2-21-3689/68

(15)taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE 1.09.03.2021 hagiavalduse kohaselt sõlmiti X (hageja) ja Y (kostja) abielu 25.03.2000 Tallinna Perekonnaseisuametis ja 30.06.2020 tsiviilasjas nr 2-20-8533 tehtud kohtuotsusega lahutatati poolte abielu. Poolte vahel kehtis varaühisuse režiim. 2.Poolte abielu ajal oli ühisomandisse soetatud kinnistu aadressil JJJ, ostuhinnaga 4 800 000 krooni (306 774,73 eurot), mis ka pärast abielu lahutamist on poolte ühisvara. Kinnistu ostuhinnast oli tasutud 2 000 000 krooni (127 823,30 eurot) võlaõigusliku lepingu sõlmimisel 09.08.2006 ning 2 800 000 krooni (178 952,61 eurot) oli tasutud asjaõiguslepingu sõlmimisel 20.03.2007. Kinnistu ostmiseks olid pooltel järgmised rahalised vahendid: -550 000 krooni (35 151,40 eurot) - hageja emale kuulunud korteri müügist saadud raha (hageja lahusvara); -2 800 000 krooni (178 952,61 eurot) - poolte ühisvarasse kuulunud korteriomandi aadressiga VVV müügist saadud raha; -1 450 000 krooni (92 671,89 eurot) - 11.09.2006 Nordea Bank Finland Plc Eesti (praegune Luminor Bank AS) filiaaliga sõlmitud ühisest laenulepingust nr 01220141212 saadud raha. 09.03.2007 sõlmisid pooled laenulepingu nr. 01220141212 muudatuse nr 1, mille kohaselt suurendasid laenusumma 200 000 krooni (12 782,32 euro) võrra ning mille järgi moodustas laenusumma 1 650 000 krooni (105 454,22 eurot). 2.Poolte abielu jooksul oli poolte ühisvarasse soetatud järgmine vallasvara: sõiduauto Kia Carnival (reg.märk HHHHHH); sõiduauto Mazda 5 (reg.märk PPPPPP); kinnistul asuvad mööbliesemed ja selle sisustus. 3.Poolte abielu jooksul on asutatud FIE Y (registrikood XXXXXXXX), mille tegevus ei ole tänase päeva seisuga lõpetatud ega peatatud. 4.09.07.2020 on hageja teinud kostjale ettepaneku ühisvara jagamiseks kohtuväliselt. Tänasel päeval kasutab kostja pooltele kuuluvat kinnistut ainuisikuliselt, ei luba hagejal kinnistut kasutada (kostja on mh vahetanud maja ukselukud), samas ei soovi pidada konstruktiivseid läbirääkimisi. Hageja on sunnitud elama üüripinnal, mis on tema arvates ebaõiglane, millest tulenevalt on ta nüüdseks otsustanud oma õiguse ühisele omandile maksma panna kohtu kaudu, kuna kostja ei ole mingeid samme astunud, et enamsaadud ühisvara arvel saadud omandi osa hagejale hüvitada. 5.Poolte ühisvaraks on: -kinnistu JJJ; väärtus on põhjendatud välja selgitada ekspertiisi kaudu; -sõiduauto Kia Carnival (reg.märk HHHHHH), keskmine turuväärtus 1000 eurot; -sõiduauto Mazda 5 (reg.märk PPPPPP), keskmine turuväärtus 1500-2000 eurot; -kinnistu sisustus ja mööbliesemed; -rahalised vahendid poolte arvelduskontodel ja hoiukontodel abielu lahutamise seisuga 30.06.2020; -FIE Y arvelduskontodel asuvad rahalised vahendid abielu lahutamise seisuga 30.06.2020; 2

(15)-kinnistu JJJ kasutuseelis perioodil 05.2020 kuni 09.03.2021 ning edasiulatuvalt kuni käesoleva tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni; kasutuseelise väärtus kuus on keskmiselt 1500 eurot. Kohustused: 11.09.2006 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga sõlmitud laenulepingust nr 01220141212 tulenev laenujääk 64 232,00 eurot 04.09.2020 seisuga. X lahusvara: -550 000 krooni (35 151,40 eurot) hageja emale kuulunud korteri müügist saadud raha; -poolte abielu jooksul (sh enne abielu sõlmimist) hageja poolt kipsist tehtud vormid ja silikoonist mudelid keraamiliste toodete valmistamiseks, mis on hageja enda intellektuaalse loomingu tulemus. Hetkel esinevad asjaolud võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda, kuivõrd kinnistu ostmiseks oli osaliselt kulutatud Xle kuuluvad rahalised vahendid, mis on hageja lahusvara (35 151,40 eurot). Hagejal on kinnistu ühisomanikuna kostjaga ühine õigus saada osa ühise asja viljast ja kasutuseelistest. Võimaliku üüri järgi on asjakohane arvestada ka käesolevas asjas vaidlusaluse kinnistu kasutuseeliseid. 6.X palub: -Jagada kinnistu aadressil JJJ (kinnistusregistriosa nr XXXXXXXX) Y omandisse. -Jätta kinnistuga aadressil JJJ seotud ning laenulepingust nr 01220141212 tulenevad kohustused kogu ulatuses Yle. -Välja mõista Ylt enamsaadud ühisvara arvelt hüvitis X kasuks, mille täpne suurus selgub pärast kinnistule aadressil JJJ, eksperthinnangu saamist. -Jätta sõiduauto Kia Carnival (reg.märk HHHHHH) X omandisse. -Jätta sõiduauto Mazda 5 (reg.märk PPPPPP) Y omandisse. -Jätta kinnistu sisustus ja mööbliesemed Y omandisse ning mõista X kasuks tema omandiosa kaotuse eest välja hüvitis, mis on ½ osa sisustuse ja mööbliesemete osa väärtusest, mille täpne suurus selgub pärast eksperthinnangu saamist (arvestades 06.05.2021 menetlusdokumendi täpsustust). -Pooltele kuuluvad rahalised vahendid, mis olid nende arvelduskontodel ja hoiukontodel abielu lahutamise seisuga 30.06.2020, jagada poolte vahel võrdselt. -FIE Y rahalised vahendid, mis olid FIE Y arvelduskontodel abielu lahutamise seisuga 30.06.2020, jagada poolte vahel võrdselt. -Jagada aadressil JJJ asuva kinnistu kasutuseelis ja mõista Ylt välja X kasuks rahaline hüvitis perioodi 05.2020 kuni 09.03.2021 eest ning edasiulatuvalt kuni käesoleva tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni, mille täpne suurus selgub pärast eksperthinnangu saamist. KOSTJA VASTUS HAGILE JA PÕHJENDUSED VASTUHAGILE 7.20.04.2021 vastuse kohaselt, on ebaõige, et poolte varaühisus lõppes abielu lahutamisega. Poolte abielulised suhted ei lõppenud abielu lahutamisega, vaid lõppesid tegelikult 2010.a maikuus. Sellest tulenevalt kohalduvad poolte varasuhetele PKS1995 sätted. Sellest sõltub ka varajagamise viis. Kuna pooled ei leidnud läbirääkimiste käigus üksmeelt, on ka vara siiani jagamata. 8.Poolte jagamata ühisomandis on osaliselt kinnistu JJJ. Poolte ühiseks kohustuseks on Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga sõlmitud laenulepingust nr 01220141212 tulenevad kohustused. Hagis märgitud sõiduautodest on ühisomandis sõiduauto Kia Carnival (reg.märk HHHHHH), mis omandati 2006.a, mitte aga sõiduauto Mazda 5 (reg.märk PPPPPP), mille ostis kostja 2019.a, s.t. pärast abieluliste suhete lõppu. Kehtiv õigus ei võimalda lõpetada ühisomandit igale varaesemele teisiti kui kaasomandi lõpetamise sätteid järgides. Hagis ei ole 3

(15)märgitud mitte ühegi varaeseme nimetust peale eramu ja sõiduki(te), ega ka ühegi varaeseme hinda peale sõidukite, rääkimata tõenditest esemete olemasolu ja väärtuse kohta. Selliselt pole hagi selge ja pole võimalik asjakohaselt hagile vastata. Poolte abielulised suhted lõppesid 2010 mais. 2009.a lõpus jäi kostja poolte ühise neljanda lapse ootele, millest kostja poolte äärmiselt halbade omavaheliste suhete tõttu hagejale ei rääkinud. 2010 mais sai kostja teada, et hagejal on teine elukaaslane. Ta heitis seda hagejale ette ja teatas siis ka oma rasedusest. Hageja ärritus väga ning nõudis raseduse kohest katkestamist. Hageja korraldas suure skandaali, karjus kostja peale. Teatas enda emale ja kostja vanematele, et kui kostja rasedust ei katkesta, jätab ta kostja maha. Kostjal oli selleks ajaks kantud juba 5 raseduskuud, katkestamine ei olnud selleks ajaks enam võimalik ja kostja ka ei soovinud rasedust katkestada. Hageja viis oma lubaduse ellu ja poolte abielulised suhted lõppesidki 2010.a maikuus. 9.Poolte ühisomandis on kinnistu JJJ. Selle omandamiseks sõlmisid abikaasad 09.08.2006 müügilepingu, mille kohaselt oli hoonestatud kinnistu ostuhind kokku 4 800 000 krooni. 10. Hagiavalduses märgib hageja, et kinnistu ostmisel tasuti 550 000 krooni (35 151,40 eurot) hageja emale kuulunud korteri müügist saadud rahaga. Hageja väitis sama ka kohtueelsetel läbirääkimistel, mistõttu kostja eeldas, et see väide on õige. Hageja ei ole lisanud hagile vastavaid tõendeid, mida tulnuks teha, mistõttu tema väidet ei saa enam õigeks pidada, sest hagejal ja kostjal oli samal perioodil ka ühiseid sääste, mis olid hageja pangakontol. X ema elas VF-s ja tal oli seal elukoht, aga kostjal ei ole andmeid, et tegemist oli hageja emale kuulunud korteriga, see võis olla nn riigikorter. Seetõttu kostja ei võta õigeks hagiväidet, et tema ema korteri müügist saadi raha. Kostja palub hagejal esitada vastavad tõendid raha pärinemise kohta emalt. Kuni nende puudumiseni tuleb eeldada, et tegemist oli abikaasade ühise rahaga. 11.Õige on hagiväide, et 1 450 000 krooni (92 671,89 euro) tasusid pooled Nordea Bank Finland Plc Eesti (praegune Luminor Bank AS) filiaaliga sõlmitud laenulepingust nr. 01220141212 saadud rahaga. 12.Väär on hagiväide, justkui oleks 2 800 000 krooni (178 952,61 eurot) tasutud rahaga, mis saadi poolte ühisvarasse kuulunud korteriomandi müügist. Ehkki korteriomand Tallinnas VVV, mille müügist 2 800 000 krooni saadi, kanti kinnistusraamatusse kostja nimele abielu ajal, ei omandatud seda abielu ajal ega ühisvara arvel, vaid tegemist oli kostja eelmise abielu lahutamisel jagatud ühisvarast pärineva lahusvara õigusliku režiimi muutumisega. Olukorras, kus ühisvara omandati lahusvara arvel osaliselt, toimus ka kõrvalekaldumine vastavas osas. Kuna kinnistu omandati kostja lahusvara arvel summas 2 800 000 krooni ja ühisvara arvel summas 2 000 000 krooni, esineb alus poolte võrdsusest kõrvale kaldumiseks proportsiooniga 58,33 % ja 41,67 %. Märgitust tuleneb, et ühisvara hulka kuulub vaidlusalusest kinnistust üksnes 41,67 % ja seda saabki ühisvara jagamise käigus jagada. Arvestades kinnistu tänast väärtust (250 000 eurot) on see summas 104 175 eurot. 13.09.03.2007 sõlmisid abikaasad Nordea pangaga kokkuleppe laenulepingu muutmiseks ning võtsid lisalaenu 200 000 krooni. Sellega sisustasid pooled uut maja. Mööbel, millega pooled maja sisustasid perioodil märtsist 2007 kuni maini 2010, on poolte ühisvara, kuid on amortiseerunud ega oma täna enam mingit rahalist väärtust. PKS1995 § 15 lg 1 järgi on abikaasa lahusvara m.h. vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abieluliste suhete lõppemist. Seega kostja poolt pärast 31.05.2010 omandatud vara on kostja lahusvara ja see 4

(15)jagamisele ei kuulu. Kui hageja soovib, võib ta enne 2010 maikuud omandatud varaesemed üles lugeda ja need esemed majast ära viia, kostja neid endale ei soovi. 14.Ühisvara koosseisu kuuluvad seega 41,67 % kinnistust (väärtus 104 175 eurot), sõiduk KIA Carnival 2002 ja laenujääk (tänane laenujääk on ca 61 516 eurot). 15.Tuleb arvestada, et alates 01.06.2010 kuni tänaseni on kostja tasunud üksinda nii laenu põhiosa kui intressimakseid. Seisuga 25.08.2020 oli kostja tasunud üksinda laenu 65 098,33 eurot (põhiosa 39 246,14 eurot ja intressimakseid 25 852,19 eurot, Luminor panga 7.09.2020 tõend on hagivastuse lisa 21), mis kõik on toimunud tema lahusvara arvelt. See summa on juba muutunud ja muutub veel, Luminor pangalt värskemat tõendi saamisel esitab kostja selle viivitamatult kohtule. Hageja ei ole 11 aasta jooksul laenu tagastamise panustanud sentigi. Kostjal on õigus tema poolt tasutud ühisvaraline kohustus ühisvara arvelt tagasi saada PKS § 34 lg 2 alusel. 16.Seega olukorras, kus ühisvara hulka kuulub 41,67 % kinnistust väärtusega 104 175 eurot, millest arvestatakse maha nii tänane laenujääk ca 61 516 eurot (väheneb) kui kostja tasutud laenumaksed (25.08.2020 seisuga 65 098,33 eurot, suureneb), selgub, et ühisvara väärtus tänase seisuga negatiivne (-22 439,33 eurot, muutub). Ühisomandi tänane negatiivne väärtus tuleneb asjaolust, et kinnistu osteti 14 aastat tagasi buumi ajal, selle hind ostmisel (4 800 000 krooni on tänases vääringus 306 776 eurot) oli märkimisväärselt kõrgem, kui on selle tänane turuväärtus. Seega ei saa tema tänane väärtus olla positiivne, mida jagada, vaid on negatiivne ja nii hageja kui kostja ühisomanikuna peavad panustama kahjumisse võrdselt. Märgitust tulenevalt jääb ühisvara jagamise tulemusel juhul, kui kinnistu jääb kostjale, nagu ka laenujääk, hagejal kohustus hüvitada kostjale -11 219,67 eurot (-22 439,33:2= 11 219,67). Kinnistu jätmine kostjale on põhjendatud, sest esiteks kuulub kostjale kinnistust suurem osa ja teiseks on tegemist tema koduga. 17.Enda registreerimine füüsilisest isikust ettevõtjana on maksuõigusliku tähendusega, see ei moodusta mingit eraldi omandit, vaid annab ettevõtjale õiguse arvata oma tuludest maha kulud, mida registreerimata ettevõtja teha ei saa. 18.Kummagi abikaasa pangakontod on asjakohased seisuga 31.05.2010, mitte aga tänased, sest poolte abielulised suhted lõppesid hiljemalt 31.05.2010. 19.X nõue „jagada kinnistu kasutuseelist“ on nii asjaoludelt sisustamata kui tõendamata. Ühisvaraeseme kasutuseeliste nõudmiseks on Riigikohus seadnud väga kitsad piirid, ennekõike tuleb tõendada, et pooltel on olnud kokkulepe või üks pooltest on nõudnud kasutuse eest tasu ajal, mil tal endal on teisest poolest tulenevalt takistatud varaeseme kasutamine. Hageja lahkus Eestist 11 aastat tagasi ja talle on väljastatud VNFSV siseriiklik pass, mis väljastatakse ainult isikutele, kes alaliselt elavad VNFSV territooriumil. Ühisvara hulka kuulub kinnistust veidi üle 40%. Kui kostja formaalsest lahutusest uuesti 2019.a lõpus julges juttu teha, tuli hageja poolte ühisvaraks olevasse majja, kostjat polnud kodus, kuid kui poeg ema kaitseks välja astus, ründas hageja poega, haaras kahe käega poega riietest ja ning pigistas kaelast. Kui kostja oleks sündmuse taas maha vaikinud, siis poeg reageeris sellele asjakohaselt, politseisse avalduse tegemisega. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas X-XX-XXXX tunnistati hageja süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. Karistus jäeti täitmisele pööramata, kui hageja ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut 5

(15)tahtlikku kuritegu. Kuna katseaeg hakkas kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates XX.XX.XXXX, on hageja praegugi katseajal ja seetõttu kontrollib ta ennast. 20.Hageja 06.05.2021 dokumentidest ilmneb, et 57 988 eurot laekus hageja ühelt kontolt välismaal hageja teisele kontole Eestis. Hageja ei ole tõendanud, et tema emal olnuks korter, see oleks müüdud ja raha oleks laekunud tema kontole. Seega tuleb eeldada, et tegemist oli abikaasade ühise rahaga. KOSTJA VASTUHAGI NÕUDED 21.Juhul, kui kohus loeb abielu lõppenuks 31.05.2010, on kostja nõuded järgmised: -Mõista Xlt Y kasuks välja hüvitis Nordea Bank Finland Plc Eesti (praegune Luminor Bank AS) filiaaliga sõlmitud laenulepingu nr 01220141212 alusel Y poolt alates 01.06.2010 kuni 31.08.2022 esitamiseni tehtud tagasimaksete hüvitamiseks summas, mis vastab poolele maksetest 76 911,21 eurot, st summas 38 455,61 eurot. -Lõpetada X ja Y ühisomand kinnistule JJJ. Kohustada Xt andma asjaõiguslepingu jaoks vajalik tahteavaldus, millega lepivad X ja Y kokku selles, et kinnistu asukohaga JJJ, milline on kantud kinnistusregistriossa nr XXXXXX, läheb Y ainuomandisse, samuti kohustada Xt andma nõusolek (KrS § 341 tähenduses) kinnistu, mille kinnistusregistriosa on nr. XXXXXX, teise jao omanikukande, mille kohaselt on kinnistu ühisomanikud X ja Y, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse Y, asendades X tahteavaldused kohtuotsusega. -Jätta Nordea Bank Finland Plc Eesti (praegune Luminor Bank AS) filiaaliga sõlmitud laenulepingust nr 01220141212 tulenevad kohustused Y lahuskohustusteks (jääk 31.08.2022 seisuga 54 702 eurot). -Kohustada Yt tasuma Xle hüvitis omandi kaotuse eest summas 43 904,70 eurot. -Tasaarvestada X kohustus Y vastu summas 38 455,61 eurot Y kohustusega X vastu summas 43 904,70 eurot ja mõista tasarvestuse tulemusel Ylt Xle välja 5449,09 eurot. -Lõpetada X ja Y ühisomand sõidukile KIA Carnival 2002 (HHHHHH) ja jätta see X ainuomandisse. 22. Kostja vastuhagi nõuded on juhul, kui kohus seob abielu lõppemise selle lahutamisega, järgmised: -Mõista Xlt Y kasuks välja hüvitis Nordea Bank Finland Plc Eesti (praegune Luminor Bank AS) filiaaliga sõlmitud laenulepingu nr 01220141212 alusel Y poolt alates 30.06.2020 kuni 31.08.2022 tehtud tagasimaksete hüvitamiseks summas, mis vastab poolele maksetest 12 179,12 eurot, st summas 6089,56 eurot. -Lõpetada X ja Y ühisomand kinnistule JJJ. Kohustada Xt andma asjaõiguslepingu jaoks vajalik tahteavaldus, millega lepivad X ja Y kokku selles, et kinnistu asukohaga JJJ, kinnistusregistriosa nr XXXXXX, läheb Y ainuomandisse, samuti kohustada Xt andma nõusolek (KrS § 341 tähenduses) kinnistu, mille kinnistusregistriosa on nr XXXXXX, teise jao omanikukande, mille kohaselt on kinnistu ühisomanikud X ja Y, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse Y, asendades X tahteavaldused kohtuotsusega. -Jätta Nordea Bank Finland Plc Eesti (praegune Luminor Bank AS) filiaaliga sõlmitud laenulepingust nr. 01220141212 tulenevad kohustused Y lahuskohustusteks (jääk 31.08.2022 seisuga 54 702 eurot). -Kohustada Yt tasuma Xle hüvitis omandi kaotuse eest summas 43 904,70 eurot. -Lõpetada X ja Y ühisomand sõidukile KIA Carnival 2002 (HHHHHH) ja jätta see X ainuomandisse; -Lõpetada X ja Y ühisomand sõidukile Mazda 5 (PPPPPP) ja jätta see Y ainuomandisse; 6

(15)-Lõpetada X ja Y ühisomand X nimel olevale mõttelisele osale kinnistust, mis asub Krimmi Vabariigis, XXX põiktänava majapiirkonnas nr X, katastritunnusega XXX ja millel asub korterelamu katastritunnusega NNN ja postiaadressiga Krimmi Vabariik, AAA, jättes see X omandisse. -Mõista Xlt Yle välja hüvitis omandi kaotuse eest summas 39 000 eurot. -Tasaarvestada X kohustused Y vastu summas 6089,56 eurot ja 39 000 eurot, kokku 45 089,56 eurot Y kohustusega X vastu summas 43 904,70 eurot ja mõista tasarvestuse tulemusel Xlt Yle välja 1184,86 eurot. MAAKOHTU OTSUS 23.Maakohus jättis Y omandisse kinnistu asukohaga JJJ (kinnistusregistriosa XXXXXX) väärtusega 342 000 eurot. Kohustas Xt andma nõusolek ühisomandis oleva kinnistu jagamiseks selliselt, et aadressil JJJ (kinnistusregistriosa nr XXXXXX) asuv kinnistu jääb Y omandisse. Samuti kohustas Xt andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 1 tähenduses) kinnistu, mille registriosa nr on XXXXXX) teise jao omanikukande, mille kohaselt on X ja Y viidatud kinnistu ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse Y. Otsustas, et kohtuotsus asendab X tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks. Jättis rahuldamata X nõude mõista Xle välja hüvitis summas pool kinnistu (registriosa nr XXXXXX) väärtusest. Rahuldas Y nõue kalduda kinnistu (registriosa nr XXXXXX) jagamisel hüvitise väljamõistmisel kõrvale osade võrdsusest. Mõistis välja Ylt X kasuks hüvitise summas 20,84% kinnistu väärtusest, so 71 272,80 eurot. Jättis X omandisse sõiduauto Kia Carnival (reg.märk HHHHHH) väärtusega 1000 eurot. Mõistis välja Xlt Y kasuks hüvitise 500 eurot. Jättis rahuldamata X nõude jagada ühisvarana X ja Y pangakontodel ja FIE Y arvelduskontol abielu lahutamise seisuga 30.06.2020 olnud raha. Jättis läbi vaatamata X nõude jagada ühisvarana kinnistu JJJ, sisustus ja mööbliesemed Y omandisse ja nõue mõista välja Xle rahalise hüvitisena pool esemete väärtusest. Jättis rahuldamata X nõude jagada ühisvarana sõiduauto Mazda 5 (reg.märk PPPPPP). Jättis Y omandisse rahalise kohustusena laenulepingust nr 01220141212 tulenev laenukohustus Luminor Bank AS ees, mille jääk 31.08.2022 seisuga on 54 702 eurot. Mõistis Xlt Y kasuks välja pool laenulepingust nr 01220141212 tulenevast rahalisest kohustusest Luminor Bank AS ees, so summas 27 351 eurot. Jättis rahuldamata X nõude välja mõista X kasuks kinnistu JJJ kasutuseelis. Jätta X poolt kipsist tehtud vormid ja silikoonist mudelid keraamiliste toodete valmistamiseks X omandisse väärtusega 0 eurot. Mõistis Xlt Y kasuks välja hüvitise Nordea Bank Finland Plc Eesti (praegune Luminor Bank AS) filiaaliga sõlmitud laenulepingu nr 01220141212 alusel Y poolt alates 01.06.2010 kuni 31.08.2022 tehtud tagasimaksete hüvitamiseks summas, mis vastab poolele maksetest summas 76 911,21 eurot, st summas 38 455,61 eurot. Tasaarvestas Ylt X kasuks välja mõistetud summa 71 272,80 eurot Xlt Y kasuks välja mõistetud summaga 66 306,61 eurot (500 + 27 351 + 38 455,61). Tasaarvestuse tulemusena mõistis Ylt välja hüvitise X kasuks summas 4966,19 eurot. Jättis läbi vaatamata Y tingimusliku nõude jagada ühisvarana korter Krimmis ja sõiduauto Mazda 5 (reg.märk PPPPPP). Rahuldas Y nõude jätta X omandisse sõiduauto Kia Carnival (reg.märk HHHHHH). Rahuldas Y nõude jätta Y omandisse rahalise kohustusena laenulepingust nr 01220141212 tulenev laenukohustus Luminor Bank AS ees, mille jääk 31.08.2022 seisuga on 54 702 eurot ja mõistis Xlt Y kasuks välja pool laenulepingust nr 01220141212 tulenevast rahalisest kohustusest. 24.Maakohus leidis otsuses, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid X väidet, et tema pangakontole 11.07.2006 laekunud makse on hageja emale kuulunud korteri müügist saadud raha ja selle tõttu hageja lahusvara või et 11.07.2006 laekunud makse on üldse hageja 7

(15)lahusvara. X pangakontole on laekunud raha tema enda pangakontolt ja ei ole tõendatud, et tema pangakontole laekunud raha on Xle kingitud või tema poolt pärimise teel omandatud või kuuluks kellelegi teisele. Lähtudes eeltoodust loeb kohus X pangakontol olnud raha poolte ühisvaraks ja seega on kinnistu (registriosa nr XXXXXX) ostuhinnast 550 000 EEK, mis on tasutud X pangakontolt notari kontole, tasutud poolte ühisvarast ja ühisvara jagamisel ei ole poolte osade võrdsusest kõrvale kaldumine hageja kasuks selles osas põhjendatud. 25.Kuna osamaksu, mis andis VVV Tallinnas asuva korteri omanikuks saamise õiguse, oli Y omandanud enne abielu, siis oli osamaks ja nimetatud osamaksust tulenev õigus Y lahusvara. Kohtule ei ole esitatud teavet ja tõendeid, et korteri VVV-V Tallinnas 25.02.2003 kinnistamisavalduse alusel 10.07.2003 kinnistusraamatusse kandmisel on tehtud kulutusi Y ja X ühisvara arvelt. Lähtudes eeltoodust ei muuda korteriühistu osamaksu ja liikmelisuse alusel korteriomandi kinnistamine abielu ajal korteriomandit PKS § 14 lg 1 alusel abikaasade ühisvaraks, kuna osamaks kuulus Y lahusvara hulka. 26.Kohtule on esitatud kinnistu (registriosa XXXXXX) müügileping ja asjaõigusleping (koostatud ja tõestatud 20.03.2007 Tallinna notari Merle Saar-Johanson asendaja Triin Tein büroos, registreeritud nr 1392), milles Y on kinnitanud, et korter VVV-V Tallinnas, kuulub abikaasade ühisvara hulka. Sama lepingu p 3.1 kohaselt oli müügihind 2 800 000 EEK. Kohus leiab, et kuigi pooled pidasid ka ise kinnistut (registriosa nr XXXXXX) 2007.a poolte ühisvaraks, siis esineb alus nimetatud korteri müügist saadud rahasummaga poolte ühisvarasse omandatud kinnistu jagamisel poolte osade võrdsusest kõrvale kaldumiseks. 27.Kinnistu asukohaga JJJ (kinnistusregistriosa XXXXXX) ostuhind oli vastavalt 09.08.2006 kinnistute võlaõiguslikule müügilepingule ja 20.03.2007 asjaõiguslepingule 4 800 000 EEK (306 775,91 eurot). Kohtu hinnangul on tõendatud, et ostuhinnast tasuti 2 000 000 EEK poolte ühisvarast ja 2 800 000 EEK Y lahusvarast. Seega on kinnistu omandamisel tasutud ostuhinnast 41,67 % poolte ühisvarast ja 58,33% Y lahusvarast. 28.X on palunud jagada kinnistu (registriosa XXXXXX) Y omandisse. Y on nõustunud sellega, et kinnistu (registriosa XXXXXX) jääb tema omandisse. 29.Kohus on jaganud kinnistu (registriosa XXXXXX) Y omandisse ja seega tuleb X kasuks välja mõista hüvitis enamsaadu arvelt. Kuna kinnistu ostuhinna tasumiseks on kasutatud Y lahusvara müügist saadud raha kinnistu (registriosa XXXXXX) ostuhinnast 58,33% ulatuses ja ühisvarasse kuuluvat raha on kinnistu ostuhinna tasumiseks kasutatud ostuhinnast 41,67%, tuleb Xle hüvitada kinnistu väärtusest 20,84%, so pool ühisvarasse kuuluva raha eest ostetud kinnistu väärtusest, so 71 272,80 eurot. Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista Xle välja hüvitis summas pool kinnistu (registriosa nr XXXXXX) väärtusest. 30.Hageja palub jagada Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga (käesoleval ajal Luminor Bank AS) sõlmitud laenulepingust nr 01220141212 tuleneva laenukohustuse Luminor Bank AS ees rahalise kohustusena Y omandisse. 31.08.2022 seisuga on laenujääk 54 702 eurot. Kostja on nõus sellega, et nimetatud laenukohustus jääb rahalise kohustusena kostja omandisse. 31.Hageja palub jagada sõiduauto Kia Carnival (reg.märk HHHHHH) turuväärtusega 1000 eurot, X omandisse. Kohtule esitatud registreerimistunnistuse kohaselt on sõiduauto registreeritud Eestis 25.06.2002 ja sõiduauto omanik on X. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et sõiduauto Kia Carnival on omandatud poolte abielu ajal ja on poolte ühisvara. Kostja ei ole vastu vaielnud sõiduauto väärtusele 1000 eurot ja on nõustunud sõiduauto jätmisega X omandisse. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude ja jagab sõiduauto Kia Carnival (reg.märk HHHHHH) X omandisse. Xl tuleb hüvitada Yle pool sõiduauto väärtusest, so 500 eurot. 8

(15)32.Hageja palub jagada pooltele kuuluva raha, mis oli nende arvelduskontodel ja hoiukontodel abielu lahutamise seisuga 30.06.2020, poolte vahel võrdselt. Kostja on nõustunud poolte pangakontodel oleva raha jagamisega poolte vahel võrdselt. Kostja ei nõustu sellega, et pangakontodel olev raha tuleb jagada abielu lahutamise seisuga 30.06.

1. Kostja on seisukohal, et kuna poolte suhted lõppesid 2010.a mais, moodustus ühisvara seisuga 31.05.
2. 33.Kohus on seisukohal, et kohtule käesolevas menetluses esitatud teabega ja dokumentidega ei ole tõendatud, et poolte abielusuhted lõppesid hiljem kui 2010 mais, so hiljem kui ajal, mille pooled on avaldanud abielulahutuse kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-20-
3. Kuna kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et poolte abielusuhted lõppesid 2010 mais, siis on pärast abielusuhete lõppemist omandatud vara, sh raha, ühe abikaasa lahusvara. Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata X nõude jagada ühisvarana poolte arvelduskontodel ja hoiukontodel ja FIE Y arvelduskontol abielu lahutamise seisuga 30.06.2020 olnud raha. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt 31.05.2010 seisuga poolte pangakontodel raha ei olnud, seega ei ole võimalik 31.05.2010 seisuga raha ühisvarana jagada. 34.Autoregistri andmetest nähtuvalt on sõiduauto Mazda 5 (reg.märk PPPPPP) registreerimistunnistuse nr EL825434 väljastamise kuupäev 30.10.2019 ja auto omanikuna on registreeritud Y. Kuna kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et poolte abielusuhted lõppesid 2010 mais, siis on pärast abielusuhete lõppemist omandatud vara ühe abikaasa, so Y lahusvara. Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata hageja nõude jagada ühisvarana sõiduauto Mazda 5, turuväärtusega 1500-2000 eurot, Y omandisse. 35.Hageja palub jagada kinnistul JJJ, asuv sisustus ja mööbliesemed Y omandisse ja mõista välja Xle rahalise hüvitisena pool esemete väärtusest. Hageja ei soovi enne 31.05.2010 omandatud varaesemeid jagada. Kuna kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et poolte abielusuhted lõppesid 2010 mais, siis kuulub ühisvarana jagamisele kinnistule kuni 31.05.2020 omandatud sisustus ja mööbliesemed. Kuna hageja nimetatud varaesemeid jagada ei soovi, jätab kohus hageja nõude läbi vaatamata. 36.Hageja palub jagada kinnistu JJJ kasutuseelis perioodil 05.2020 kuni 09.03.2021 ning edasiulatuvalt kuni käesoleva tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni poolte vahel võrdselt. Kohtuistungil on hageja täpsustanud, et nõue algab poolte abielulahutusest, 30.06.
4. Kohtule on esitatud Y 28.01.2021 e-kiri, milles Y keelab Xl elamusse JJJ, sisenemise. Hageja on hinnanud kasutuseelise väärtuseks kuni 2021 märtsikuuni keskmiselt 1500 eurot kuus ning alates 2021 märtsikuust keskmiselt 3500 eurot kuus. Hageja tõendab nimetatud üürihinda kinnisvaraportaalis City24, Kinnisvara24 ja arenda.votpusk, avaldatud üürikuulutustega. Y on kasutuseelise nõudele täies ulatuses vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et hageja nõue kasutuseelise jagamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. X on nõude kasutuseelise jagamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks esitanud 09.03.2021 hagiavalduses ja on nõuet täpsustanud 31.08.2022 menetlusdokumendis ja kohtuistungil. Hageja nõude esitamine kasutuseelise hüvitamiseks võiks olla põhjendatud alates 28.01.2021, kuna on tõendatud, et alates sellest päevast keelas Y Xl elamusse JJJ, sisenemise. Kohtule ei ole esitatud teavet, et Xl oleks keelatud või takistatud varem viibida kinnistul (registriosa XXXXXX). Kohus leiab, et käesolevas asjas ei oleks põhjendatud jagada kasutuseelis poolte vahel võrdselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kinnistu JJJ oli ja on ka poolte nelja ühise lapse elukohaks. Lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 214-11930 leiab kohus, et kasutuseelise väärtuse määramisel on põhjendatud arvestada lisaks ühisomanikele ka poolte nelja lapsega ja seetõttu on mõistlik arvestuslik kasutuseelis mitte rohkem kui 1/5 poolte ühisvaraks olevast kinnistust Xle kuuluvast 20,84% suurusest osast. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on kasutuseeliste hüvitamine vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ei ole väitnud, et Y on enne 28.01.2021 e-kirja keelanud Xl elamusse 9

(15)JJJ, sisenemise. Samas on Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas X-XXXXXX tunnistatud hageja süüdi selles, et X pani 08.12.2019 kinnistul JJJ, oma tahtliku teoga toime teise inimese, so poolte ühise poja tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu hinnangul ei ole juba selle tõttu mõistlik eeldada, et pooled soovisid ka pärast seda juhtumit elada koos samas majas. Käesolevas menetluses on esile toodud, et pooled elavad eraldi vähemalt alates 2010.a juunist ja et X on aastaid elanud perest lahus välismaal. Kohus on tuvastanud, et poolte abielusuhted on lõppenud 2010.a mais. Kohtule on esitatud poolte e-kirjavahetus, millest nähtub, et X on ise jätnud oma käitumisega Yle mulje, et ta hüvitist ei nõua ja ei kavatse seda ka nõuda. Kuna Yga elasid koos ka poolte ühised lapsed, siis võis asja kasutanud abikaasa mõistlikult võttes teise abikaasa käitumisest aru saada, et abikaasadel on vaikiv kokkulepe, et ainukasutuse eest hüvitist ei nõuta. 37.Hageja palub jagada hageja poolt kipsist tehtud vormid ja silikoonist mudelid keraamiliste toodete valmistamiseks X omandisse. Y ei ole hageja nõudele vastu vaielnud. Hageja ei ole nimetatud varaesemete rahalist väärtust avaldanud. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude. 38.Vastuhagi hageja palub jagada Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga (käesoleval ajal Luminor Bank AS) sõlmitud laenulepingust nr 01220141212 tuleneva laenukohustuse Luminor Bank AS ees rahalise kohustusena Y omandisse. 31.08.2022 seisuga on laenujääk 54 702 eurot. Vastuhagi kostja on nõus sellega, et nimetatud laenukohustus jääb rahalise kohustusena vastuhagi hageja omandisse. Kohus on rahuldanud X nõude jagada laenulepingust nr 01220141212 tulenev laenukohustus Luminor Bank AS ees rahalise kohustusena Y omandisse. Kohus rahuldab sellega ka Y nõude. 39.Vastuhagi hageja palub jagada sõiduauto Kia Carnival (reg.märk HHHHHH) X omandisse. Kohtule esitatud registreerimistunnistuse kohaselt on sõiduauto registreeritud Eestis 25.06.2002 ja sõiduauto omanik on X. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et sõiduauto Kia Carnival on omandatud poolte abielu ajal ja on poolte ühisvara. Pooled on nõus sõiduauto väärtusega 1000 eurot ja sellega, et sõiduauto jääb X omandisse. Kohus on rahuldanud X nõude ja jagnud sõiduauto Kia Carnival (reg.märk HHHHHH) X omandisse. Kohus rahuldab sellega ka Y nõude. 40.Juhul, kui kohus loeb poolte abielu lõppenuks lahutamisest, palub Y lugeda ühisvara hulka ka 17.01.2018 omandanud 1/6 mõttelise osa kinnistust, mis asub Krimmi Vabariigis, AAA majapiirkonnas nr X, katastritunnusega XXX ja sõiduauto Mazda 5 (reg.märk PPPPPP). Kohus on tuvastanud poolte abielusuhte lõppemise 2010 mais. Tulenevalt PKS § 210 lg 3, kuna poolte abielusuhted lõppesid enne 2010. aasta 1. juulit, moodustus ühisvara abielusuhete lõppemiseni. Seega ei kuulu 1/6 mõtteline osa kinnistust, mis asub Krimmi Vabariigis, AAA ja sõiduauto Mazda 5 (reg.märk PPPPPP) poolte ühisvarasse. Lähtudes eeltoodust jätab kohus vastuhagi hageja tingimusliku nõude läbi vaatamata. 41.Y palub mõista Xlt Y kasuks välja hüvitis Nordea Bank Finland Plc Eesti (praegune Luminor Bank AS) filiaaliga sõlmitud laenulepingu nr 01220141212 alusel Y poolt alates 01.06.2010 kuni 31.08.2022 tehtud tagasimaksete hüvitamiseks summas, mis vastab poolele maksetest summas 76 911,21 eurot, st summas 38 455,61 eurot. Luminor Bank AS-i 16.06.2021 tõendist nr.20-2.1/725 nähtub, et perioodil alates 01.06.2010 kuni tõendi väljastamiseni 16.06.2021 on Y pangakontodelt tasutud pangalaenu makseid põhivõlga summas 42 746,14 eurot, intresse 26 856,48 eurot, teenustasusid 63,91 eurot ja viivisintresse 2,42 eurot, kõik kokku summas 69 668,95 eurot. Y Luminor Bank AS-i väljavõttest perioodi 10

(15)16.06.2021 kuni 31.08.2022 kohta nähtub, et sel perioodil on kostja pangakontodelt tasutud veel pangalaenu põhivõla- ja intressimakseid tasutud kokku summas 7242,26 eurot. Kokku on Y üksi oma lahusvara arvelt tasunud poolte ühise pangalaenu makseid 76 911,21 eurot. Y taotleb Xlt sellest poole hüvitamist summas 38 455,61 eurot. X ei ole nõudele vastu vaielnud ja ei ole tõendanud, et ta on maksnud poolte ühise pangalaenu makseid. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus vastuhagi hageja nõude ja mõistab Xlt välja 38 455,61 eurot. 42.Kohus rahuldas X ja Y hagid osaliselt ja tasaarvestab Ylt X kasuks välja mõistetud summa 71 272,80 eurot Xlt Y kasuks välja mõistetud summaga 66 306,61 eurot (500 + 27 351 + 38 455,61). Hageja apellatsioonkaebus 43. Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 24.10.2022 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-21-3689 punktide 5, 7, 9, 12, 14, 15 osas, millega Harju Maakohus: -Rahuldas Y nõude kalduda kinnistu (registriosa nr XXXXXX) jagamisel hüvitise väljamõistmisel kõrvale osade võrdsusest ning mõistis välja Ylt X kasuks hüvitis summas 20,84% kinnistu väärtusest, so 71 272,80 eurot (kohtuotsuse p 5); - Jättis rahuldamata X nõude jagada ühisvarana X ja Y pangakontodel ja FIE Y arvelduskontol abielu lahutamise seisuga 30.06.2020 olnud raha (kohtuotsuse p 7); -Jättis rahuldamata X nõude jagada ühisvarana sõiduauto Mazda 5 (reg.märk PPPPPP) (kohtuotsuse p 9); -Jättis rahuldamata X nõude välja mõista X kasuks kinnistu JJJ kasutuseelis (kohtuotsuse p 12); -Mõistis Xlt Y kasuks välja hüvitise Nordea Bank Finland Plc Eesti (praegune Luminor Bank AS) filiaaliga sõlmitud laenulepingu nr 01220141212 alusel Y poolt alates 01.06.2010 kuni 31.08.2022 tehtud tagasimaksete hüvitamiseks summas, mis vastab poolele maksetest summas 76 911,21 eurot, st summas 38 455,61 eurot (kohtuotsuse p 14); -Tasaarvestas Ylt X kasuks välja mõistetud summa 71 272,80 eurot (kohtuotsuse resolutsiooni punkt 5) Xlt Y kasuks välja mõistetud summaga 66 306,61 eurot (500 + 27 351 + 38 455,61, käesoleva määruse resolutsiooni punktid 6, 11 ja 14). Tasaarvestuse tulemusena mõistis Ylt välja hüvitise X kasuks summas 4966,19 eurot (kohtuotsuse p 15). 44.Tühistaud osas teha uus otsus, millega -Lugeda X pangakontol 13.07.2006 seisuga olnud 550 000 EEK, mis on makstud kinnistu (registriosa nr XXXXXX) ostuhinnast 550 000 EEK notari pangakontole seoses 09.08.2006 kavandatud kinnistu ostutehinguga, X lahusvaraks; -Kalduda kinnistu (registriosa nr XXXXXX) jagamisel hüvitise väljamõistmisel kõrvale osade võrdsusest. Lugeda, et kinnistu (registriosa nr XXXXXX) ostuhinna tasumiseks on kasutatud X lahusvara summas 550 000 EEK, mis moodustab kinnistu ostuhinnast 11,46%; -Välja mõista Ylt X kasuks hüvitis summas 32,30% kinnistu väärtusest, kus 11,46 % moodustab X lahusvarast, so kokku 110 466,00 eurot; -Rahuldada X nõue jagada ühisvarana X ja Y pangakontodel ja FIE Y arvelduskontol abielu lahutamise seisuga 30.06.2020 olnud raha; -Rahuldada X nõue jagada ühisvarana sõiduauto Mazda 5 (reg.märk PPPPPP), jättes see Y omandisse. Välja mõista Ylt X kasuks hüvitis 1000 eurot; 11

(15)-Rahuldada X nõue välja mõista X kasuks kinnistu JJJ kasutuseelis alates 28.01.2021 kuni kohtuosuse jõustumiseni summas 650 eurot kuus; Jätta Y vastuhagi X vastu rahuldamata. 45.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt apellant ei nõustu kohtu järeldustega, et apellandi esitatud tõenditega ei ole tõendatud, et poolte abielulised suhted lõppesid peale

1. a mai kuud. 46.Apellant on seisukohal, et kohus rikkus ka selgitamiskohustuse nõuet. Apellant on seisukohal, et vaidluse õiglaseks lahendamiseks tulnuks kohtul teha apellandile ettepanek esitada täiendavad tõendid selle kohta, et apellandi pangakontole 11.07.2006 laekunud makse summas 550 000 krooni, mida on pooled kasutanud kinnistu (registriosa nr XXXXXX) ostuhinna tasumiseks, on hageja emale kuulunud korteri müügist saadud raha. Apellant on seisukohal, et kuivõrd maakohus on rikkunud selgitamiskohustust on apellandil vaja esitada uusi tõendeid tema kontole laekunud raha päritolu tõendamiseks. Kuivõrd vaidlusalusest tehingust on möödunud rohkem kui 16 aastat ning hageja emale kuulunud korteri müügihinna tasumine toimus sularahas, õnnestus apellandil saada ainult korteri ostumüügi leping, mis tõendab, et hageja ema müüs 25.06.2006 talle kuulunud korteriomandit. Hageja kontole laekus 550 000 krooni 11.07.2006, so vahetult peale hageja emale kuulunud korteri ostumüügi tehingu sooritamist. Apellant on seisukohal, et hinnates hageja esitatud tõendeid kogumis, saab jõuda järeldusele, et hageja kontol olnud 550 000 krooni pärinesid hageja emale kuulunud korteri müügist. Lisaks eeltoodule kostja asus oma 20.04.2021 hagivastuse punktis IV seisukohale, et kuni ei ole tõendatud, et hageja emale kuulus Venemaal korter, ei saa hageja kontol olnud summat (550 000 krooni) pidada hageja lahusvaraks. Seoses sellega, et apellant esitab käesoleva menetluse raames uue tõendi, mis tõendab, et tema emale kuulus korter Venemaal, mis oli võõrandatud vahetult enne hageja kontole raha laekumist, ei pea olema kostjal rohkem vastuväiteid, et antud rahasumma oli hageja lahusvara. 47.Vastustaja esitas 02.12.2021 vastuhagi täienduses tingimusliku nõude jagada ühisvarana 1/6 mõtteline osa kinnistust, mis asub Krimmi Vabariigis, AAA majapiirkonnas nr X, katastritunnusega XXX. Seoses sellega, et kohus tuvastas kohtuotsuses, et poolte abielulised suhted lõppesid
2. a mais, asus kohus seisukohale, et antud kinnistu ei kuulu poolte ühisvara hulka ning jagamisele ei kuulu. Kuivõrd apellant taotleb Harju Maakohtu otsuse osaliselt tühistamist, siis juhul kui ringkonnakohus tuvastab, et poolte abielulised suhted lõppesid pärast
3. a mai kuud, tuleb eelduslikult kostja vastuhagis esitatud nõudest tulenevalt lahendada mh küsimus, mis puudutab hagejale kuuluvat 1/6 mõttelist osa kinnistust. 48.Kohus jättis rahuldamata hageja nõude välja mõista hageja kasuks kinnistu JJJ kasutuseelis. Kohus asus kohtuotsuses seisukohale, et käesolevas asjas on kasutuseeliste hüvitamine vastuolus hea usu põhimõttega. Kasutuseeliste väärtuse arvestamise lähtekoht saab olla see, et kummalgi abikaasal on õigus saada eelduslikult pool kasutuseeliste väärtusest. Apellant leiab, et käesolevas asjas on täidetud kõik eeldused kasutuseelise väljamõistmiseks, st pooltel puudub kokkulepe poolte ühisvaras oleva kinnistu kasutuskorra kokkulepe ning kostja on takistanud hagejal vaidlusaluse kinnistu kasutamist, mis on tõendatud 31.08.2022 menetlusdokumendi lisaga
4. Apellandile oli üllatav kohtuotsuses tehtud järeldus, et kasutuseeliste hüvitamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Nimetatud kohtu järeldus oli hagejale üllatuslik, sest antud õiguslikku hinnangut ei ole kohus kunagi pooltega arutanud. Tulenevalt Riigikohtu praktikast kohtu antud õiguslik hinnang ei tohi tulla pooltele üllatusena. Kohus peab üldjuhul juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust ning esitada asjaolud ja tõendid 12

(15)VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE 49.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 50.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg- st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise. 51.Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selle üle, millal lõppesid poolte abielusuhted. Ringkonnakohtu arvates analüüsis maakohus igakülgselt asjas esitatud tõendeid abielusuhete lõppemise aja tuvastamiseks ning leidis põhjendatult, et poolte abielusuhted lõppesid 2010.a mais. Kõige veenvamalt tõendab seda hageja enda avaldatu, seda nii kohtusse esitatud abielulahutamise hagis väljendatu kui ka selles menetluses kohtuistungil avaldatu näol. Kuna ka kostja nõustus abielulahutuse hagi menetlemisel hageja seisukohaga abielusuhete lõppemise kohta, siis on veenvalt tõendatud käesolevas asjas kostja esitatud väide, et abielusuhted lõppesid 2010.a mais. Asjas leidis veenvalt tõendamist ka see, et hageja elas pikaajaliselt erinevates välisriikides. Asjaolu, et kostja koos alaealiste lastega hagejal välisriigis üks kord külas käis poolte abielusuhete kestmist veenvalt ei tõenda. Kuna maakohus tuvastas põhjendatult poolte abielusuhete lõppemise aja, siis ühisvara koosseis on maakohtu poolt õigesti tuvastatud. Seega leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuse väited, mille õigsuse eelduseks on abielusuhete lõppemine abielu lahutamisega, on tõendamata. Apellatsioonkaebuse väited maakohtu seisukohtade põhjendatust ümber ei lükka. 52. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus ka selles, kas poolte ühisvaraks olnud kinnistu asukohaga JJJ ostuhinnast 550 000 krooni (35 151,40 eurot) on tasutud hageja lahusvara või poolte ühisvara arvelt ja kas kinnistu ostuhinnast 2 800 000 krooni (178 952,61 eurot), mis on tasutud korteriomandi aadressiga VVV, müügist saadud rahast, on tasutud kostja lahusvara või poolte ühisvara arvelt. 53.Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus põhjendatult poolte ühisvara koosseisu ja kostja lahusvara arvelt osaliselt kinnistu asukohaga JJJ omandamise. 54.Apellatsioonimenetluses esitas hageja uued tõendid, millega soovis tõendada, et poolte ühisvaraks olev kinnistu omandati osaliselt hageja lahusvara arvelt. Sama väite esitas hageja ka maakohtus, kuid apellatsioonkaebusele esitatud tõendeid maakohtus ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud tõendid on esitatud hilinenult ning ringkonnakohus keeldub nende vastuvõtmisest TsMS 652 lg 4 järgi. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuses väljendatuga, et hageja jättis tõendi esitamata, kuna kohus ei selgitanud hagejale tõendi esitamise vajadust. Ringkonnkohus osutab, et maakohtus esitas kostja hageja väitele, et ühisvaraks olev kinnistu osteti osaliselt hageja lahusvara arvelt, vastuväited osutades mh, et hageja ei ole lisanud hagile tõendeid, et hageja kontol olnud raha, mida kasutati kinnistu ostmiseks on hageja lahusvara, kuna hageja ema müüs oma korteri, sest hagejal ja kostjal oli samal perioodil ka ühiseid sääste, mis olid hageja pangakontol. X ema elas VF-s ja tal oli seal elukoht, aga kostjal ei ole andmeid, et tegemist oli hageja emale kuulunud korteriga. Seetõttu kostja ei võta õigeks hagiväidet, et tema ema korteri müügist saadi raha. Kostja palub hagejal esitada vastavad tõendid raha pärinemise kohta emalt. Kuni nende puudumiseni tuleb eeldada, et tegemist oli abikaasade ühise rahaga. Arvestades kostja väiteid ning ka seda, et kostja tõi sõnaselgelt esile, milliseid tõendeid peaks hageja oma väidete tõendamiseks esitama, ei saanud maakohtu poolt otsuses avaldatu, et tõendamata on hageja 13

(15)lahusvara kasutamine poolte ühisvaraks oleva kinnistu omandamisel, tulla hagejale üllatuslikult. 55.Asjaolu, et hageja lepinguline esindaja, kes on õigusteadmisega isik, ei selgitanud hagejale, et vajalik on esitatada täiendavaid tõendeid või milliseid tõendeid on vaja esitada, ei ole uute tõendite vastuvõtmise aluseks. Nõustuda ei saa ka apellatsioonkaebuse väitega, et hagejale ei olnud võimalik tõendit varem esitada, kuna ta ei saanud välisriiki tõendeid koguma minna. Esiteks on kostja põhjendatult esile toonud, et hageja esitatud passikoopiast nähtub, et hageja on vaidlusalusel perioodil Vene Föderatsioonis käinud, mis lükkab ümber apellatsioonkaebuses esitatud väited tõendi esitamise võimatusest. Teiseks osutab ringkonnakohus, et kui hageja oleks soovinud maakohtus tõendeid esitada, kuid nende kättesaadavus oli sel hetkel riikidevahelisi suhteid arvestades piiratud, siis tulnuks hagejal esitada taotlus menetluses määratud tähtaegade pikendamiseks põhjusel, et hageja soovib esitada uusi tõendeid, kuid nende kättesaadavus on hetkel piiratud. Hageja ei teatanud maakohtu menetluses kordagi soovist esitada täiendavaid tõendeid. 56.Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks osutada ka sellele, et isegi juhul, kui apellatsioonimenetluses apellandi poolt esitatud tõendid oleks esitatud maakohtus, ei oleks nendega veenvalt võimalik tõendada hageja väiteid. Nõustuda tuleb kostja seisukohaga, et esitatud tõendid ei tõenda seda, et hageja pangakontol olnud raha, mis kasutati ühisvarasse kuuluva kinnistu ostmiseks, pärines hageja ema korteri müügist saadud summadest. Kuna maakohtus tõi kostja esile, et hageja välisriigis oleval panga kontol olnud summad olid poolte ühisvara, tulnuks hagejal esitada ka tõendid selle kohta, milline oli hageja välisriigis asuvas asuva panga konto rahaline seis. Alles seejärel saanuks asuda tuvastama, kuivõrd veenev on see hageja väide, et välisriigi panga kontole laekunu (ja seejärel Eestis asuva panga kontole ülekantud summa) pärineb hageja ema korteri müügist. Ringkonnakohus osutab, et kohtul puudub kohustus aga ka õigus, tulenevalt poolte võrdse kohtlemise põhimõttest, poolele avaldada, milline tõend tema väiteid tõendaks 57.Maakohus on põhjendatult tuvastanud ka selle, et pooltele kuuluv kinnistu osteti osaliselt hageja lahusvara arvelt, kuivõrd asjas on tuvastatud, et selle vara ainuomanikuks sai kostja oma eelmise abielu ajal soetatud ühisvara jagamisest. 58.Apellatsioonkaebuses leiab hageja ka seda, et maakohus on põhjendatult jätnud välja mõistmata hageja kasuks kasutuseelise. Ringkonnakohus leiab, et üldreeglina tuleb pidada põhjendatuks omaniku õigust nõuda asja kasutamise eest kasutuseelist, kui omanikule ei ole hoolimata tema nõudest asja kasutamist võimaldanud. Maakohus tuvastas, et X on nõude kasutuseelise jagamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks esitanud 09.03.2021 hagiavalduses ja on nõuet täpsustanud 31.08.2022 menetlusdokumendis ja kohtuistungil. Maakohus leidis seega põhjendatult, et hageja nõude esitamine kasutuseelise hüvitamiseks võiks olla põhjendatud alates 28.01.2021, kuna on tõendatud, et alates sellest päevast keelas Y Xl elamusse JJJ, sisenemise. Maakohus leidis siiki, et tulenealt hea usu põhimõtte rakendamisest tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. 59. Kuigi õige on hageja väide, et maakohus ei arutanud pooltega hea usu põhimõtte rakendamist ning võimalust jätta hageja kasutuseelise nõue seetõttu rahuldamata, ei anna see alust selles osas maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonimenetluses oli hagejal võimalus hea usu põhimõtte kohaldamise alused ümber lükata. Apellatsioonkaebuses on hageja tsiteerinud maakohtu otsust osas, milles toodi esile, et hageja on kirimnaalkorras karistatud, kuna ta tahtlikult väärkohtles oma alaelist last 28.09.2019. Kostja on asjas esile toonud, et väärkohtlemine leidis aset setõttu, et laps astus kostja kaitseks välja. Asjas puudus vaidlus, et hagejale määratud kriminaalkaristus kehtis ka maakohtu menetluse ajal. Apellatsioonimenetluses ei ole neid asjaolusid vaidlustatud. Samuti pole apellatsioonkaebuses 14

(15)esile toodud, miks hageja õigust kinnistut kasutada tuleb eelistada kostja ja poolte laste turvatunde äravõtmisele, st miks peaksid kostja ja poolte lapsed pigem taluma vägivaldsusele kalduva hageja kohalolekut võrreldes hageja õigusele oma omandit vallata. 60.Väärkoheldes poolte ühisomandis oleval kinnistul elavat alaealist last, mille tulemuseks oli hagejale määratud kriminaalkaristus, leidis maakohus põhjendatult, arvestades ja tuues esile ka teisi argumente, et hageja nõue kasutuseelise saamiseks, osas milles see üldreeglina oleks olnud põhjendatud, on hea usu põhimõtte vastane. Menetluskulude jaotus 61Kuigi apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 15