KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuli 2023, Rapla Tsiviilasja number 2-22-139510 Tsiviilasi OÜ GS Core hagi L K

§ 444lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu

1. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
2. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. 6. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. 3

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend tehakse tema kahjuks (

§ 162lg 1).

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ning õigusabikulud 100 eurot (1 tund x 100 eurot hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks). Hageja palub menetluskulud kostjalt välja mõista ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikudud. Hagiavalduse koostamiseks (sh kliendiga suhtlemiseks, õigusliku positsiooni kujundamiseks, materjalidega tutvumiseks ja lisade komplekteerimiseks) kulunud 1 tund ei ole ebamõistlikult pikk aega. Samuti ei ole kohtupraktika kohaselt ebamõistlik hageja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulu suurus (20 eurot) tuleneb seadusest. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik menetluskulu. Riigilõiv on kohtute infosüsteemi kohaselt hagilt ka tasutud (kokku 280 eurot). Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 400 eurot (=280 + 20 + 100), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele. 8.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik 4