriti
7. märtsil 2021 kell 18.18, millega võeti hagejalt ligipääs tööga seotud materjalidele ja muudeti hageja töö tegemine võimatuks; 2

§ 88lg 1; kostja tasus 14.

aprillil 2021 hagejale lõpparvega 3502,45 eurot (neto), mis sisaldas kasutamata puhkuse hüvitist ja märtsi 2021 töötasu; tööleping on lõpetatud alusetult, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt hüvitist.

1. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised: - - - - - - kostja tegeleb hasartmängutarkavara loomise ja arendamisega. Hageja ülesanne oli taotleda tööandja grupi ettevõtetele erinevaid tegevuslube, st juhtida tegevuslubade taotlemise projekte, kus tööandjaga samasse gruppi kuuluvad äriühingud taotlevad tegevuslube, et alustada vastava äritegevusega; hageja konkreetne tööülesanne oli viie tegevusloa taotlemine ja ühe loa alusel turule sisenemine. Ta pidi korraldama suhtluse sertifitseerimisauditit läbi viiva eZograga, andma vajalikke juhiseid ning vajadusel teavitama tööandjat takistustest ja püüdma neid kõrvaldada. Hageja väitel ei saanud ta tegelda kahe tegevusloa taotlemise ja sertifitseerimisprotsessi alustamisega, sest enne oli vaja lõpetada korporatiivstruktuuri muudatused; kui kostja juhatuse liige võttis
2. märtsil 2021 eZograga ühendust, selgus, et hageja nimetatud takistust ei esine. Hageja isegi ei olnud üritanud, vaatamata tööandja korraldustele, välja selgitada eZograga koostööks vajalikke toiminguid; pärast kõnealust Skype’i vestlust kirjutas kostja juhatuse liige samal päeval hagejale ja palus teha kõike senisest kiiremini. Hageja ei reageerinud saadud infole, sh ei võtnud tööandjaga ühendust, ei selgitanud oma käitumist ega vabandanud; poolte vahel toimus
3. märtsil 2021 vestlus, milles osales ka operatsioonide arendamise juht Q (Q). Vestluse käigus rääkis kostja juhatuse liige taaskord viidatud olukorrast ja kohustas hagejat asuma seda lahendama. Hageja muutus agressiivseks ja lugupidamatuks. Juhatuse liikme korraldustele vastas ta, et teab ise paremini ja otsustab ise, kuidas oma tööd korraldab; personalijuht saatis
4. märtsil 2021 hagejale ettepaneku lõpetada tööleping poolte kokkuleppel, sest pooltel puudus usaldus edasise koostöö osas. Pooled ei jõudnud kokkuleppele, mis tingimustel tööleping lõpetada. Kostja oli sunnitud töölepingu lõpetama erakorraliselt

§ 88alusel.

Kostja lõpetas töölepingu usalduse kaotuse tõttu, sest hageja valetas tööandjale ja oma meeskonnale asjaolude osas, mis on tööandjale olulised ja millest sõltub tema igapäevane äritegevus. MAAKOHTU OTSUS

1. Maakohus rahuldas hagi
2. jaanuari 2023 otsusega (vaidlustatud otsus). Maakohus tuvastas
3. märtsi 2021 ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu alates
4. aprillist 2021 ja mõistis kostjalt hageja kasuks

§ 109lg 1 alusel välja hüvitise 5000 eurot. Menetluskulud jättis maakohus Ts

MS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt. 5.

1. Maakohus tuvastas, et - pooled sõlmisid
2. juunil 2019 töölepingu, mille kohaselt asus hageja kostja juurde tööle IT tootejuhi ametikohale brutopalgaga 2500 eurot kuus; hageja ja kostja juhatuse liikme vahel toimus
3. märtsil 2021 töökorralduslik vestlus; 3

§ 88lg 1; kostja tasus 14.

aprillil 2021 hagejale lõpparve 3502,45 eurot (neto), mis sisaldas kasutamata puhkusehüvitist ja märtsi 2021 töötasu. 5.2. Maakohus märkis, et kuigi töölepingu ülesütlemisavalduses on ülesütlemise alusena märgitud

§ 88

lg 5, siis poolte seisukohtadest nähtub, et nad on ühiselt mõistnud alusena

§ 88lg 1 p 5.

5.

1. Kostja ei tõendanud selliseid hageja tegusid, mis võinuks viia usalduse kaotuseni. Kostja juhatuse liikme
2. oktoobri 2020 e-kirjast koostööpartneritele nähtub, et projekt on usaldatud hageja ja W kätte. Koostööpartner edastas
3. veebruaril 2021 hagejale pakkumused. Kostja juhatuse liikme ja koostööpartneri
4. märtsi 2021 e-kirjavahetusest selgub, et on tekkinud teatav viivitus. Samal päeval palus kostja juhatuse liige hagejal teha tööd kiiremini. Eeltooduga ei ole kostja tõendanud ühtegi sellist hageja tegu, mis oleks töölepingu erakorralise ülesütlemise kohane alus. 5.
5. Kui kostja arvates ei täitnud hageja töökohustusi õigeaegselt või piisava põhjalikkusega, pidanuks kostja tööandjana juhtima sellele hageja tähelepanu ning vajadusel ka töötajat tema oskuste ja teadmiste osas koolitama. Lisaks pidi kostja tulenevalt

§ 88

lg-test 1 ja 3 enne töölepingu erakorralist ülesütlemist töötajat kui töösuhte nõrgemat poolt kirjalikult hoiatama töökohustuste rikkumise eest. Eeltoodust tulenevalt on kostja 31. märtsi 2021 erakorraline ülesütlemine tühine (

§ 104lg 1).

5.5. Hageja töölepingu lõpetamise nõude õiguslik alus on

§ 107

lg 1, mille kohaselt, kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Hageja tööleping on lõppenud

§ 107lg 2 alusel alates 30.

aprillist 2021 ning

§ 109

lg 1 kohaselt tuleb kostjal tasuda töölepingu tühise ülesütlemise hüvitamiseks kahe kuu keskmise töötasu suurune hüvitis kokku 5000 eurot. 5.

1. Hageja menetluskulu 1333,34 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ja vajalik kulu arvestades hageja nõudeid ja tsiviilasja mahtu. Hageja esindaja tunnitasumäär 80 eurot (käibemaksuta) on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega ning seda võib pidada keskmiseks tunnihinnaks. Kostjal tuleb hagejale tasuda menetluskulude hüvitis 1333,34 eurot ja sellelt summalt viivis. POOLTE SEISUKOHAD
2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Ühtlasi palub kostja kohtulahendis isikuandmete asendamist tähemärkidega. Kaebuses kordab kostja peamiselt oma maakohtus esitatud väiteid ja märgib järgmist: - tõendatud on töölepingu oluline rikkumine, mis nähtub eelkõige
3. märtsi 2021 Skype’i vestlustest. Hageja jättis oma tööülesanded täitmata ja valetas kostjale; hageja hoolimatut suhtumist tööülesannetesse ilmestab ka käitumine
4. märtsi 2021 vestlusel, mis päädis töölepingu erakorralise ülesütlemisega, sest hageja keeldus järgimast kostja juhiseid; 4

§ 88

lg 1), ei tähenda üldjuhul, et tööandja võib töölepingu üles öelda töötajat enne hoiatamata. Maakohus viitas selles osas asjakohaselt Riigikohtu 16. märtsi 2016 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15 (vaidlustatud otsuse p 22). 5

§ 88lg 3 teise lause tingimustele.

Küll aga ei saa viidatud sätet käesoleval juhul kohaldada põhjusel, et kostja väited on tõendamata. Maakohus sedastas vaidlustatud otsuse p-s 19 õigesti ja menetlusnorme rikkumata, et kostja ei tõendanud hageja tegusid, mida ta heidab kohtumenetluses ette töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena. 11.

1. Kostja ei viita apellatsioonkaebuses samuti tõenditele, mille põhjal saaks tuvastada, et hageja valetas või keeldus järgimast kostja juhiseid. Kaebuses sisalduvad viited ainult kostja
2. novembri 2021 hagivastuse lisadele nr 3 ja
3. Neist esimene on väidetavalt kostja juhatuse liikme ja eZogra kontaktisiku sõnumivahetus, milles küll mainitakse hagejat, aga millest ei nähtu ühtegi hageja avaldust kostjale ega kostja tööülesande andmist hagejale. Teine kajastab kostja juhatuse liikme ja hageja sõnumivahetust, aga selle sisu järgi soovis kostja kiiremaid toiminguid ja hageja möönis, et ta ei ole nii osav Skype’i kasutamises. Kostja ei ole toonud esile, et Skype’i kasutamise puudulik oskus oleks töölepingu lõpetamise põhjus. Kokkuvõttes ei saa kummastki kaebuses viidatud tõendist eraldi ega ka nende koostoimes teha kostja soovitud järeldusi hageja valetamise või tööülesannete täitmisest keeldumise kohta. 11.
4. Kuivõrd kostja ei tõendanud oma väiteid usalduste kaotuse põhjuste kohta, siis oli sel alusel esitatud ülesütlemine

§ 104lg 1 järgi tühine.

Maakohus kohaldas õigesti

§ 107lg-d 1 ja 2 ning lõpetas töölepingu alates 30.

aprillist 2021. Ühtlasi mõistis maakohus põhjendatult välja hüvitise

§ 109lg 1 alusel.

Neid otsustusi ja vastavaid põhjendusi kostja eraldi ei vaidlustanud. Samuti pole kaebuses väiteid menetluskulude jaotuse ja suuruse kohta.

1. Kostja taotles avaldatavas kohtuotsuses isikuandmete asendamist tähemärkidega. Ta põhjendas, et tsiviilasjade suhtes puudub selline avalik huvi, mis õigustaks isikute informatsioonilise enesemääramisõiguse piiramist kohtulahendite avalikustamisel. Seega on avaldatavate andmete piiramine õigustatud ainuüksi isikuandmete kaitse seisukohalt. TsMS § 462 lg 2 esimene lause näeb mh ette, et andmesubjekti taotlusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi tähemärgiga ja ei avalikustata tema registrikoodi. Viidatud sätte alusel on kostja taotlus põhjendatud. Sama normi kohaselt võib kohus omal algatusel samuti isiku nime asendada ja jätta avaldamata isikukoodi. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud kohaldada samas ulatuses isikuandmete otsusest eemaldamist kõigi isikute suhtes.
2. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel. Hageja taotles 800 euro hüvitamist, mis on tasu 10 t õigusteenuse eest tasumääraga 80 eurot/t (käibemaksu ei lisandu). Kostja ei esitanud hageja kuludele vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu 6 t (sh kaebusega tutvumine ning vastuse, seisukoha ja kulunimekirja koostamine). Ringkonnakohus võtab arvesse, et vaidluse ulatus apellatsioonimenetluses oli sisuliselt sama nagu maakohtus ning pooled ei esitanud uusi väiteid ega tõendeid. Esindaja tunnitasu määr on kohane. Neil kaalutlustel tuleb kostjal hagejale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna 480 eurot (= 6 t × 80). Rahuldamata jääb hageja taotlus 320 euro (= 800 – 480) hüvitamiseks. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) 6