← Eesti

2-21-9767/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-9767 Kohtuasi X hagi Y vastu lahusvara ühisvara huvides kasutamise eest hüvitise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja liik Y apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 2500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Angela Jürgenson Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta rahuldamata Y taotlus kuulata tunnistajana üle notar C.
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. jaanuari
  7. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi lahusvara ühisvara huvides kasutamise eest hüvitise saamiseks rahuldamata.
  8. Rahuldada Y apellatsioonkaebus.
  9. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või 2-21-9767 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  10. X (hageja) esitas
  11. juunil 2021 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu lahusvara ühisvara huvides kasutamise eest hüvitise 2518,90 eurot saamiseks. 1.
  12. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt palus hageja mõista kostjalt välja hüvitise lahusvara ühisvara huvides kasutamise eest, s.o pärast abielu lahutamist laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks tasutud laenumaksete kostjale langeva osa. 1.
  13. Hageja ja kostja abiellusid 18.08.1989, abieluvararežiimiks oli ühisvara. Abielu lahutati Harju Maakohtu 07.08.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-6810, mis jõustus 21.09.
  14. Pooled võõrandasid 12.10.2020 ühisvaraks olnud kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX). Poolte ühiskohustus oli kinnisasja ostmiseks võetud AS SEB Pank laenulepingust nr 2540258280110 tulenev laen. Alates lahutuse jõustumisest kuni kinnisasja võõrandamiseni tasus hageja laenumaksed kokku 5037,81 eurot. Hageja palus kohustada kostjat hüvitama perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 2, § 28 lg 1 ja § 34 lg 2 alusel hagejale enamsaadu väärtuse 2518,9 eurot (5037,81/2=2518,9). 1.
  15. 12.10.2020 asjaõiguslepingus jagasid pooled kogu müügihinna 77 000 eurot. 27.09.2019 võlaõiguslikus müügilepingus lepiti küll kokku, et 77 000 eurost saavad mõlemad pooled 35 000 eurot ja maakler 2000 eurot, seega 5000 eurot pidi jääma eluasemelaenu kustutamiseks. Asjaõiguslepingu järgi sai hageja 35 000 eurot ja kostja 40 000 eurot. Hageja nõustus asjaõiguslepingut sõlmides, et vara müügist saadut ei jagata täpselt pooleks, vaid kostja saab hagejalt 2500 eurot enam elatise võla tõttu. Elatise võlg ei puuduta praegust kohtuasja. Kostja vastuväited
  16. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 2.
  17. 27.09.2019 võlaõigusliku müügilepinguga jaotati poolte vahel kinnistu müügist saadud summast üksnes 72 000 eurot. Pooled sõlmisid 09.01.2020 müügilepingu muutmise kokkuleppe. Nii müügilepingu kui ka müügilepingu muutmise kokkuleppe järgi oli kummagi osa 35 000 eurot. 5000 eurot pidi jääma eluasemelaenu jäägi kustutamiseks. 2.
  18. Harju Maakohtu 23.04.
  19. a otsusega mõisteti tsiviilasjas 2-18-13209 mõisteti hagejalt lapse kasuks välja tagasiulatuv elatis. Elatis tuli tasuda kostja arvelduskontole. 12.10.
  20. a seisuga oli elatise võlg 8400,09 eurot. 2.
  21. Pooled sõlmisid 12.10.2020 nende ühisomandisse kuuluva kinnisasja võõrandamise asjaõiguslepingu. Lepingu p 3.1, 3.3 ja 3.4 kohaselt sai hageja jaotatavast rahast 35 000 eurot ja kostja 40 000 eurot. Enne asjaõiguslepingu sõlmimist leppisid pooled kokku, et hageja tasub notari kaudu kostjale elatise võla katteks 5000 eurot. Kui võrdse jagamise korral oleks kumbki saanud 38 500 eurot, siis kostja sai sellest 2500 eurot rohkem et saadava rahaga täita laenumaksete tasumise kohustus. Hageja täitis ka elatise tasumise kohustuse 5000 euro ulatuses. Hagejal on endiselt elatise võlg 3400 eurot ning kostja tegeleb selle summa sissenõudmisega. 2 2-21-9767 Maakohtu otsus ja põhjendused
  22. Harju Maakohus rahuldas
  23. jaanuari
  24. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2518,90 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 275 eurot. 3.
  25. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle pooled maakohtu menetluses ei vaielnud: - Hageja on tasunud ajavahemikul 21.09.2018–10.01.2020 AS SEB Pank laenujäägi 5037,81 eurot; - Pooled sõlmisid 27.09.2019 kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX) võlaõigusliku müügilepingu, millega võõrandasid kinnisasja 77 000 euroga. Kumbki pool pidi saama müügihinnast 35 000 eurot ja 2000 eurot maksti maaklerile. - Pooled sõlmisid 09.01.2020 müügilepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt kumbki pool sai kinnistu müügist saadud summast 35 000 eurot ning hagejale tehti väljamakse 5000 eurot. - Pooled sõlmisid 12.10.2020 ühisomandis oleva kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) võõrandamise asjaõiguslepingu. Lepingu p 3.1, 3.3 ja 3.4 kohaselt sai hageja jaotatavast rahast 35 000 eurot ja kostja 40 000 eurot; - Harju Maakohtu 23.04.2020 otsusega tsiviilasjas 2-18-13209 mõisteti hagejalt lapse kasuks välja tagasiulatuv elatis. 3.
  26. Kinnisasja võõrandamisel otsustasid pooled jagada kinnistu müügist saadud raha. Kuna kinnistu müügist saadud raha kuulub pärast raha jagamist raha saajale, siis on raha saajal õigus kasutada seda raha oma äranägemisel. Pooled ei ole 27.09.2019 kinnisasja võlaõiguslikus müügilepingus 5000 euro tasumise korda ega raha jagamise viisi kokku leppinud. 09.01.2020 müügilepingu muutmise kokkuleppes leppisid pooled kokku, et kinnistu müügist saadus summast tasutakse 2000 eurot kolmandale isikule, 35 000 eurot Y-le ja 40 000 eurot X-le. Kokkuleppes ei lepitud kokku, et raha saaja peab raha teatud eesmärgil kasutama või et osa rahast tuleb maksta raha saajale muul otstarbel kui kinnistu ostuhinna tasumiseks. Pooled leppisid 12.10.2020 asjaõiguslepingu p-s kokku, et ostuhinnast makstakse 2000 eurot kolmandale isikule, 40 000 eurot Y-le ja 35 000 eurot X-le. 3.
  27. Pooled on korduvalt ümber otsustanud, kuidas kinnistu müügil ostuhind poolte vahel jagatakse. Lepingutes ei ole sätestatud, miks raha sellisel viisil jagatakse. Kostja arutas notaribürooga ajavahemikul 06.10–08.10.2020 võimalust arvata hagejale kuuluvast summast maha lapsele elatis 5000 eurot, kuid 12.10.2020 lepingus ei ole lapsele mõeldud elatist sõnaselgelt märgitud. 3.
  28. Hageja kinnitas 04.11.2021 menetlusdokumendis, et nõustus asjaõiguslepingut sõlmides sellega, et vara müügist saadud summat ei jagata täpselt pooleks, vaid kostja saab elatise võlga tõttu 2500 eurot rohkem. Asjaõiguslepingu kohaselt sai kostja 5000 eurot rohkem, kui hageja. Maakohus leidis, et hageja nõude lahendamisel ei ole asjassepuutuv, kas pooled leppisid kokku elatise maksmises. Tõendamata on, et pooltel oli kokkulepe selle kohta, et laenulepingust nr 2540258280110 tulenev rahaline kohustus täidetakse kinnisasja müügist saadu arvel. 3.
  29. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 2518,90 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 1 ja lg 2 järgi on hagejal solidaarvõlgnikuna tagasinõue kostja vastu. Apellatsioonkaebus
  30. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja teha uue otsuse millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 3 2-21-9767
  31. Maakohus leidis ekslikult, et tõendamata on poolte kokkulepe, et laenulepingust nr 2540258280110 tulenev rahaline kohustus täidetakse kinnisasja müügist saadu arvel. 06.10.2020 e-kirjas teatas kostja notaribüroole, et pooled on jõudnud kohtuvälisele kokkuleppele, mille kohaselt hageja nõustus kandma kinnistu müügist saadavast rahast 5000 eurot koheselt kostja arveldusarvele lapse elatise võla katteks. Kostja kinnitas nimetatud kokkulepet
  32. oktoobril 2020 saadetud kahes e-kirjas notarile. Notaribüroo vastas samal päeval ja selgitas kostjale tehingu üksikasju.
  33. Maakohus jättis arvestamata, et 27.09.2019 võlaõiguslikust müügilepingust nähtub, et pooled jätsid 5000 eurot, mis oli mõeldud ühise laenu tasumiseks, jaotamata. 09.01.2020 sõlmitud müügilepingu muutmise kokkuleppekohaselt maksti hagejale välja 5000 eurot. Maakohus seda asjaolu ei arvestanud. Kuna lepingu muudatus sõlmiti 09.01.2020 ja eluasemelaen tagastati 10.01.2020, on üheselt selge, et nimetatud väljamakse läks poolte ühise laenukohustuse katteks.
  34. Kuna notar jättis selgesõnaliselt märkimata, et 5000 eurot, mille kostja ühisvara jagamise tulemusena rohkem sai, oli elatise võla katteks, leiab apellant, et selguse huvides tuleks notarilt vastav selgitus küsida. Vastustaja seisukoht
  35. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  36. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tühistada ja teha uus otsus millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  37. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest, mis on kajastatud praeguse otsuse p-s 3.
  39. Ringkonnakohus lahendab esmalt kostja tõendi kogumise taotluse. Kostja taotles apellatsioonkaebuses notar C ülekuulamist, et saada selgust, miks sõlmiti leping ebakorrektselt. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus selgitas 21.06.2023 kirjas pooltele, et tõend esitati hilinemisega ning on asjakohatu. Ringkonnakohus jätab kostja taotluse rahuldamata. Taotlus on esitatud hilinemisega TsMS § 652 lg 3 järgi ega ole ka TsMS § § 238 lg 1 p 1 kohaselt asjakohane. Tõend ei ole asjakohane muuhulgas seetõttu, et kostja väidetud kokkuleppe (VÕS § 8) tõendamiseks tuleb kostjal tõendada, et hageja andis VÕS § 9 lg 1 mõttes otsese (TsÜS § 68 lg 2) või kaudse (TsÜS § 68 lg 3) tahteavalduse lepingu sõlmimiseks, mitte tõendada notariga seotud asjaolusid.
  40. Kostja tõi esile, et kui müügist saadud raha võrdse jagamise korral oleks kumbki pool saanud 38 500 eurot, siis sõlmitud kokkuleppe kohaselt sai kostja sellest summast 2500 eurot rohkem ning täitis saadu arvel hageja ees laenumaksete tasumisest tuleneva kohustuse 2500 eurot ning hageja täitis kostja ees elatise tasumise kohustuse 5000 eurot.
  41. Kolleegium leiab, et maakohus on ekslikult jõudnud järeldusele, et kostja väidetud kokkulepe on tõendamata. Üksnes asjaolust, et pooled ei sätestanud müügilepingus laenulepingust tuleneva kohustuse ja ülalpidamiskohustuse täitmist, ei saa järeldada, et pooltel sellist kokkulepet ei olnud. Kolleegiumi hinnangul on kostja kokkuleppe olemasolu kaudsete tõenditega tõendanud.
  42. Pooled sõlmisid 12.10.2020 nende ühisomandisse kuuluva kinnisasja võõrandamise asjaõiguslepingu. Lepingut tuleb tõlgendada vastavalt VÕS § 29 lg-tes 1, 4 ja 5 sätestatud 4 2-21-9767 põhimõtetele. Lepingu p 3.1, 3.3 ja 3.4 kohaselt sai hageja jaotatavast rahast 35 000 eurot ja kostja 40 000 eurot. Lepingust ei selgu, miks jaotati kinnistu võõrandamisest saadud raha 75 000 eurot sellises proportsioonis.
  43. 06.10.2020 e-kirjas teatas kostja notaribüroole, et pooled jõudsid kohtuvälisele kokkuleppele, mille kohaselt hageja nõustus tasuma kinnisasja müügist saadavast rahast koheselt kostja arvelduskontole lapse elatise võla 5000 eurot. Kostja kinnitas kokkulepet 08.10.2020 saadetud kahes e-kirjas notarile. Samal päeval vastas notaribüroo ja nõustas kostjat tehingu üksikasjades.
  44. Kolleegiumi hinnangul on kostja tõendanud, et hageja ei ole tasunud kohtuotsusest tulenevat elatisevõlgnevust 8400 eurot ei enne ega pärast asjaõiguslepingu sõlmimist, sh tänaseni.
  45. Hea usu põhimõttest tulenevalt pöördub asjaolu tõendamise koormis ümber, kui kostja esitab asjaolud, mis viitavad, et hageja ei ole elatise võlga tasunud ning tuleb tõendada asjaolu, mille esinemine on hageja kontrolli all (RKTKo 10.12.2014, 3-2-1-124-14, p 26). Praegusel juhul on kostja sellise asjaolu esile toonud ja seega tuleb hagejal tõendada, et ta on võla 8400 eurot enne või pärast asjaõiguslepingu sõlmimist tasunud. Ringkonnakohus selgitas tõendamiskoormist 26.06.2023 kirjas.
  46. Harju Maakohtu 23.04.
  47. a otsusega mõisteti hagejal poolte ühise lapse kasuks elatis välja järgmiselt: - ajavahemiku 04.09.2017–03.09.2018 eest 2143,33 eurot; - ajavahemiku 04.09.2018–31.12.2018 eest igakuine elatis 250 eurot (kokku 1000 eurot); - alates
  48. jaanuarist 2019 igakuine elatis 3024+2525,8=5549,8 eurot. 252,58 eurot (kuni 12.10.2020 on
  49. Hageja tõi esile, et ta tasus lapsele elatist järgmiselt: - 29.09.2017 tasus hageja 420 eurot; -
  50. a tasus hageja kokku 348 eurot (29.
  51. 87 eurot, 23.
  52. 87 eurot, 23.
  53. 87 eurot ja 20.04 87 eurot); -
  54. a tasus hageja 1227 eurot (2.
  55. 150 eurot, 2.
  56. 150 eurot, 09.10 280 eurot, 20.10 143 eurot, 4.
  57. 150 eurot, 6.
  58. 102 eurot ja 7.
  59. 252 eurot); -
  60. a tasus hageja 3004 eurot (05.02 252 eurot, 10.
  61. 252 eurot, 12.04 250 eurot), 10.05 250 eurot, 10.
  62. 250 eurot, 09.07 250 eurot, 10.08 250 eurot, 10.
  63. 250 eurot, 10.10 250 eurot, 10.11 250 eurot, 10.
  64. 250 eurot); -
  65. a tasus hageja 1451,85 eurot (10.01 250 eurot, 07.
  66. 101,96 eurot, 07.02 349,89 eurot, 10.02 250 eurot, 10.03 250 eurot, 10.04 250 eurot).
  67. Hageja on esile toonud, et ta tasus ajavahemikul 04.09.2017–12.10.2020 elatist 928 eurot. Tõendid on hageja esitanud nimetatud ajavahemikul 423 euro tasumise kohta. Kolleegium ei võta arvesse
  68. aastal tehtud makset 420 eurot, sest see kajastub juba kohtuotsuses. Maakohtu otsuse järgi pidi hageja sel perioodil tasuma elatist kokku 8693,13 eurot. Elatise võlg oli
  69. a oktoobris 8270,13 eurot.
  71. a oktoobrist kuni lapse täisealiseks saamiseni 02.05.2022 pidi hageja tasuma elatist 4546,44 eurot. Hageja tõi esile, et ajavahemikul 12.10.2022–02.05.2022 on ta tasunud elatist 4809,85 eurot. Sellest tõendeid on ta esitanud 4201,85 euro tasumise kohta. Seega ei ole hageja
  72. a oktoobriks sissenõutavaks muutunud võla ka hiljem tasunud. Kostja väidetud kokkuleppe sõlmimise korral saab eeldada, et pooled jõudsid
  73. a oktoobris sissenõutavaks 5 2-21-9767 muutunud elatise tasumises kokkuleppele ning pärast seda tasus hageja elatist jooksvalt. See on eeldatavasti põhjus, miks hageja ei ole elatise võlga tänaseni tasunud.
  74. Kostja väited kinnisasja võõrandamislepinguga koos sõlmitud raha jagamise kokkuleppe kohta on kooskõlalised tõenditega (kirjavahetus notaribürooga) ning vastavad raha jagamise proportsioonile.
  75. Kostja väidetud kokkulepe ei ole seadusega vastuolus ega nõudnud notariaalset vormi. Asjaõigusseaduse § 120 lg 1 järgne notariaalselt tõestatud vormi nõue kohaldub üksnes kinnisasja üleandmise ja müügihinna tasumise kohustuse kohta. Hageja ja kostja omavaheline kokkulepe müügihinna jaotamise kohta, millega nad lugesid ülalpidamiskohustuse ja laenulepingust tuleneva kohustuse täidetuks, ei vajanud vorminõuet. Pooled võisid jaotatava raha arvel täidetavates kohustustes seega kokku leppida suuliselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  76. Maa– ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Kuna ringkonnakohus lahendab vaidluse maakohtust erinevalt, siis määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus (RKTKo 02.11.2018, 2-16-14924, p 21). (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.