2-19-18748/67

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2-19-18748 Kohtuasi Klindex OÜ hagi Veoautokeskuse OÜ vastu asja valduse üleandmiseks ja kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.05.2022 otsus Kaebuse esitaja ja liik Veoautokeskuse OÜ apellatsioonkaebus Kaebuse hind 34 996,53 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastustaja): Klindex OÜ (registrikood 10934979), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni Kostja (apellant): Veoautokeskuse OÜ (registrikood 10360113), lepingulised esindajad vandeadvokaat Aivar Pilv ja advokaat Karl Kreevald Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata kostja taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks ja jätta apellatsioonkaebusele lisatud Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2018 otsus vastu võtmata.

2.Tühistada Harju Maakohtu 10.05.2022 otsus osas, milles maakohus rahuldas hageja kahju hüvitamise nõude, ja osas, milles maakohus jättis sõiduki väljaandmisnõude rahuldamise tingimuslikult sidumata töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse täitmisega. Samuti tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas.

3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt, jätta hageja kahju hüvitamise nõue rahuldamata ja kohustada Veoautokeskus OÜ-d tagastama Klindex OÜ-le sõiduk Mercedes-Benz Atego 1222l, VIN koodiga WDB9702871L154304 tingimusel, et Klindex OÜ on tasunud Veoautokeskus OÜ-le enne sõiduki väljaandmist või sellega samaaegselt 1275,60 eurot töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse katteks, samuti Veoautokeskus OÜ poolse 2-19-18748 kohustuse täitmise vastuvõtmisega viivitamise korral. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4.Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

4.1. Rahuldada hagi sõiduki otsese valduse väljaandmise nõudes ja kohustada Veoautokeskus OÜ-d tagastama Klindex OÜ-le sõiduk Mercedes-Benz Atego 1222l, VIN koodiga WDB9702871L154304 tingimusel, et Klindex OÜ on tasunud Veoautokeskus OÜ-le enne sõiduki väljaandmist või sellega samaaegselt 1275,60 eurot töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse katteks, samuti Veoautokeskus OÜ poolse kohustuse täitmise vastuvõtmisega viivitamise korral.

4.2. Jätta hagi rahuldamata kahju hüvitamise nõudes.

4.3. Jätta jõusse 03.12.2019 hagi tagamise määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

4.4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1. Klindex OÜ esitas 28.11.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kohustada Veoautokeskus OÜ-d andma hageja otsesesse valdusesse üle veoauto Mercedes-Benz Atego 1222l, VIN koodiga WDB9702871L154304. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja kahjuhüvitis 14 098,24 eurot ja viivise hüvitiselt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest.

19.02.2020 suurendas hageja hagi ja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitisena 16 200,49 eurot põhinõudena. Lisaks taotles hageja mõista kostjalt VÕS § 113 lg 1 (seadusjärgne) viivis põhinõudelt 14 098,24 eurot hagiavalduse esitamisest kuni 18.02.2020 ja viivis põhinõudelt 16 200,49 eurot haginõude suurendamisest 19.02.2020 kuni kohase täitmiseni.

2.Hageja igapäevaseks majandustegevuseks on kompaktlaadurite ja miniekskavaatorite rent.

Hagejal on kaks veokit - MAN TGX 26.480, VIN koodiga WMA30XZZ4CW167909 (edaspidi sõiduk MAN), mida hageja soovis võõrandada ja Mercedes-Benz Atego 1222l, VIN koodiga WDB9702871L154304 (edaspidi sõiduk MB). Sõidukit MB kasutas hageja kompaktlaadurite ja miniekskavaatorite transpordiks klientide objektidele. Sõidukite hooldamiseks pöördus hageja kostja poole.

2 2-19-18748 3. 2019. a aprillis viis hageja kostjale sõiduki MAN ja tellis sellele üldkontrolli hinnaga 30 eurot + km ja diagnostika hinnaga 65,20 eurot + km. 13.05.2019 esitas kostja sõiduki MAN remondikalkulatsiooni. 17.05.2019 palus hageja sõidukile MAN töid mitte teha, kuna ei olnud teada, kas sõiduk jääb Eestisse. Hiljem kontakteerus hageja kostjaga telefonitsi ja palus vahetada sõidukil MAN kiirusanduri hinnaga 163,90 eurot + km ning kontrollida kliimablokki.

Teisi töid hageja ei tellinud. Kokku tellis hageja sõidukiga MAN seonduvaid töid summas 294,1 eurot + km, sh üldkontrolli 30 eurot + km; diagnostika 65,20 eurot + km; kiirusanduri vahetuse 163,90 eurot + km ja sellega kaasneva elektritöö 1 h 35 eurot + km.

4.2019. aasta mais tellis hageja kostjalt sõiduki MB hooldustööd. Hageja tellis sõiduki MB käigukasti vea tuvastamiseks diagnostika hinnaga 65,20 eurot + km. Kuna sõiduk asus hageja juures, aktsepteeris hageja kostja väljakutsetasu hinnaga 65 eurot + km ja sõidukulu 5,95 eurot + km. Diagnostika tulemusel selgus, et sõidukil MB on vajalik vahetada kulumisandur ja teostada käigukasti programmeerimine hinnaga 334,2 eurot + km, mida saab teha vaid kostja töökojas. Hageja nõustus sellega ning sõitis veokiga kostja töökotta. Töökojas teavitas kostja, et lisaks käigukasti programmeerimisele on vajalik piduriklotside ja ketaste vahetus hinnaga 488,20 eurot + km, millega kaasneb silla reguleerimine hinnaga 65,10 eurot + km ning samuti on vajalik sõidumeeriku taatlemine hinnaga 78,90 eurot + km. Kostja esitas töödele osaliselt kirjaliku hinnapakkumise. Hageja oli nende töödega e-kirja teel nõus. Hiljem teavitas kostja, et kulumisandur on terve ja ainult juhe oli katki. Täiendavalt oli vaja puhastada kabiinilukustust, millega samuti hageja nõustus. Rohkem töid hageja ei tellinud. Kokku aktsepteeris hageja veoautoga MB seonduvaid töid maksumuses 1215,15 eurot + km sh diagnostika 65,20 eurot + km, väljakutsetasu 65 eurot + km, sõit 5,95 eurot + km, käigukasti programmeerimine 334,2 eurot + km, piduriklotside ja ketaste vahetus 488,20 eurot + km, silla reguleerimine 65,10 eurot + km, sõidumeeriku taatlemine 78,90 eurot + km ja töödega kaasneva diisel 19,6 eurot + km, lukksepatöö 2 h x 29 eurot = 58 eurot + km ja 1 h elektritöö 35 eurot + km.

5.07.06.2019 väljastas kostja arve nr 322 sõiduki MAN töödele summas 749,80 eurot + km ja nr 227 sõiduki MB töödele summas 2415,75 eurot + km. Kuna arved olid üllatuslikult suured, palus hageja soodustust ja pikemat maksetähtaega. Samas viitas hageja, et arvele on lisatud töid ja detaile, millest ei ole teda teavitatud ja millega ei saanud ta arvestada. Kostja allahindlust ei võimaldanud ning hageja viitas samal päeval, et arvele on lisatud töid, milles ei ole eelnevalt kokku lepitud. 11.06.2019 esitas hageja pretensiooni, kus loetles arvetel sisalduvad tööd ja materjalid, milles ei olnud eelnevalt kokku lepitud. Hageja soovis, et kostja väljastaks korrektse arve ning soovis sõidukeid tagasi saada. Järgnenud kirjavahetuses palus hageja korduvalt tellimata töödele selgitust.

6.17.06.2017 tegi hageja kompromissettepaneku, sest soovis sõidukeid tagasi saada, olles valmis aktsepteerima sõiduki MAN täiendavate töödena digimeeriku kaablit hinnaga 98,90 eurot + km, käigukasti plommimist 14,90 eurot + km, veakoodide lugemist ning kustutamist 39,90 eurot + km ja täiendavate tööde ajakulu 3 h ulatuses 105 eurot + km. Kompromissina oleks hageja aktsepteerinud sõiduki MAN tööde maksumust lisaks 258,7 eurot + km ulatuses.

Sõiduki MB tööde osas pakkus hageja kompromissina, et aktsepteerib täiendavalt veakoodide lugemist ja kustutamist 39,90 eurot + km, polte, mutreid ja seibe summas 163,20 eurot + km, keevitust 45 eurot + km, elektritööd 35 eurot + km, lukksepatööd 169,2 eurot + km ehk kokku 471,9 eurot + km. Kompromissina oleks hageja aktsepteerinud veoauto MB tööde maksumust lisaks 471,9 euro + km ulatuses. Kostja hageja kompromissettepanekuga ei nõustunud, kuid väljastas 20.06.2019 kreeditarve, millega vähendas veoauto MB tööde arvet nr 227 337,20 euro võrra summani 2078,55 eurot + km.

3 2-19-18748 7. 29.08.2019 teatas kostja pandiõiguse teostamisest sõidukile MB alustades panditud eseme müüki. Kostja nõudis kirjas kõigi esitatud arvete täielikku tasumist ning lisaks parkimistasu aja eest, mil kostja on sõidukeid kinni hoidnud. Hageja nõuet ei aktsepteerinud ja soovis jätkuvalt sõidukite vabastamist. Hageja selgitas, milliste arvetel kajastatud tööde osas puudus kokkulepe.

Sõidukit MAN puudutaval arvel nr 322 ei lepitud kokku elektritarvikutes 6,80 eurot, digimeeriku kaablis 12,90 eurot, aku laadimises 98,90 eurot, käigukasti plommimises 14,90 eurot, veakoodide lugemise kustutamises 39,90 eurot ja 7 h 50 min kestnud elektritöös 262,50 eurot ehk kokku 455,70 eurot. Sõiduki MB osas esitatud arvel nr 227 ei lepitud kokku kulumaterjalis 12,80 eurot, peentarvikutes 6,40 eurot, elektritarvikutes 18,90 eurot, rattapoltides 117,60 euro, rattamutrites 34,80 eurot, koonusseibides 10,80 eurot, Eurol Universal lithium Grease kasutamises 8,90 eurot, lukksepatöös 11,50 h ja 333,50 eurot, diagnostikas 65,20 eurot, keevitustöö materjalis 45 eurot, veakoodide lugemises ja kustutamises 79,80 eurot, väljakutse tasus 129,70 eurot. Kokku ei lepitud töödes summas 863,40 eurot.

Vaidlusaluste tööde maksumus kokku on 1319,1 eurot käibemaksuta.

8.Hageja leppis kokku konkreetsetes töödes, mitte selles, et kostja teostaks omal äranägemisel vajalikke töid. Kostja väide, et osad tööd tehti hädavajaduse tõttu ja on krediteeritud, ei ole tõene. Kostja kreeditarves kirjeldatud tagumine plommikaas, kiirusepiiraja kontroll, digimeeriku patarei vahetus ja elektritööd ei ole seondu hädavajaduse või ohutu kasutamisega.

Pooltel puudus mittesiduva eelarvega kokkulepe. Kui kostja hinnangul oli üks või teine töö hädavajalik, oleks kostja pidanud sellest hagejat eelnevalt teavitama ja ootama ära tema juhise.

Mõistlik isik ei saa eeldada, et tellitud tööde hinnale 294,1 eurole lisandub veel nn kulumaterjali summas 455,7 eurot. Hinnapakkumised ei sisaldanud ainult varuosasid, vaid konkreetseid töid, sh üldkontroll, diagnostika, kiirusanduri vahetus, elektritöö, lukksepatöö, käigukasti programmeerimine, piduriklotside ketaste vahetuse jne ning nende eest on tasutud. Kostja väide, et pakkumine sisaldas üksnes varuosi, on vastuolus esitatud tõenditega.

9.Kostja nõudis arvete tasumist ilma, et hageja oleks tööd vastu võtnud. Hageja nõudis korduvalt sõidukite vabastamist. Kostja keeldus sõidukeid väljastamast enne, kui hageja tasub arved. Kuna kostja keeldus sõidukeid väljastamast, puudus hagejal võimalus tööde vastuvõtmiseks ja kontrolliks. Selleks, et kostja oleks saanud kohaldada pandiõigust, pidi tasunõue olema sissenõutav.

10.Vaidluse all on aktsepteerimata kostja arved summas 1582,90 eurot. Kostja nõuab hagejalt ka mõlema veoki kinnihoidmisega kaasnenud parkimistasu, tasumata arvete ja õigusabikulude hüvitamist summas 6476,90 eurot. Hageja ei pea sellist nõuet põhjendatuks, kuna tegemist ei ole asjaõigusseaduse (AÕS) § 279 lg 6 järgi tagatavate kulude, vaid kostja enda majandustegevusega (kostja korraldab oma territooriumil parkimist 10 eurot ööpäevas) ning sõidukite kinnihoidmine oli põhjustatud kostja enda poolt. Ka Termak Autopargi AS teenuse näol ei ole tegemist mitte hädavajalike kulude katmise, vaid tulu teenimisega, kuid seda kostjaga võrreldes 7 x väiksemas mahus. Hoiustamisel kostja kulusid ei kandnud. Veok asub kostja enda territooriumil välioludes ja mingite kulude olemasolu ei ole kostja tõendanud.

11.Kostja õigusabikulude nõue on põhjendamatu. AÕS § 279 lg 6 ei näe ette alust kohtueelsete menetluskulude nõudmiseks. Lisaks on õigusabikulud pandiõiguse ja enampakkumisteate koostamiseks ja kuulutuse avaldamiseks summas 1449,91 eurot ilmselgelt ebamõistlikud.

12.Vaidlusalune osa tööde maksumusest moodustas kostja arve nr 322 järgi 455,7 eurot ja arve nr järgi 863,4 eurot ehk kokku 1319,1 eurot. Hea usu põhimõttega ei saa kooskõlas olla 1319,1 euro suuruse vaidluse tagamiseks hoida kinni kahte veoautot (kogumaksumusega üle 30 000 euro).

4 2-19-18748 13. Vältimaks kahju suurenemist ja vabastamaks sõidukid, tasus hageja sõiduki MAN töödele väljastatud arvest 294,1 eurot ja käibemaksu ning sõiduki MB töödele väljastatud ja hiljem vähendatud arvest 1215,15 eurot ja käibemaksu. 08.11.2019 teatas kostja esmakordselt, et hageja võib sõidukile MAN järgi tulla. Tõele ei vasta väide, et kostja tegi selle ettepaneku juba 29.08.2019.

14.Sõiduki MAN tagasi saamiseks saabus hageja kostja juurde 13.11.2019. Kostja soovis sõiduki uksi puldist avada, kuid ebaõnnestunult. Selgus, et aku oli tühi, kuigi kostja arves sisaldus sõiduki aku täitmise tasu. Kuna sõiduki MAN aku oli tühi, palus hageja kostjalt abi sõiduki käivitamiseks (aku toiteks). Kostja keeldus. Järgmisel päeval tuli hageja uuesti laetud akudega. 14.11.2019 õnnestus sõiduki MAN käivitamine ning hageja taastas sõiduki valduse.

15.Sõidukit MAN vastu võttes selgus, et kostja ei ole kokku lepitud töid teinud. Hageja tellis kostjalt sõiduki MAN kiirusanduri vahetuse hinnaga 163,90 eurot ja sellega kaasneva elektritöö 1 h ehk 35 eurot. Hageja tellis Keil M.A. OÜ-lt hinnangu kostja töödele. Hinnangust lähtuvalt ei olnud kiiruseandur (tahhograafi kiiruse andur KITAS) vahetatud. Andur ja anduri juhe olid vanad, katki oli anduri pistik ja puudus plomm. Seega ei olnud kostja teinud kokku lepitud kiirusanduri vahetust ja sellega seotud töid 198,90 euro eest. Kokku leppimata sõiduki MAN töödest on veel tegemata tööd kokku 396,1 euro eest. Tegemata on aku laadimine hinnaga 14,90 eurot, käigukasti plommimine hinnaga 19,80 eurot ja paigaldamata digimeeriku kaabel hinnaga 98,90 eurot. Kuna kiirusandur ja digimeeriku kaabel olid vahetamata, ei saanud kostja teha elektritöid mahus 7,5 h x 35 eurot ehk 262,5 eurot.

16.Kuna kostja keeldus hageja sõidukeid vabastamast, kandis hageja kahju, sest pidi majandustegevuse jätkamiseks ostma transporditeenust kolmandalt isikult. Kostja vabastatud sõidukit MAN ei ole hageja väiketraktorite vedamiseks kasutanud. Tegemist on sadultüüpi veokiga ning väiketraktorite peale ja mahalaadimiseks tuleks MAN veokil kasutada haagist.

Väiketraktorite vedamine suure veoki ja haagisega ei ole otstarbekas. Hageja kasutas väiketraktorite vedamiseks sõidukit MB, mis oli väiketraktorite veoks kohandatud. Hageja hoiatas, et veokite kinnipidamisega tekitab ta hagejale kahju. Vaatamata kõigele keeldus kostja sõidukeid vabastamast.

17.Kahju 16 200,49 eurot tulenes perioodil 03.07.2019 – 13.02.2020 kolmandatelt isikutelt tellitud transporditeenuste maksumusest. Hageja ostis teenust Ground Cats OÜ-lt alates 03.07.2019 kuni 21.11.2019 kokku 10 110 euro eest ilma käibemaksuta, perioodil 22.11.2019 kuni 31.01.2020 summas kokku summas 1543,5 eurot. Hageja ostis Simple Trans OÜ-lt teenust alates 01.07.2019 kuni 24.09.2019 1801,25 euro eest ilma käibemaksuta, perioodil 04.11.2019 kuni 14.11.2019 teenust summas 122,50 eurot. Hageja ostis Vaba Vedu OÜ-lt teenust alates 02.10.2019 kuni 27.11.2019 685,75 euro eest ilma käibemaksuta, perioodil alates 11.12.2019 kuni 14.02.2020 summas 271,25 eurot. Hageja ostis teenust Puksiiriabi OÜ-lt alates 11.07.2019 kuni 23.09.2019 376,25 euro eest ilma käibemaksuta. Hageja ostis teenust Odav Puksiir OÜ-lt 27.11.2019 ja 31.10.2019 kokku 175 euro eest ilma käibemaksuta ja perioodil 09.12.2019 kuni 24.01.2020 teenust summas 75 eurot. Multifix OÜ-lt ostis hageja teenust 08-10.07.2019 195 euro eest ilma käibemaksuta. OÜ-lt Road Angel ostis hageja teenust 19.11.2019 50 euro eest ilma käibemaksuta. DSV Estonia AS-lt ostis hageja teenust alates 18.09.2019 kuni 27.11.2019 kokku 704,99 euro eest ilma käibemaksuta. Hageja tellis ABC Ehitusteenus OÜ-lt teenust alates 22.01.2020 kuni 13.02.2020 summas 90 eurot.

18.Varasemalt transportis hageja seadmed kliendile enda sõidukiga MB, tegemist oli hageja teenuse ühe osaga. Juhul, kui transpordiarve tuli tasuda kliendil jäi summa hagejale. Arvestades summalt maha sõiduki MB kasutamise kulu, oli ülejäänud hageja tulu. Kostja tegevuse 5 2-19-18748 tagajärjel pidi hageja transporditeenuse sisse ostma. Järelikult tasus ta kliendilt saadud raha transporditeenuse osutajale. Hagejal jäi tulu saamata. Kui klient transpordikulu ei hüvitanud, oli tegu otsese kahjuga. Mõlemad väärtused on samad. Hagejale osutatud transporditeenuse eripärast ei olnud oluline läbitud kilomeetrite arv, kuna enamus teenuseid osutati kas Tallinna siseselt või Tallinna lähiümbruses.

19.Kostja valduses oleva sõiduki MB igakuine orienteeruv kulu on 1170,07 eurot kuus.

Sõiduki MB juhi palgafondi kulu kuus on kokku 1552,12 eurot. Kuna töötaja täitis 50 % ulatuses teisi tööülesandeid on tema ühe kuu kulu maksumus 776,06 eurot. Veoki hoolduskulu on 101,26 eurot kuus. Kulu kindlustusele on 25,77 eurot kuus ja 309,27 eurot aastas. Teemaks on 41,66 eurot kuus ja 500 eurot aastas. Ülevaatuse kulu on 4,17 eurot kuus ja 50 eurot aastas.

Perioodil 03.07.2019 – 13.02.2020 on hageja hoidnud kokku orienteeruvalt 1170,07 eurot kuus.

Kokku on 03.07.2019-13.02.2020 transporditeenuse sisse ostmise tõttu hoitud kokku 8190,49 eurot (7 kuud x 1170,07 eurot). Kuna sõiduk MB on jätkuvalt kostja valduses, oli hageja järgneval perioodil 17.02.2020-23.10.2020 sunnitud ostma sisse veoteenust vähemalt summas 11 302,64 eurot. Selle kahju osas ei ole kostjale haginõuet esitanud. 11 302,64 euro suurusest kahjusummast on 8221,5 eurot hageja tasunud veoteenuste eest Ground Cats OÜ-le. Hageja loeb perioodil 03.07.2019 -13.02.2020 teenuse sisse ostmisega kokku hoitud kulu 8190,49 eurot tasaarvestatuks 17.02.2020-23.10.2020 Ground Cats OÜ-lt sunnitud teenuse sisse ostmise maksumusega 8221,5 eurot.

20.Ebaõige on kostja väide, et hageja oleks saanud vältida kahju tekkimist, kui oleks tasunud tagatise 6476,90 eurot. Vaidlustatud osas on arvete summa 1319,10 eurot. Hagejal ei olnud võimalik majanduslikult tasuda tagatist 6476,90 eurot.

Kostja vastuväited 21. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.

22.Hageja seaduslik esindaja pöördus mais 2019 kostja poole ning palus koostada hinnapakkumised sõidukite MAN TGX 26.480 ja Mercedes-Benz Atego varuosade ja varuosade paigaldamise ning sõidukite hooldustöödele. Kostja töötaja JV koostas hinnapakkumised. 28. mail 2019 kinnitas hageja kirjalikult kostja töötaja JV hinnapakkumise sõiduki MB töödele. Sõidukile MAN koostatud hinnapakkumise kinnitas hageja esindaja telefoni teel. Pärast hinnapakkumiste kinnitamist viis hageja sõidukid kostja territooriumile.

Seega sõlmisid hageja kostja töövõtulepingu.

23.Kostja tegi kokku lepitud tööd valmis 07.06.2019 ja kostja esitas hagejale samal päeval arved nr 322 ja 227. Hageja sai arved kätte ega vaidlustanud neid, vaid soovis allahindlust ja maksetähtaja pikendamist. Kostja allahindlust ei võimaldanud. Alles 11.06.2019 teatas hageja ootamatult telefoni teel, et sõidukile on tehtud töid, milles ei ole kokku lepitud. Kostja sellega ei nõustunud. Ühel sõidukil vahetati rattapoldid ja -mutrid, kuna need olid roostes. Samuti teostati kiirusepiiraja kontroll ja digimeeriku patarei vahetus, mis ei olnud tellitud, kuid seda tehti, et hageja saaks oma sõidukeid liikluses kasutada. Tegu oli hädavajalike töödega. Hageja nõustus esindaja tasuma rattapoltide ja – mutrite vahetusega seotud tööde eest. Hageja ei olnud nõus tasuma kiirusepiiraja kontrolli ja digimeeriku patarei vahetuse eest, sest tööd ei olnud temaga kooskõlastatud. Seega koostas kostja kiirusepiiraja kontrolli ja digimeeriku patarei vahetuse tööde eest kreeditarve nr 357 summas 404,65 eurot.

24.Vaatamata kreeditarve koostamisele hageja kohustusi ei täitnud ega tasunud arveid kogusummas 3394 eurot. 10. oktoobril 2019 tasus hageja 1 811,10 eurot. Kostjal oli seejärel 6 2-19-18748 hageja vastu nõue 1 582,90 eurot. Lisaks jättis hageja tasumata arve nr 387. Kostja esitas arve nr 387, sest kostja pidi hageja sõidukeid hoidma tasulises parklas. Tasulise parkla hinnakirja kohaselt oli sõiduki hoiustamise päevatasu 10 eurot, millele lisandus käibemaks. Päevatasu on avalikult nähtav kostja veebilehel, kus on üleval kostja muude teenuste hinnakiri. Hoiustamise tasu oli 1050 eurot.

25.Lisaks põhivõlgnevuse ja sõidukite hoiustamise tasumisele kohustub hageja AÕS § 279 lgst 4 ja 6 tulenevalt hüvitama kostjale kõik võlgnevuse sissenõudmisega kostjale tekkinud kulutused. 15.01.2019 seisuga on kostja seoses hageja võlgnevusega tasunud õigusabikulusid summas 1 436,58 eurot ja enampakkumisega seotud kulusid 13,33 eurot ehk kokku 1 449,91 eurot. Hageja on kohustatud ka arvete nr 227 ja 387 tähtaegselt tasumata jätmise eest tasuma viivist seaduses sätestatud määras summas 122,35 eurot. Kostjal on hageja vastu rahaline nõue kogusummas 5 453,16 eurot (teostatud tööde eest tasumata summa 1 582,90 eurot + hoiustamistasu kokku 14.11.2019 seisuga 2 298 eurot + õigusabikulud 1 449,91 eurot + viivis 15.01.2020 seisuga 112,35 eurot = 5 453,16 eurot). Kostjale tekkinud õigusabikulu on põhjuslikus seoses hageja tegevusega. Kui hageja oleks täitnud lepingulisi kohustusi ning tasunud kostja arved tähtaegselt või proovinud kostjaga pidada läbirääkimisi, ei oleks kostjal olnud vajadust õigusabiteenuse järele.

26.Hageja tasus tööde eest osaliselt alles 10.10.2019, kuigi arved olid esitatud juunis. Ebaõige on hageja väide, et kostja teatas alles 08.11.2019, et hageja võib sõidukile MAN järgi minna.

Kostja on teatanud alates juunist, et hageja võib sõidukitele järgi tulla, kui tasub arved. Lisaks on kostja seadnud 29. augustil 2019 pandiõiguse üksnes sõidukile MB. Seega oli hagejal alates 29. augustist 2019 võimalus kostja territooriumilt sõiduki MAN ära viia, kuid ta ei kasutanud seda õigust.

27.Kostja ei nõustunud, et sõidukil MAN jäi kiirusandur vahetamata. Hageja viis sõiduki ära 14.11.2019, kuid Keil M.A OÜ tegi ülevaatuse 26.11.2019 ehk ligi nädal aega hiljem.

Ülevaatuse juures kostja ei viibinud. Keil M.A OÜ hinnang ei ole õiguspärane ega kontrollitav.

Hageja tellis kostjalt 23.04.2019 sõidukile MAN TGX 26.480 kiirusanduri ja digimeeriku andurikaabli vahetuse ning plommi paigalduse. Kuivõrd kostja nimetatud töid ise ei teosta, tellis ta soovitud tööd oma koostööpartnerilt Parkli HL OÜ-lt.

28.Kostja ei nõustunud, et ta jättis aku laadimata, sest see oli tühi. Sõidukil MAN oli väga problemaatiline aku, mis tihtipeale tühjaks sai. Enne 13. novembrit 2019 sõiduk seisis, mistõttu on ilmne, et aku läks uuesti tühjaks. Kostja ei vastuta aku järjekordse tühjenemise eest.

29.Põhjendamatu on eeldada, et hageja ei ole kohustatud teostatud töödega seonduvate kulumaterjalide eest tasuma. Iga mõistlik isik mõistab, et kui ta viib oma auto hooldusesse ning soovib näiteks õlivahetust, tuleb tal tasuda õlivahetusega seotud töökulu ja uue õli kulu isegi siis, kui seda ei ole eraldi välja toodud. Tõele ei vasta hageja väide, et arved ei vasta hinnapakkumisele. Pakkumised tehti üksnes varuosadele ning muud kulud lisandusid töödele.

30.Poolte koostöös oli tavapärane, et hinnapakkumist ei koostatud kulumaterjalide osas, vaid nende kulu lisati kokkulepitud tööde eest esitatavale arvele. Hageja aktsepteeris seda 2008, 2009 ja 2016. aastal, mil ta kasutas kostja teenust. Vaidlusaluste tööde teostamisel teavitas JV korduvalt, et tellitud tööde ajakulu ei ole võimalik ette näha, mistõttu ei ole võimalik esitada lõpliku hinnapakkumist. Hageja aktsepteeris tööde teostamist ilma, et tal oleks teada lõplik teenuse osutamise hind.

7 2-19-18748 31. Hageja palus kostjal teha sõidukile MB diagnostikat. Vastavalt hageja väljakutsele läks kostja töötaja JV hageja territooriumile. Kohapeal selgus, et sõiduki käigud ei lülitunud sisse ja sõidukiga ei olnud võimalik kohalt liikuda. JV hoiatas hagejat, et kohapeal diagnostika tegemine on kulukam, kui töökojas, sest kohapeal ei pruugi viga korda saada. Hoolimata sellest soovis hageja, et JV teostaks tööd kohapeal. Lõpptulemusena sai JV sõidukil esimese käigu sisse ja sellega sai sõita kostja töökotta. Kohapealne ajakulu oli 3 h, kuid kostjale arusaamatul põhjusel keeldus hageja töö eest tasumast ning väitis, et ta ei ole kostjalt tööd tellinud.

32.Kostja ei nõustunud, et tema tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Kostja teatas, et tööd on valmis, kuid hageja ei ole tulnud töid üle vaatama.

33.Hageja ei ole tõendanud, et kostja territooriumil olnud sõidukitega oleks saanud ta vältida transporditeenuse sisseostmist. Sõiduk MAN ei ole Eesti Vabariigis arvel, seega nimetatud sõidukiga hageja teenust osutada ei saanud. Kostja teavitas hagejat, et sõiduki MB kättesaamise eelduseks oli arvete tasumine. Hageja sai kahju tekkimist vältida. Kostja ei olnud teadlik hageja majandustegevusest ega sellest, millist sõidukit hageja kasutab. Kostja seadis sõidukile MB pandi, sest see sõiduk oli arvel, teine ei olnud.

34.Hageja ei ole tõendanud, et ta on reaalselt kahju kandnud. Hageja ei ole esitatud ühegi arve tasumist tõendavat maksekorraldust ega kirjavahetust, et arvetel märgitud teenuseid oleks üldse reaalselt tellitud ja osutatud. Arvetelt ei ole võimalik järeldada, millist veoteenust ja millal ning kelle tellimuse alusel hagejale osutatud on. Hageja ei ole tõendanud, et ta on tellinud veoteenuseid ja neid teenuseid on osutatud. Hageja ei ole tõendanud, et arvetel kajastatud vedusid oleks hageja saanud teha üksnes sõidukiga MB. Kuivõrd hageja enda veebilehel on märgitud, et seadmete transpordi eest tasuvad hageja kliendid, ei saa hagejale olla tekkinud kahju, mida kostja peaks hagejale hüvitama. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, miks ta on pidanud tellima veoteenuseid kolmandatelt isikutelt sedavõrd kõrge veoteenuse tasuga, kui tema enda valduses on haagis/treiler, millega tal oleks võimalik iseseisvalt veoteenust osutada.

Mais 2019, kui sõiduk MB kostja juurde remonti toodi, puudus sõidukil tehnoülevaatus.

Maanteeameti väljavõtte kohaselt lõppes MB tehnoülevaatus 30.04.2019. Seega hageja ei kasutanud MB-d igapäevases majandustegevuses alates maist 2019.

35.Tõenditest ei ole võimalik tuvastada, mitme kilomeetri ulatuses on kolmandad isikud hagejale teenust osutanud, et täpselt välja arvestada hageja kokku hoitud bensiinikulu. Samuti ei ole võimalik hageja tõenditest tuvastada kokku hoitud palgakulu. Hageja ei ole tõendanud väidetud mahus tööjõukulude kandmist. Ebaõige on veoki hoolduskulu arvestus. Kindlustuse pakkumine ei saa tõendada tegelikku kindlustuse kulu.

36.Hagejal oleks olnud võimalik tasuda hagi tagamisel tagatise 6 476,90 eurot, mille järel oleks ta saanud sõiduki valduse tagasi ning kahju oleks jäänud hagejal olemata.

Maakohtu otsus ja põhjendused 37. Maakohus rahuldas hagi, kohustas kostjat üle andma hagejale VIN koodiga WDB9702871L154304 veoauto Mercedes-Benz Atego 1222l otsene valdus ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 16 456,66, millest 16 200,49 eurot on kahju hüvitis ja 256,06 eurot on hüvitise summalt 14 098,24 eurolt ajavahemikus 28.11.2019 kuni 18.02.2020 sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 19.02.2020 kahju hüvitiselt 16 200,49 eurolt kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, määras hageja 8 2-19-18748 menetluskulud kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 11 858 eurot ja sellelt viivise.

38.Kohus ei nõustunud hageja väitega, et töövõtulepingu puhul saab tellija rakendada pandiõigust üksnes juhul, kui töövõtu tasunõue on sissenõutavaks muutunud. Sellist otsest nõuet seadusest ei tulene. VÕS § 654 lg 1 sätestab, et töövõtjal on oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. Selleks, et töövõtja saaks seaduslikult pandiõigusele tugineda, peab tal olema töövõtulepingut tulenev tasunõue.

Töövõtjal on õigus kohaldada pandiõigust ka siis, kui tema nõue ei ole veel sissenõutavaks muutunud. Küll aga tuleb töövõtjal pandiõiguse kohaldamise seaduslikkuse põhistamiseks kohtu hinnangul tõendada, et tal on kas sissenõutavaks juba muutunud või tulevikus sissenõutavaks muutuv rahaline nõue töövõtulepingu alusel. AÕS § 279 lg 6 järgi on pandiga tagatud ka menetluskulud, asja müügiga seotud kulutused ja pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused. Eeltoodu alusel võib töövõtja lugeda pandiga tagatuks ka oma nõudeid, mis on seotud asja müügiga või pandieseme säilitamisega, kuid tegemist peab olema vajalike kulutustega, mitte mistahes kuludega.

39.Kostja ei ole tõendanud, et tal on lepingust tulenev töövõtutasunõue ulatuses, milles hageja jättis arved nr 322 ja 227 tasumata. Kostja ei ole tõendanud, et kõik kulud, milliseid ta samuti luges pandiga tagatuteks ehk hinnakirja järgne ööpäevane tasu sõiduki hoidmise eest ja õigusabikulud, oleksid olnud vajalikud kulud AÕS § 279 lg 6 mõttes. Kostja ei ole tõendanud nõude olemasolu, sest ta ei ole tõendanud kokkuleppe olemasolu kõigi materjalide ja tööde osas, mis olid arvele kantud. Kostja ei ole tõendanud mittesiduva eelarvega lepingu sõlmimist hagejaga ega isegi seda, et ta teostas kõik arvetel märgitud tööd ja kasutas kõiki kulumaterjale.

40.Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja oleks mõlemal arvel märgitud tööd vastu võtnud. Kuigi tasunõude sissenõutavaks muutumine ei ole otseseks eelduseks pandiõiguse kohaldamisel, oleks kostjal tulnud tõendada, et tal on lepingust tulenevad rahalised nõuded hageja vastu ehk et ta on teinud arvetel märgitud tööd. Kuna hageja ei ole töid vastu võtnud, et ei saa lähtuda eeldusest, et kõik tööd on nõuetekohaselt tehtud. Kostjal lasus kohustus tõendada, milliste tööde tegemises kokku lepiti ja mida ta tegelikult tegi.

41.Hagejale saadetud sõiduki MAN pakkumises olid märgitud elektritöö ja lukksepatöö tunnihinnad. Kohus osundab, et pakkumises märgitud varuosi vaidlusalune arve ei kajasta.

Pakkumises puudub mistahes märge selle kohta, et see ei ole ammendav ning tööde tegemisel lisanduvad pakutud hinnale erinevad kulumaterjalid ja tarvikud, mis suurendavad oluliselt tööde kogumaksumust. Hageja ja kostja ei leppinud kokku, et diagnostika tegemise eest pidi hageja tasuma tunnitasu alusel, lisaks kokku lepitud väljasõidu tasule ja kütusekulule. Kostja tunnistaja tegelikult kinnitas, et mitmete arvetel märgitud tööde ja varuosade ehk kulumaterjalide kasutamises või hinnas pooled tegelikult kokku ei leppinud ja neid ei kajastanud kostja hinnapakkumistes, vaid lisas lihtsalt arvetele. Pooltevahelise kokkuleppe sisu osas on usaldusväärsed hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlused, sest need on kooskõlas kõigi teiste asjas kogutud tõenditega. Teisalt ei saa kostja tunnistaja JV ütlustest järeldada, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppeid arvetel märgitu ulatuses. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et majandus- ja kutsetegevuses igapäevaselt remonditöid tegev ettevõte ei suuda tellijale avaldada, milline on kogu töö lõplik hind ega oska arvestada võimalike tarvikute kulu ja tööde tegemiseks vajalikku aega. Mitmel puhul on kostja töötaja väitnud, et ühe või teise töö või varuosa hinda ei märgitud hinnapakkumisse, sest hageja hinda ei küsinud. Hinna küsimata jätmine ei tähenda kohtu arvates seda, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe mittesiduva eelarvega. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et hageja oleks nõustunud 9 2-19-18748 lepingut sõlmima viisil, kus ta oleks nõustunud tasuma kostjale mistahes summasid mistahes tööde eest. Ainuüksi arvest ei saa kohus järeldada, milline oli poolte vahel töö tegemisele eelnenud kokkulepe. Ühe varasema arve alusel ei saa kohus järeldada, et poolte vahel oli praktika, mille kohaselt tegelike tööde ja materjalide maksumuses kokku ei lepitud.

42.Seda, mida kostja arvete nr 227 ja 322 tegelikult tegi, kui palju kulus tööde tegemiseks aega ja milliseid materjale kasutati, asjas kogutud tõenditest järeldada ei saa. 10.10.2019 tegi hageja kostjale ülekande summas 352,92 eurot sõiduki MAN kiiruseanduri, diagnostika, üldkontrolli ja ühe tunni elektritöö eest. Samal päeval tegi hageja kostjale teise ülekande summas 1 458,18 eurot sõiduki MB sõidumeeriku, piduriklotside ja ketaste, diisli, silla reguleerimise, lukksepatöö, käigukasti, väljakutse, kahe sõidu, diagnostika ja ühe tunni elektritöö eest. Seega tasus hageja kostjale tööde ja teenuste eest, millistes olid pooled selgelt kokku leppinud.

43.Tõendatud on, et vaatamata arvel märgitule ei olnud veokil MAN tegelikult kiiruseandurit vahetatud. Kohus ei nõustunud kostja väidetega, et Keil M.A hinnang ei ole usaldusväärne.

Ühtlasi ei pidanud kohus eluliselt usutavaks, et hageja oleks ise vahetanud uue paigaldatud anduri vana vastu nende päevade jooksul, mis eelnesid sõiduki Keil M.A OÜ-sse viimisel.

Samuti ei saa järeldada, et arvel märgitu kohaselt oleks tegelikult veokil täidetud aku, sest kui hageja sõidukile järgi tuli, seda käivitada ei õnnestunud. Kostja väited aku probleemide kohta ei ole millegagi tõendatud.

44.Kostjal puudus alus kohaldada sõidukile MB pandiõigust, sest kostja ei ole tõendanud nõuete olemasolu hageja vastu tulenevalt arvete nr 227 ja 322 osast, milles hageja jättis arved tasumata. Kostja ei ole tõendanud, kas või milliseid töid ta tegelikult tegi, kui palju tarvikuid kulutas ja kui kaua ning milliseid töid tegi. Kostja ei ole tõendanud hagejaga kokkulepete sõlmimist arvete nendes osades, milles hageja kokkuleppeid eitas. Kostja ei ole tõendanud seda, et kuigi hageja tasus sõiduki MAN kiirusanduri vahetuse eest, andur tegelikult vahetati.

45.Kuivõrd kostjal puudus õigus kohaldada pandiõigust, ei ole tal õigust hageja sõidukit vallata ega nõuda hagejalt sõiduki alusetu valdamise tõttu mistahes kulude, sealhulgas õigusabikulude ja sõiduki parkimisega seotud kulude hüvitamist. Iseenesest nõustub kohus hageja väitega, et kui kostja oleks pandiõigus kohaldanud seaduslikult, ei olnud tema nõutud parkimise kulu nõue mõistlik, sest sõidukit oleks saanud turvaliselt parkida ja hoiustada palju väiksema tasu eest.

Seega tuleb kostjat kohustada andma hagejale üle veoauto Mercedes-Benz Atego 1222l VIN koodiga WDB9702871L154304 otsene valdus.

46.Kohus ei nõustunud kostja väidetega, et tema vastu kahju nõude esitamiseks puudub alus.

Hageja kahju nõue kuulub rahuldamisele, sest hageja on nõude olemasolu ja selle suurust piisavalt tõendanud. Kui kostja hinnangul olid kokku hoitud kulud oluliselt suuremad või oleks hageja saanud teenust sisse osta oluliselt soodsamalt, oleks kostjal tulnud vastavaid väiteid tõendada, kuid kostja seda ei teinud.

47.Hageja esitatud arved koos konto väljavõttega tõendavad, et hageja on ostnud sisse teenust transpordi jaoks. Kostja ei ole selgitanud, milliseid täiendavaid raamatupidamise dokumente oleks hageja pidanud teenuse sisse ostmiseks esitama ja miks esitaud tõendid hageja kulusid ei tõenda. Hageja esitas kohtule esindaja koostatud tabeli transpordikulude kohta, selgitades veoste marsruute. Kohus nõustub kostja väitega, et tegu ei ole tõendiga, kuid ei nõustu, et tabel ei ole arusaadav. Kostja ei toonud esile ühtegi asjaolu, mille alusel peaks hageja seletuses toodud asjaolusid lugema ebausutavateks või vastuolus olevateks asjas kogutud tõenditega.

10 2-19-18748 48. Põhjendatud on hageja väide, et kui kostja oleks sõiduki tagastanud, oleks hageja saanud sellele teha tehnoülevaatuse ja sõidukit kasutada. Kostja poolt esitatud Parkli HL OÜ protokollist ei saa lugeda tõendatuks kostja väidet, et hageja kasutas veokit alates 11.05.2018 kuni 29.05.2019 vaid 5461 km läbimiseks.

49.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja juures töötas varasemalt töötaja, kes oli poole kohaga autojuht ning kelle tööga seonduva palgakulu hoidis hageja kokku, kui pidi hakkama teenust sisse ostma. Vastupidist ehk palgatööjõuga seonduva kulu puudumist või siis hoopis suurema kulu kokkuhoidmist ei ole kostja tõendanud ning ainuüksi kostja kahtlustest ei piisa selleks, et hageja esitatud tõendid ümber lükata. Hageja esitas andmed sõiduki teekasutuse maksu arvestuse kohta, mille järgi tuli alates 25.02.2021 kuni 25.02.2022 tasuda maksu summas 500 eurot. Kindlustuse pakkumise järgi tuli liikluskindlustuse eest tasuda 309,27 eurot aastas ja korralise ülevaatuse eest hinnakirja järgi 60 eurot. Hageja on selgitanud, kuidas ta nende andmete alusel on välja arvutanud igakuise kokku hoitud kulu. Kostja ei ole hageja arvestustele vastu vaielnud ega tõendanud suurema kulu olemasolu. Suurema kulu kokkuhoidmist ei saa kohus lugeda tõendatuks kostja põhistamata vastuväidete alusel, milliste kohaselt ei ole hageja esile toonud ja tõendanud sisse ostetud teenuste puhul läbitud kilomeetreid. Kohus nõustus hagejaga, et tal puudus õigus oma teenuseosutajatelt nõuda sellise arvestuse tegemist. Kuna tegemist on kostja vastuväitega, oleks kostjal tulnud tõendada, milline oli hageja tegelikult kokku hoitud kulu.

50.Kostja esitatud tõenditest ei saa järeldada, kas viidatud puksiirid on sobivad hageja tehnika transportimiseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid võrreldava ja hagejale vajaliku teenuse kohta.

Hageja väidetele kostja vastu ei vaielnud ega tõendanud, et tema viidatud teenusepakkujad oleksid saanud pakkuda teenust Tallinnas ning oleksid olnud võimelised teostama väiketraktorite transporti.

51.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis 16 200,49 eurot. Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõude.

Apellatsioonkaebus 52. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata ning rahuldada kostja poolt tasaarvestusena esitatud nõue summas 5 453,16 eurot.

53.Maakohus on rikkunud menetlusnorme, mis on toonud kaasa ebaõige lahendi. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja on jätnud oma järeldused osaliselt põhjendamata.

54.Maakohus ei ole tuvastanud perioodi, millal kostja õigustamatult hageja veokeid kinni pidas. Kostja teostas sõidukile MB pandiõigust alates 29.08.2019, enne seda oli hagejal võimalus sõidukile järele tulla. 20.06.2019 selgitas kostja hagejale, et kostja ei hoia sõidukeid kinni. Kohus ei ole seda tõendit hinnanud. Seejuures rahuldas kohus hageja kahjunõude perioodi eest alates 11.07.2019.

55.Kohus on tõendeid ebaõigesti hinnates jõudnud põhjendamatult järelduseni, et kostjal puudus õigus pandiõiguse kohaldamiseks. Kostja on piisavalt kohtumenetluse käigus tõendanud, milliseid töid ta hageja sõidukitele teostas ja millised kulud kostjale kaasnesid tööde teostamisega. Kostja on samuti tõendanud, et hageja on arvetele märgitud tööd tellinud või nende tööde eest tasumine on asjaoludest tulenevalt põhjendatud. Samuti oli arvetel kajastatud tööd ja materjalid hooldus- ja remonditööde valdkonnas sõlmitavate töövõtulepingute üldist 11 2-19-18748 praktikat arvestades tavapärased. Maakohus ei analüüsinud arvel nr 227 märgitud sõiduki MB osas kostja poolt tehtud kulutusi. Kulumaterjalid, peentarvikud, elektritarvikud, määrde kasutamine, lukksepatöö 13,5 tundi, teine diagnostika, teine veakoodide lugemine olid töödeks ja kulutusteks, mida maakohus oleks pidanud lugema töövõtulepingu täitmise jaoks vajalikuks.

Samuti on hageja hiljem nõustunud täiendavate tööde teostamisega.

56.Kostja teostas pandiõigust ka tasumata arvete ulatuses, milles hageja oli poolte kokkulepet jaatanud. Hageja on selles osas tööd heaks kiitnud ja hagejal oli võimalus tööd üle vaadata.

Hageja tasus 07.06.2019 väljastatud arvetel märgitud tööde eest alles 10.10.2019 (1811,1 eurot). Seega oli kostjal igal juhul õigus alates 07.06.2019 kuni 10.10.2019 sõiduki MB osas pandiõigust teotada.

57.Kuigi maakohus on õigesti märkinud, et pandiõiguse kohaldamise eelduseks ei ole nõude sissenõutavus, oli hageja poolt 10.10.2019 rahuldatud nõue muutunud sissenõutavaks. Hageja oli kostja poolt teostatud tööd heaks kiitnud 1811,10 euro ulatuses. Lisaks oli hagejal võimalus tööd üle vaadata ja vastu võtta. Kostja teavitas hagejat tööde valmimisest, saates hagejale arved ja kinnitas, et arve tasumisel on võimalik autodele järgi tulla.

58.Maakohus ei ole hinnanud, kas kostjal oli õigus pandiõigust teostada tulenevalt kõrvalnõuetest (sõidukite hoiustamistasu ja õigusabikulud). Kohus ei ole hinnanud, kas need on vajalikud kulud. Pandiõigusega on võimalik tagada ka töövõtulepingust tulenevate nõuete sissenõudmisega kaasnevaid kulutuste hüvitamise nõudeid. Isegi, kui kostja oli õigustatud põhinõudest tulenevalt pandiõigust teostada ainult kuni 10.10.2019, siis alates 10.10.2019 oli kostjal põhjendatud pandiõigust teostada kõrvalnõuete tagamiseks.

59.Kuna kostja teostas pandiõigust põhjendatult, on kohus ebaõigesti rahuldanud hageja kahjunõude. Hageja kahjunõue on ka sisuliselt põhjendamatu. Hageja ei ole tõendanud, et sisse ostetud transporditeenus oli vajalik asendamaks sõidukiga MB varem osutatud transporditeenust. Tõendamata on, et hageja kasutas sõidukit MB enda majandustegevuses (sellises mahus, nagu on kahjunõue esitatud, kuna enne kostja juurde remonti toomist oli sellega aasta jooksul sõidetud vaid 5461 km). Maakohus on jätnud igakülgselt hindamata kostja selgitused ja tõendid, mis tõendavad, et hageja tegelikult sõidukit MB enda majandustegevuses enam ei kasutanud. Kindlasti vähemalt mitte selles mahus, milles hageja on nõudnud kahju hüvitamist. Samuti on maakohus põhjendamatult leidnud, et hageja on tõendanud temale kahju tekkimist. Tegelikkuses ei ole hageja ühtegi kahjunõude aluseks olevat transporditeenuse arvet sõidukiga MB teostatud transporditeenusega sidunud.

60.Maakohus ei lahendanud kostja nõuet hageja vastu tulenevalt sõidukiga MAN seotud kuludega. Kostja esitas 15.01.2020 vastuses hagile nõude 5453,16 eurot ja tasaarvestusavalduse. Kohus ei analüüsinud arvel nr 322 märgitud sõiduki MAN osas kostja poolt tehtud kulutusi. Kulumaterjalid, elektritarvikud, aku laadimine, elektritöö olid vajalikeks töödeks ja kuludeks. Kostja tõendas, et vahetas kiiruseanduri (kostjale töid teinud Parkli HL OÜ arvel on märgitud sõiduki MAN VIN-kood). Seega on maakohus on tõendeid puudulikult ja ühekülgselt hinnates ning olulisi tõendeid hindamata jättes põhjendamatult leidnud, et kostjal puudus õigus nõuda arvel nr 322 kajastatud tööde ja materjalide eest tasumist.

Vastustaja seisukoht 61. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

12 2-19-18748 Menetluse edasine käik 62. Ringkonnakohus andis 29.03.2023 pooltele võimaluse esitada oma seisukohad seoses VÕS § 111 lg 1, VÕS § 111 lg 7 ja VÕS § 110 lg 5 sätete kohaldamisega. Ringkonnakohus selgitas, et juhul, kui ringkonnakohus peaks jõudma järeldusele, et kostja teostas pandiõigust põhjendatult, saaks kohus VÕS § 111 sätteid ja VÕS § 110 lõiget 5 kohaldades kohustada kostjat tagastama hagejale kuuluv sõiduk tingimusel, et hageja on tasunud kostjale enne sõiduki väljaandmist või sellega samaaegselt tasu töövõtulepingust tulenevate kohustuste katteks, samuti kostja poolse täitmise vastuvõtmisega viivitamise korral.

63.Kostja on seisukohal, et hageja nõude sõiduki MB väljaandmiseks saab rahuldada üksnes tingimuslikult, sidudes kostja väljaandmiskohustuse hageja poolt samaaegselt kostjale töövõtulepingust tuleneva nõude katteks 5 453,16 euro tasumisega.

64.Hageja ei pea antud juhul VÕS § 111 lg 7 alusel vastastikust täitmist võimalikuks, kuna pole teada pandis hoitava sõiduki MB osas tegelikult teostatud tööde ulatus ja olukord. See võib vastupidiselt viia olukorrani, kus hageja tasub kokku tegelikult teostatud tööde maksumusest enam. Samuti oleks selline olukord vastuolus nii VÕS § 111 lg 3 kui ka TsÜS § 138 lg 2 mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega, s.t hageja peaks tasuma lisaks tekkinud kahjule ja teostamata töödele kostjale veel lisaks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 65. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada oas, milles maakohus rahuldas hageja kahju hüvitamise nõude, ja osas, milles maakohus jättis sõiduki väljaandmisnõude rahuldamise tingimuslikult sidumata töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse täitmisega. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning jätta hageja kahju hüvitamise nõue rahuldamata ja kohustada Veoautokeskus OÜ-d tagastama Klindex OÜ-le sõiduk Mercedes-Benz Atego 1222l, VIN koodiga WDB9702871L154304 tingimusel, et Klindex OÜ on tasunud Veoautokeskus OÜ-le enne sõiduki väljaandmist või sellega samaaegselt 1275,60 eurot töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse katteks, samuti Veoautokeskus OÜ poolse kohustuse täitmise vastuvõtmisega viivitamise korral. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

66.Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja apellatsioonkaebuses esitatud taotluse osas täiendava tõendi vastuvõtmiseks. Kostja esitas taotluse võtta täiendava tõendina vastu 27.04.2018 Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-6188. Kostja ei ole selgitanud, millist faktilist asjaolu ta soovib selle tõendiga tõendada, mistõttu jätab ringkonnakohus selle dokumendi vastu võtmata TsMS § 238 alusel kui asjakohatu tõendi.

67.Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja selle tulemusel jõudnud ebaõigele järeldusele, et kostjal puudus õigus teostada hagejale kuuluvate sõidukite suhtes VÕS § 654 lõikest 1 tulenevat pandiõigust. Samuti ei ole maakohus hinnanud kõiki kostja väiteid, mis on toonud kaasa kohtuotsuse põhjendamiskohustuse rikkumise (TsMS § 442 lg 8). Maakohtu otsus tuleb materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise seetõttu tõttu tühistada. Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega jätab hagi osaliselt rahuldamata.

13 2-19-18748 68. Pooled ei vaidle selle üle, et: hagejale kuuluvad sõidukid Mercedes-Benz Atego 1222l ja MAN TGX 26.480; pooled sõlmisid töövõtulepingu 2019. a aprillis sõiduki MAN osas hooldustööde ja 2019. a mais sõiduki MB osas hooldustööde teostamiseks; kostja väljastas 07.06.2019 arve nr 322 sõidukile MAN tehtud töödele summas 749,80 eurot, millele lisandus käibemaks, ja arve nr 227 sõidukile MB tehtud töödele summas 2415,75 eurot, millele lisandus käibemaks; hageja ei tasunud tähtaegselt arveid nr 322 ja 277; 20.06.2019 koostas kostja kreeditarve, millega vähendas sõidukile MB tehtud tööde osas koostatud arve nr 277 summat 337,20 euro võrra; 29.08.2019 teatas kostja hagejale, et teostab sõiduki MB suhtes pandiõigust, nõudes hagejalt arvete nr 322 ja 277 täielikku tasumist ja parkimistasu maksmist; hageja tasus 10.10.2019 arvest nr 322 294,10 eurot ja käibemaksu ning arvest nr 277 1215,15 eurot ja käibemaksu; kostja teatas hagejale 08.11.2019, et hageja võib sõidukile MAN järgi tulla; hageja soovis sõidukit MAN kostja valdusest ära viia 13.11.2019, kuid sõiduki käivitamine ei õnnestunud, sest aku oli tühjenenud; hagejal õnnestus sõiduk MAN kostja valdusest ära viia 14.11.2019. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-st 1 on ringkonnakohus seotud esimese astme kohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega, välja arvatud juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud apellatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme.

Eelpoolnimetatud asjaolusid ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud ega nende tuvastamisel menetlusnorme rikutud.

69.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja sai teostada hagejale kuuluvate sõidukite suhtes pandiõigust ja kui ei saanud, siis kas hagejale on sõiduki MB kasutusvõimaluse puudumisest tekkinud kahju.

70.Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud VÕS § 635 lõike 1 kohane töövõtuleping, mille järgi kostja töövõtjana kohustus tegema kokkulepitud töö (sõidukeid remontima ja teostama hoolduse) ja hageja tellijana kohustus maksma töö eest tasu. VÕS § 654 lg 1 kohaselt on töövõtjal oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. Pandiõiguse tekkimise esimene eeldus tellija vallasasja suhtes on, et tellija vallasasi, mille suhtes teostatakse töövõtulepingu objektiks olevaid töid, st mida parandatakse, valmistatakse või muudetakse, oleks töövõtulepingu täitmise käigus sattunud töövõtja valdusesse. Sellise vallasasja suhtes omandab töövõtja seaduse alusel tekkiva vallaspandiõiguse. Teiseks peab pandi tekkimiseks eksisteerima töövõtjal tellija vastu nõue, kuivõrd töövõtja pandiõiguse näol on tegemist aktsessoorse pandiõigusega. Seega tuleb töövõtjal pandiõiguse tekkimiseks tuvastada, kas töövõtjal on nõue tellija vastu. See eeldab tuvastamist, milles pooled kokku leppisid ning kas kostja on kokkulepitud tööd teostanud.

71.Pooled ei vaidle, et hageja soovis sõiduki MB osas: diagnostikat (1tk), käigukasti programmeerimist, piduriklotside ja ketaste vahetust, silla reguleerimist, sõidumeeriku taatlemist, lukksepatööd 2 tundi ja elektritööd 1 tund. Samuti oli kokku lepitud nimetatud materjalide ja tööde maksumuses. Pooled vaidlevad, kas sõiduki MB osas oli kokkulepitud töödeks ja materjalideks lisaks: rattapoldid, rattamutrid, koonusseibid, lukksepatöö 11,5 tundi, keevitustöö, teine veakoodide lugemine, väljakutse 65 eurot ületavas osas. Samuti, kas kulumaterjalid, peentarvikud, elektritarvikud, määre, lukksepatöö 13,5 tundi, teine diagnostika ja teine veakoodide lugemine olid kokkulepitud tööde juures vajalikeks töödeks ja kulutusteks.

71.1. Ringkonnakohtu hinnangul järeldas maakohus õigesti, et kostja poolt arvel nr 227 märgitud kulumaterjalide, peentarvikute ja elektritarvikute osas ei ole kostja pooltevahelist kokkulepet tõendanud. Kostja ei ole ka selgitanud, milles kulumaterjalide, peentarvikute ja elektritarvikute kasutamine seisnes. Seega pole võimalik ka hinnata, kas need olid vajalikud hageja tellitud tööde tegemiseks. Samuti ei ole kostja tõendanud, et kostja vajas hageja tellitud 14 2-19-18748 tööde tegemiseks kokku 13,5 tunni ulatuses lukksepatööde (3 tundi ületavas osas) ja 8,5 tunni ulatuses elektritööde (1 tundi ületavas osas) tegemist. Kostja ei ole üheselt arusaadavalt ka selgitanud, mille jaoks oli vajalik sellises mahus tööde teostamine. Samuti ei ole kostja tõendanud, et vaatamata kokkuleppele väljasõidu osas hageja juurde (65 eurot + käibemaks), oli pooltel kokkulepe siiski tunnipõhisena ning selleks kulus 3 tundi.

71.2. Ringkonnakohus nõustub aga kostjaga, et määrde kasutamist ei olnud pooltel võimalik kokku leppida (selle kogus ei ole lepingut sõlmides teada) ning määrde kasutamine piduriklotside ja ketaste vahetamisel pidi olema tellijale ettenähtav. Lisaks oli määrde kasutamine põhjendatud kabiini lukustuse puhastamisel, kusjuures hageja on nõustunud 12.06.2019 kirjas kostjale, et hageja aktsepteeris kabiini lukustuse puhastamist (I kd tl 8p).

71.3. Samuti on kostja veenvalt põhistanud, miks oli vajalik sõidukile MB teostada teine diagnostika ja teine veakoodide lugemine. Kostja on hagejale 11.06.2019 e-kirjas selgitanud, et „esimene diagnostika oli Teie juures väljasõidul. Kuna Te koheselt sõidukit meie töökotta ei soovinud toimetada, siis on elementaarne, et hiljem tööd alustades tehakse esmalt diagnostika.

Diagnostika ja veakoodide lugemine/kustutamine on erinevad tööd.“ (kostja 15.01.2020 vastuse lisa 11). Ehkki kostja ei teavitanud hagejat enne täiendava diagnostika ja veakoodide lugemise teostamist nende tegemise vajadusest, tuleb ringkonnakohtu hinnangul lugeda nende tööde tegemine hõlmatuks poolte kokkuleppega. Esimene diagnostika ja veakoodide lugemine tehti hageja juurde väljasõidul ja teine hiljem töökojas, kuna väljasõidu ja töökotta saabumise vahel oli pikem ajavahemik, mistõttu enne tööde teostamist on vajalik saada uuesti ülevaade sõiduki tehnilisest seisukorrast. Hageja on küll vaielnud teise diagnostika ja veakoodide lugemisele vastu, kuid pole selgitanud, miks ta ei nõustu kostja käsitlusega nende tööde vajalikkuse kohta.

71.4. Lisaks hageja poolt väidetud kahele tunnile lukksepatööle tuleb ringkonnakohtu hinnangul lugeda põhjendatuks ja tõendatuks kostja poolt lisaks 2 tunni ulatuses lukksepatööde tegemist poolte kokkuleppe alusel. Hageja kinnitas kostjale saadetud 12.06.2019 e-kirjas, et alguses pöördus hageja kostja poole sooviga välja vahetada kulumisandur, kuid hiljem selgus, et see väljavahetamist ei vaja, vaid kostja pidas vajalikuks puhastada kabiini lukustust (I kd tl

8p). Selles kirjas kinnitas hageja, et nõustus kostja tööga puhastada kabiini lukustus. 17.06.2019 e-kirjas kinnitas hageja, et kabiini lukustitele sai kostjal kuluda maksimaalselt 2 tundi lukksepatööd (I kd tl 8). Seega on põhjendatud lukksepatöö mahuks kokku 4 tundi.

71.5. Hageja nõustus 17.06.2019 kirjas kompromissi saavutamiseks järgmiste sõiduki MB töödega: rattapoldid, rattamutrid, koonusseibid, keevitustöö, elektritöö 1 tund, lukksepatöö 6 tundi. Kokku nõustus hageja kostja arvega summas 1574,35 eurot + km (I kd tl 8). Kostja hinnangul oli hageja sellega materjalide eest tasumise ja tööde tegemise 17.06.2019 kirjas märgitud ulatuses heaks kiitnud. Hageja väitel oli tegemist üksnes vaidluse lõpetamiseks tehtud ettepanekuga, millega kostja ei nõustunud, mistõttu ei saa seda lugeda tellija heakskiiduks.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et hageja ettepanek oli tehtud vaidluse lõpetamiseks ja kompromissi pakkumisena, mitte antud tagantjärgi heakskiiduna kokku leppimata tööde teostamiseks.

71.6. Seega saab kokkuleppelisteks töödeks sõiduki MB osas pidada diagnostikat (1tk) hinnaga 65,20 eurot + km, käigukasti programmeerimist hinnaga 334,20 eurot + km, piduriklotside ja ketaste vahetust hinnaga 488,20 eurot + km, silla reguleerimist hinnaga 65,10 eurot + km, sõidumeeriku taatlemist 78,90 eurot + km, väljasõidutasu hinnaga 65 eurot + km, lukksepatööd 2 tundi hinnaga 58 eurot + km ja elektritööd 1 tund hinnaga 35 eurot + km. Lisaks on hageja nõustunud töödega kaasneva kütuse kuluga 19,6 eurot + km ja täiendava lukksepatööga 2 tunni 15 2-19-18748 ulatuses (58 eurot + km = 2 x 29 eurot + km) ning töövõtja põhjendatud tasu puhul tuleb arvesse võtta ka määrde kasutamise kulu summas 8,90 eurot + km, täiendava diagnostika tegemist hinnaga 65,20 eurot + km ja täiendava veakoodide lugemist hinnaga 39,90 eurot + km. Kokku oli töövõtja (kostja) õigustatud tellijalt (hagejalt) nõudma tasu summas 1387,15 eurot + km.

72.Pooled ei vaidle, et algselt soovis hageja sõiduki MAN osas: üldkontrolli, diagnostikat, kiirusanduri vahetust, kliimaploki kontrolli. Kokku tellis hageja kostjalt sõidukiga MAN seonduvaid töid summas 294,1 eurot + km. Pooled vaidlevad, kas sõiduki MAN osas oli kokkulepitud töödeks ja materjalideks veel: digimeeriku kaabel, käigukasti plommimine, veakoodide lugemine. Samuti, kas kulumaterjalid, elektritarvikud, aku laadimine, elektritöö olid kokkulepitud tööde juures vajalikeks töödeks ja kulumaterjalideks. Samuti on vaidluse all, kas kostja vahetas sõiduki MAN kiiruseanduri.

72.1. Ringkonnakohtu hinnangul järeldas maakohus õigesti, et kostja poolt arvel nr 322 märgitud kulumaterjalide ja elektritarvikute osas ei ole kostja pooltevahelist kokkulepet tõendanud. Kostja ei ole ka selgitanud, milles kulumaterjalide ja elektritarvikute kasutamine seisnes. Seega pole võimalik ka hinnata, kas need olid vajalikud hageja tellitud tööde tegemiseks. Samuti ei ole kostja tõendanud, et kostja vajas hageja tellitud tööde tegemiseks kokku 8,5 tunni ulatuses elektritööde tegemist. Kostja ei ole üheselt arusaadavalt ka selgitanud, mille jaoks oli vajalik sellises mahus tööde teostamine.

72.2. Kostja on ringkonnakohtu hinnangul veenvalt põhistanud, miks oli vajalik sõidukile MAN teostada aku laadimine. Kostja on hagejale 11.06.2019 e-kirjas selgitanud, et „Akut oli vaja laadida, kuna Teie sõiduki aku ei pea voolu, siis meil ei olnud võimalik sõidukit käivitada, et töökojast välja sõita.“ (kostja 15.01.2020 vastuse lisa 11). Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et aku laadimine on sõiduki käivitamiseks vajalik ja aku laadimise vajadust ei saanud kostja ette näha hagejale sõiduki remondi ja hooldustööde osas pakkumist tehes. Asjaolu, et 13.11.2019 sõidukile MAN järgi minnes oli sõiduki aku tühi, ei saa järeldada, et kostja poleks 2019. a juuni alguses sõiduki akut täis laadinud.

72.3. Hageja nõustus 17.06.2019 kirjas kompromissi saavutamiseks järgmiste sõiduki MAN töödega: digimeeriku kaabel, käigukasti plommimine, veakoodide lugemine. Kokku nõustus hageja kostja arvega summas 517,8 eurot + km (I kd tl 8). Sama rõhutas hageja ka 19.06.2019 kirjas, et on nõus tasuma arved ainult tellitud ja kokkulepitud tööde eest, kuid kompromissi korras on osade lisatöödega nõus (I kd tl 86). Kostja hinnangul oli hageja sellega materjalide eest tasumise ja tööde tegemise 17.06.2019 kirjas märgitud ulatuses heaks kiitnud. Nii nagu ringkonnakohus ka sõiduki MB osas seisukohale asus, ei saa seda lugeda tellija heakskiiduks kokku leppimata tööde teostamiseks.

72.4. Seega saab kokkuleppelisteks töödeks sõiduki MAN osas pidada üldkontrolli teostamist hinnaga 30 eurot + km, diagnostikat 65,20 eurot + km, kiirusanduri vahetust 163,90 eurot + km, elektritööd 1 tund hinnaga 35 eurot + km.

72.5. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et sõiduki MAN kiiruseandurit ei ole vahetatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse punktides 187-192 toodud põhjendustega selles osas täielikult neid siinkohal kordamata. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et Parkli HL OÜ poolt kostjale esitatud arvelt nähtub sõiduki MAN VIN-kood. Arvelt nr 191845 ei nähtu, et Parkli HL OÜ oleks remonditöid teostanud sõidukile MAN VIN-koodiga WMA30XZZ4CW167909. Nimetatud arvele on keegi hiljem käsikirjaliselt peale kirjutanud „Klindex“ ja „5099 vv“, millest ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada seotust vaidlusaluse sõidukiga. Isegi kui tegemist oleks arvega sõiduki MAN kiirusanduri vahetamise ja sellega 16 2-19-18748 seotud tööde eest, ei ole kostja nende tööde teostamist kontrollinud, sest hageja poolt esitatud tõendid (tunnistaja VS ütlused ja Keil M.A OÜ hinnang) kinnitavad, et kiiruseandurit vahetatud ei ole. Kuna kiiruseandur oli vahetamata, ei olnud seega teostatud ka digimeeriku kaabli vahetust ja käigukasti plommimist.

72.6. Kokku oli töövõtja (kostja) õigustatud tellijalt (hagejalt) nõudma sõidukiga MAN seotud tööde eest tasu summas 309 eurot + km (hageja poolt aktsepteeritud tasu summas 294,1 eurot + km, millele lisandub tasu aku laadimise eest 14,9 eurot + km).

73.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kostja tasunõue oli muutunud 07.06.2019 sissenõutavaks vähemalt nende tööde osas, milles pooled olid kokku leppinud. Lisaks oli kostja tasunõue muutunud sissenõutavaks tööde osas, mis olid vajalikud sõiduki MB osas (lukksepatöö 2 tunni ulatuses (58 eurot + km), määrde kasutamise kulu summas 8,90 eurot + km, täiendava diagnostika tegemist hinnaga 65,20 eurot + km ja täiendava veakoodide lugemist hinnaga 39,90 eurot + km) ja sõiduki MAN osas (tasu aku laadimise eest 14,9 eurot + km).

Kostja esitas hagejale arved sõidukitele tehtud tööde eest 07.06.2019 ja hageja on need arved kätte saanud (kostja 15.01.2020 vastuse lisa 11). 07.06.2019 e-kirjas teatas kostja, et „Palume arved tasuda ning autodele järele tulla.“. 11.06.2019 e-kirjas teatas kostja hagejale, et „Sõidukite kätte saamise tingimuseks on, et arved oleksid tasutud.“. Töö on valminud, kui kõik töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd on teostatud ning vastav tulemus on saavutatud. Kostja kinnitas hagejale, et tööd olid kostja poolt teostatud 07.06.2019. Seega tekkis hagejal kui tellijal VÕS § 238 järgi kohustus tööd vastu võtta. Antud juhul ei esine asjaolusid, millest saaks järeldada, et hagejal oli õigus tööde vastuvõtmisest keelduda. Asjaolu, et kostja keeldus võimaldamast hagejal sõidukid ära viia, ei anna alust järelduseks, et kostja ei võimaldanud hagejal sõidukeid üle vaadata. Töövõtulepingu kui tasulise lepingu puhul on töövõtjal nii VÕS § 111 lg 1 kui ka VÕS § 654 lg 1 alusel õigus keelduda tellijale kuuluva vallasasja väljaandmisest. Seetõttu on ainetu hageja väide, et tal pole siiani teadmist, mis osas on kostja tööd sõiduki MB osas teostanud. Ringkonnakohtu hinnangul oleks töövõtja pandiõigus sisutühi, kui töövõtja peaks valmistatud asja (antud juhul remonditud sõiduki) tellijale alati koheselt töö teostamise järgselt üle andma selle eest eelnevalt tasu nõudmata. Hagejal oli võimalus tööd üle vaadata ka olukorras, kus sõidukid olid kostja valduses.

74.Kuna kostja poolt oli töö valminud 07.06.2019, muutus antud juhul kostja tasunõue tööde osas sissenõutavaks alates 07.06.2019 ja sellest kuupäevast oli kostja õigustatud teostama hagejale kuuluvate sõidukite suhtes ka pandiõigust kuni tasu maksmiseni.

75.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kostja teostas pandiõigust alles alates 29.08.2019 ja seejuures üksnes sõiduki MB osas. Kostja saatis hagejale 18.06.2019 e-kirja, milles teatas, et pärast kohustuse täitmist annab kostja hagejale tagasi sõidukite valduse (I kd tl 80). Samas kirjutas kostja 20.06.2019 hagejale, et ei hoia sõidukeid kinni. Kuid selles samas kirjas märkis kostja, et „tasuge arved ja tulge sõidukitele järele hiljemalt 21.06.2019.“ (I kd tl 81). Hageja küsis 27.06, 26.07, 29.07, 30.07, 05.08, 22.08 ja 04.09.2019, et millal ta saab sõidukid ära viia (I kd tl 18-19). 29.08.2019 nõudeavalduses teatas kostja, et seab pandiõiguse sõidukile MB (I kd tl 14-17). Seega nähtub kostja kirjadest, et ehkki sõna-sõnalt pandiõiguse teostamisest sõiduki MB osas teatas kostja hagejale 29.08.2019, siis sisuliselt teostas ta seda mõlema sõiduki osas juba alates 07.06.2019, seades sõidukite kättesaamise eelduseks tasu maksmise.

29.08.2019 nõudeavaldusest nähtuvalt teostas kostja alates 29.08.2019 pandiõigust aga üksnes sõiduki MB osas, kuna alates sellest kuupäevast ei takistanud kostja hagejal ära viia sõidukit MAN ja tõenditest ei nähtu, et kostja oleks pärast 29.08.2019 kuupäeva seadnud sõiduki MAN kättesaamise sõltuvusse tasu maksmisest.

17 2-19-18748 76. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tasus 07.06.2019 väljastatud arvetel märgitud tööde eest alles 10.10.2019, kokku 1811,1 eurot. Hageja tasus 10.10.2019 arvest nr 227 1215,15 eurot + km ja arvest nr 322 294,1 eurot + km. 10.10.2019 maksekorralduselt nähtub, et hageja tasus sõiduki MAN osas kiiruseanduri eest 163,9 eurot + km, diagnostika eest 65,20 eurot + km, üldkontrolli eest 30 eurot + km, elektritöö eest 35 eurot + km (I kd tl 37). 10.10.2019 maksekorralduselt nähtub, et hageja tasus sõiduki MB osas sõidumeeriku eest 78,9 eurot + km, piduriklotside ja ketaste eest 488,20 eurot + km, kütuse eest 19,2 eurot + km, silla reguleerimise eest 65,10 eurot + km, lukksepatööde eest 58 eurot + km, käigukasti programmeerimise eest 334,20 eurot + km, väljakutse tasu eest 65 eurot + km, diagnostika eest 65,20 eurot + km, sõidu eest 5,95 eurot + km ja elektritööde eest 35 eurot + km (I kd tl 37p). Seega on hageja kostjaga kokkulepitud tööde eest tasunud alles 10.10.2019. Kuna hageja poolt oli kokkulepitud tööde eest osaliselt tasumata, oli kostja pandiõiguse teostamine kuni 10.10.2019 põhjendatud ka juhul, kui mitte arvestada täiendavate vajalike tööde eest tasumata jätmist (sõiduki MB osas lukksepatöö 2 tunni ulatuses, määrde kasutamise kulu summas 8,90 eurot + km, täiendava diagnostika tegemist hinnaga 65,20 eurot + km ja täiendava veakoodide lugemist hinnaga 39,90 eurot + km) ja sõiduki MAN osas tasu aku laadimise eest 14,9 eurot + km). Seejuures oli hageja varasemalt avaldanud nõusolekut tasuma kokkulepitud tööde eest. Nii nagu maakohus viitas, nähtub asjas kogutud tõenditest, et hageja saatis kostjale 2019. a juunist kuni 2019. a septembrini mitmeid e-kirju (I kd, tl 18-19), millistes kinnitas, et on nõus tasuma vaid tellitud tööde eest ning avaldas soovi sõidukid tagasi saada.

77.Kuna kuni 10.10.2019 oli kostja poolt pandiõiguse teostamine sõidukile MB põhjendatud, ei saa hageja perioodi eest kuni 10.10.2019 kostjalt sõiduki MB kasutamisvõimaluse puudumise eest kahju hüvitamist nõuda. Järgnevalt hindab ringkonnakohus, kas selline nõudeõigus puudus hagejal ka pärast 10.10.2019.

77.1. Kostja väitel oli kostjal õigus pandiõigust hageja sõidukile teostada ka tulenevalt hageja poolt maksmata kõrvalnõuete (parkimistasu ja õigusabiteenuse tasu) tõttu. Maakohus leidis, et kuna kostja poolt pandiõiguse teostamine polnud põhjendatud, ei saa kostja nõuda hagejalt sõiduki alusetu valdamise tõttu mistahes kulude, sealhulgas õigusabikulude ja sõiduki parkimisega seotud kulude hüvitamist. Seejuures nõustus maakohus hageja väitega, et kui kostja oleks pandiõigus kohaldanud seaduslikult, ei olnud tema nõutud parkimise kulu nõue mõistlik, sest sõidukit oleks saanud turvaliselt parkida ja hoiustada palju väiksema tasu eest.

77.2. Kostja on esitanud hagejale 31.07.2019 arve nr 387 sõidukite parkimise ja hoiutasu kohta 51 ööpäeva (sõiduki MB osas) ja 53 ööpäeva (sõiduki MAN) eest summas 1040 eurot + km (I kd tl 78). Pooled ei vaidle, et kostja hoiustas hageja sõidukeid oma tasulises parklas kostja interneti kodulehel nähtuva hinnakirja alusel (10 eurot ööpäevas). Hageja väitel ei olnud pooled sellise tüüptingimuse kohaldamises kokku leppinud ja tegemist ei ole pandieseme säilitamiseks vajaliku kuluga.

77.3. VÕS § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Hageja ei ole vastuväiteid esitanud selle kohta, et kostja hinnakiri poleks talle enne sõidukite osas töövõtulepingute sõlmimist olnud teada. Seega kehtib VÕS § 37 lg 1 teisest lausest tulenev eeldus antud tüüptingimuste lepingu osaks saamise kohta.

Seejuures on kostja parkimistasu rakendamise kohta andnud hagejale teada juba arvete väljastamise järgselt, kui selgus, et hageja vaidleb arvetele vastu. Nimelt nähtub hageja 11.06.2019 e-kirjast kostjale (I kd tl 9) ja 19.06.2019 e-kirjast kostjale, et ta ei nõustu 18 2-19-18748 parkimistasuga põhjusel, et kostja keeldub sõidukeid väljastamast (kostja 15.01.2020 vastuse lisa 11).

77.4. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga ka selles osas, et parkimistasu ei saa olla sõidukite säilitamiseks vajalik kulu ja seega töövõtja pandiõigusega hõlmatud. VÕS § 654 lg 1 alusel on pandiga on tagatud kõik töövõtja töövõtulepingust tulenevad nõuded tellija vastu. Töövõtja pandiõiguse sisule kohaldatakse AÕS §-e 283–295 (vt Võlaõigusseaduse kommentaarid III, § 654, p 3.1.2.). AÕS § 287 lg 1 p 1 kohaselt on pandipidaja kohustuseks panditud asja säilitada ja korras hoida. Seega lasub pandipidajal kohustus asja valvata ja tagada asja säilimine muude vajalike abinõudega, mistõttu kannab hoidja seadusest tulenevalt vastutust asja säilimise ja kahju tekkimise eest. Pandipidaja kohustuseks on seega tagada, et panditud asi ei kahjustuks, häviks ega läheks kaotsi. Asja säilimise tagamiseks võib pandipidaja sõltuvalt lepingu asjaoludest ja asja omadustest olla kohustatud ka asja valvama, arvele võtma, kontrollima jms (vt Asjaõigusseaduse kommentaarid, § 287 p 3.2.2.b). AÕS § 279 lg 6 näeb ette, et pandiga on tagatud ka pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused. Asja hoidmisega seotud kulu on vajalik kulutus. Riigikohus on selgitanud, et AÕS § 287 lg 1 p 1 kohaselt on pandipidaja mh kohustatud panditud asja säilitama ja korras hoidma ning AÕS § 287 lg 2 järgi kannab asja säilitamise ja korrashoiu kulutused eelduslikult pantija (vt RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 41.4). Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanud seega kostja enda valduses hoidma sõidukeid tasuta, olukorras, kus pandiõiguse teostamine kostja põhinõude osas oli põhjendatud.

77.5. Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ on esitanud kostjale 31.08.2019 arve nr 21908028 õigusteenuste osutamise eest summas 1061,58 eurot + km (I kd tl 82), 31.10.2019 arve nr 21910077 õigusteenuste osutamise eest summas 857,08 eurot + km (I kd tl 83) ja 30.11.2019 arve nr 21911070 summas 388,33 eurot + km (I kd tl 84). Arvetelt nähtuvalt on tegemist hagejale kuuluvate sõidukite üle pandiõiguse teostamisega seotud nõuete koostamise ja pandiesemete realiseerimise ettevalmistamisega. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja õigusabikulude nõude tagamiseks ei saanud kostja pandiõigust teostada. AÕS § 279 lg 6 kohaselt on pandiga tagatud ka menetluskulud, asja müügiga seotud kulutused ja pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused. AÕS § 279 lg 6 kohaselt ei ole pandiga tagatud töövõtja poolt tellijale esitatud nõudeavalduste koostamise kulu. Nimetatud säte ei näe ette igasuguse menetluskulu tagamist pandiga, vaid üksnes pandieseme hoidmise, valdamise ja müügiga seotud kulusid. Ehkki pandieseme realiseerimise kulu on AÕS § 279 lg 6 kohaselt samuti pandiga tagatud, ei saa antud juhul seda kulu pidada põhjendatuks.

Enampakkumise korraldamiseks ei ole ringkonnakohtu hinnangul tingimata vajalik õigusabiteenust kasutada. Töövõtjal on vaba valik, kas ta korraldab enampakkumise ise või palkab seda teostama kellegi teise. Seejuures ei pea kolmanda isiku kasutamise kulusid hüvitama tellija.

78.Hagejal oli seega ka pärast 10.10.2019 kuupäeva kostjale tasumata järgmiste tööde ja kulude eest: arvest nr 227 kokku summa 172 eurot + km (lukksepatöö 2 tunni ulatuses (58 eurot + km), määrde kasutamise kulu summas 8,90 eurot + km, täiendava diagnostika tegemist hinnaga 65,20 eurot + km ja täiendava veakoodide lugemist hinnaga 39,90 eurot + km); arvest nr 322 tasu aku laadimise eest 14,9 eurot + km; arvest nr 387 sõidukite parkimise ja hoiutasu kohta 51 ööpäeva (sõiduki MB osas) ja 53 ööpäeva (sõiduki MAN) eest summas 1040 eurot + km. Kokku seega 1226,90 eurot + km. Kuna hageja tasus kostjale sõiduki MAN osas tegemata jäänud töö (kiiruseanduri vahetus) eest 163,9 eurot + km, siis oli 10.10.2019 seisuga hageja tegelik võlgnevus kostjale 1063 eurot + km.

19 2-19-18748 79. Seega oli kostjal ka alates 10.10.2019 pandiõiguse teostamine sõidukile MB põhjendatud, mistõttu ei saa hageja perioodi eest alates 10.10.2019 kostjalt sõiduki MB kasutamisvõimaluse puudumise eest kahju hüvitamist nõuda.

80.Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanud kostja valima pandiõiguse teostamiseks sõidukit, mida hageja transporditeenuse osutamiseks ei vajanud (sõiduk MAN). Töövõtja ei ole kohustatud valima tellija jaoks kõige soodsamat varianti. Töövõtja pandiõiguse eesmärk on see, et töövõtja saaks töö eest tasutud. Olukorras, kus kostja peaks valima pandiõiguse teostamiseks sõiduki, mida hageja vähem vajab, võib tekkida olukord, kus töövõtja tasunõue jääbki rahuldamata.

81.Samuti ei välista pandiõiguse teostamist see, kui töövõtja valduses oleva töövõtulepingu eseme väärtus on oluliselt suurem kui tasumata nõue (vt ka RKTKo 23.03.2016, 3-2-1-3-16, p 13 ja RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 42.4). Pandiõiguse teostamine ei sõltu töövõtja tasunõude suurusest. Vastupidine järeldus oleks töövõtjale kahjulik, kuna võimaldaks tellijal jätta väiksemad arved tasumata ja neid poleks võimalik kuidagi tagada. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus hageja väitega, et pandiõiguse teostamine oli vastuolus hea usu põhimõttega.

82.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kostja esitas 15.01.2020 vastuses hagile hageja kahju hüvitamise nõudele tasaarvestusavalduse. Kostja märkis selles menetlusdokumendis, et tal on hageja vastu rahaline nõue kogusummas 5453,16 eurot (teostatud tööde eest tasumata summa + hoiustamistasu + õigusabikulud + viivis). Tasaarvestuse avaldusest peab tulenema, millised pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse, tasaarvestuse avalduse alusel peab seega olema identifitseeritav nii nõue või nõuded, millega tasaarvestav pool tasaarvestada soovib, kui ka teise poole nõue või nõuded, mida tasaarvestav pool tasaarvestada soovib. Käesoleval juhul kostja menetlusdokumendist selliseid asjaolusid ei nähtu ja ka hilisemas menetluses ei ole kostja neid esile toonud. Seega on see kostja etteheide maakohtule põhjendamatu.

83.Maakohus jättis ka tähelepanuta, et VÕS § 111 lõike 7 kohaselt, kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest sama sätte lõike 1 alusel keeldub, kohaldatakse asja lahendamisel VÕS § 110 lõikes 5 sätestatut, st kohus teeb otsuse, millega võlgnikku kohustatakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse.

83.1. Kostja on tuginenud töövõtja pandiõigusele hagejale kuuluva asja suhtes (VÕS § 654 lg

1), mille osas hageja on esitanud väljaandmise nõude asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel.

Kohtud on varasemalt sarnastes töövõtja pandiõiguse vaidlustes asunud seisukohale, et hageja väljaandmisnõude rahuldamata jätmine saab sellises olukorras olla õigustatud üksnes juhul, kui töövõtjal on kas VÕS § 111 lg 1 või VÕS § 654 lg 1 alusel õigus väljaandmisest keelduda. VÕS § 111 lg 1 võimaldab töövõtjal keelduda remonditud asja väljaandmisest seni, kuni tellija on täitnud oma kohustuse maksta tasu, pakkunud tasu maksmist, andnud tasu maksmise kohta tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab (s.o maksab tasu). VÕS § 654 lg 1 kohaselt saab töövõtjal lugeda tekkinuks seadusest tuleneva pandiõiguse tellija vallasasjale, mis samuti võimaldab töövõtjal keelduda pandiõigusest tulenevale valdusõigusele tuginedes asja tellijale väljaandmisest. VÕS § 110 lg 5 kohaselt, kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest käesoleva paragrahvi alusel keeldub, teeb kohus otsuse, millega võlgnikku kohustatakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse (vt Tartu RgKo 23.01.2015, 2-12-43955, p 13.1 ja Tallinna RgKo 27.04.2018, 2-17-6188, p 28).

Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et AÕS § 281 lg-te 1 ja 2 järgi tähendab seadusest tulenev pandiõigus (sh VÕS § 654 lg 1) mh õigust asja vallata, st õigust keelduda ka asja 20 2-19-18748 väljaandmisest. See aga tähendab paralleelselt ka oma lepingujärgse väljaandmiskohustuse täitmisest keeldumist, st kohaldamisele võivad tulla mõlemad sätted (vt Võlaõigusseaduse kommentaar I, § 111, p 11). Seega saavad ringkonnakohtu hinnangul sarnaselt viidatud asjale käesolevas asjas kohaldamisele tulla ka VÕS § 111 lg 1, VÕS § 111 lg 7 ja VÕS § 110 lg 5 sätted. Tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11 selgitas Riigikohus, et VÕS § 110 lg 5 järgse otsustuse tegemine on menetluslikult ühtlasi otsuse täitmise viisi kindlaksmääramine TsMS § 445 lg 1 esimese lause mõttes. Sellise täitedokumendi täitmisele kohaldatakse täitemenetluse seadustiku §-i 21 (vt ka RKTKo 09.02.2006, 3-2-1-168-05, p 14). Seega on ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas hageja sõiduki MB väljaandmise nõude rahuldamine võimalik VÕS § 111 lg 7 ja VÕS § 110 lg 5 alusel siduda kostjale võlgnevuse tasumisega.

83.2. Kuna 10.10.2019 seisuga on hageja võlgnevus kostjale 1063 eurot + km (s.o 1275,60 eurot), tuleb sõiduki MB väljaandmine siduda VÕS § 110 lõike 5 mõttes 1275,60 euro tasumisega kostjale, samuti kostja poolse kohustuse täitmise vastuvõtmisega viivitamise korral.

84.TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.

Käesolevas asjas on maakohus taganud hagi selliselt, et on kohustanud kostjat lõpetama sõiduki MB müügi ja võõrandamisega seonduvad toimingud kuni käesolevas asjas jõustunud kohtulahendiga menetluse lõppemiseni. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hagi tagamine jätta jõusse.

85.Hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud mõlemas kohtuastmes TsMS § 163 lõike 1 alusel kummagi poole enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 21

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.