Obsah (8)

§ 120§ 424§ 63§ 68§ 74§ 75§ 83§ 64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2019, Võru Kriminaalasja number 1-19-6039 (19261000193) Kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuist

) § 120 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Süüdistatav K.E . Isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; keskeriharidusega; emakeel eesti keel; töökoht xxxxxxxxxx; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Tunnistada K.E süüdi

§ 120lg 1 järgi ähvardamises ja karistada teda 5 kuu pikkuse vangistusega.

2. Tunnistada K.E süüdi

§ 424

lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ja karistada teda 8 kuu pikkuse vangistusega. 3.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskemat ja mõista K.E liitkaristuseks 9 kuud vangistust. 4.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 22.

jaanuar 2019,

1. –
2. märts 2019 ja
3. märts –
4. mai 2019, s.o 2 kuud ja 4 päeva karistusaja hulka ja mõista K.E kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 26 päeva vangistust.
5. Jätta

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui K.E ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

K.E peab: 1 5.

1. elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 5.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 5.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 5.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viiteteistkümneks päevaks; 5.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 5.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
7. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o
8. septembrist
9. Käitumiskontroll algab kohtuotsuse jõustumisel.
10. Arvata menetluskulude hulka sundraha 810 eurot. Jätta kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulu 255 eurot riigi kanda. Mõista sundraha ja kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud riigi õigusabi tasu 453,12 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 144 eurot, kokku 1407,12 eurot välja K.E-lt . Menetluskulud tuleb K.E tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates võrdsetes osades hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kontole, mis on märgitud otsusele lisatud makseinfolehel. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
11. Konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel nuga, mida K.E kasutas ähvardamist toime pannes.

Anda see nuga Politsei- ja Piirivalveameti valdusesse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates

1. septembrist
2. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
3. peatüki
4. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. PÕHIOSA Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse K.E kahes kuriteos. Esiteks süüdistatakse K.E teise inimese ähvardamises tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega. Nimelt tema: – lähenes
5. jaanuaril 2019 kella 19.20 paiku Tartu linnas Jaama 74 Jaamamõisa Selveri parklas agressiivselt M. L. , kes suundus oma auto juurde, ja seejärel M. L. , kes seisis teisel pool autot. Ta hoidis rusikas kätt püksitaskus, millest jäi kannatanutele mulje, et tal on taskus 2 relvataoline ese. Seetõttu tundsid kannatanud hirmu oma elu ja tervise pärast. Kui kannatanud istusid autosse ja hakkasid ära sõitma, tagus ta rusikaga vastu auto küljeklaasi ja võttis taskust välja ca 10 cm pikkuse terariista; – ähvardas
6. märtsil 2019 kella 15.50 paiku Võru linnas Jüri 45 asuvas CircleK teenindusjaamas oma ema T. H. noaga, tehes tema suunas torkeliigutuse. Lisaks ähvardas ta emal käe otsast lõigata ja ta ahju ajada, mistõttu tema ema tajus ohtu oma elule ja tervisele. Seega pani K.E toime teise inimese ähvardamise tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega, s.o

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Teiseks süüdistatakse K.E mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Seda seetõttu, et tema juhtis 23. märtsil 2019 kella 20.51 paiku Tartu linnas Jakobi tänaval mootorsõidukit Ford Sierra registreerimismärgiga xxxxxxx narkootiliste ainete tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Ta eiras politseipatrulli peatumismärguannet ning sõitis mööda Ülikooli, Riia ja Pikka tänavat Annelinna, kus sõiduk sundpeatati teenistusrelva kasutades Kalda tee 2 juures. Uuringuakti nr 402T järgi oli ta metamfetamiini, amfetamiini ja flurometamfetamiini (FMA) tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldus väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega esines tal korrakaitseseaduse § 36 lg-s 1 kirjeldatud joobeseisund. Selle teoga rikkus K.E liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille järgi ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Seega pani K.E toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava K.E , tema kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello ja ringkonnaprokurör Terje Aleksašini vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on K.E-le mõistetavaks karistuseks

§ 120

lg 1 järgi 5 kuud vangistust ja

§ 424

lg 1 järgi 8 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendatakse mõistetatud üksikkaristustest raskemat ja mõistetakse K.E liitkaristuseks 9 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvatakse eelvangistuses viibitud aeg 22.

jaanuar 2019,

1. –
2. märts 2019 ja
3. märts –
4. mai 2019, s.o 2 kuud ja 4 päeva karistusaja hulka ja mõistetakse K.E kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 26 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui K.E ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja järgib talle käitumiskontrolli ajaks pandud

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb K.E

§ 120lg 1 ja § 424 lg 1 järgi süüdi mõista.

Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Seni on kriminaalasjas arvatud menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 453,12 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 144 eurot ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulu 255 eurot. Lisaks tuleb lugeda menetluskulude hulka sundraha 810 eurot. Seega on menetluskulud kokku 1662,12 eurot. Kokkuleppes on märgitud 3 vääralt menetluskulude summaks 2175,12 eurot. Kuivõrd kohus arutas seda teemat istungi ja eksitud on K.E kahjuks, tuleb lähtuda 1662,12 eurost. Kokkuleppe alusel ja KrMS § 180 lg 3 teise lause järgi jäetakse riigi kanda kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulu 255 eurot, sest minimaalset töötasu teeniva K.E jaoks käiks kulude täielik maksmine üle jõu. Sundraha 810 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 453,12 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 144 eurot, kokku 1407,12 eurot tuleb vastavalt tegelikule olukorrale (kokkuleppes on vääralt arvutatud viimati viidatud kolme arvu summaks 1920,12), kohtuistungil arutatule ja KrMS § 180 lg-le 1 välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb K.E tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Kokkuleppes on märgitud, et kriminaalasja juures olev nuga tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Seda teha ei saa. KrMS § 126 lg 3 p 4 kõneleb väärtusetust asjast, piraatkaubast ja võltsitud kaubast. Nuga ei ole ükski neist. Õige on hoopiski rakendada

§ 83lg 1 ja nuga kui kuriteo toimepanemise vahend K.E-lt konfiskeerida.

Ta tuleb anda Politsei- ja Piirivalveameti valdusesse, sest tulenevalt riigivaraseaduse § 7 lg 5 p-st 2 ja siseministri 25. mai 2017 käskkirjast nr 1–5/61 on just Politsei- ja Piirivalveamet õigustatud konfiskeeritud vara valitsema. Niisiis peab Politsei- ja Piirivalveamet ise otsustama, mis ta noaga teeb: hävitab, müüb maha, paneb näitusele vms. Konfiskeerimisotsust ei väära see, et sellele ei ole kokkuleppes viidatud: esiteks rääkis kohus sel teemal istungil ja teiseks oli ka kokku lepitud see, et K.E jääb noast ilma. /allkirjastatud digitaalselt/ 4