Obsah (11)

§ 172§ 667§ 436§ 3401§ 475§ 6181§ 6182§ 229§ 236§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 24. august 2023 Tsiviilasja number 2-22-16775 Tsiviilasi Osa

) § 172 lg 1 alusel. 3 MÄÄRUSKAEBUS 6. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja jätta avaldus rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud selgitamiskohustust ning kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Vaidlus puudutab korteriomandi kaasomandi eseme valitsemist, sest katus ja keldriboksid on korteriomanike kaasomandis (KrtS § 30 lg 1 p. 1 ja 2, § 30 lg 2, § 34 lg 1 ja 2, § 35 lg 1). Antennide paigaldamiseks puudub AÕS § 72 lg-s 1 sätestatud kokkulepe, samuti puudub juhtorgani vastavasisuline otsus. Avaldaja oleks vastupidist pidanud tõendama või maakohus vastava asjaolu tõendamist nõudma. Vaidluse lahendamisel ei ole tähtsust sellel, kas avaldaja osutab andmesideteenust või mitte. Oluline on hoopis see, et avaldajal ei ole õigust kasutada hoone katust ja keldriboksi. Maakohus ei ole puudutatud isiku asjaomaste väidete ja tõendite kohta seisukohta võtnud. Üksiti ei ole tõendatud, et poolte vahel oli teenuse osutamise leping. Maakohus ei võtnud seisukohta ka puudutatud isiku vastuavalduse kohta. Määrus ei ole täidetav, sest sellest ei selgu, millisele avaldaja varale ja millal peab puudutatud isik juurdepääsu võimaldama. Menetluskulud oleks

§ 172lg 1 järgi pidanud jätma avaldaja kanda.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Avaldaja ei nõustunud määruskaebusega ja palus jätta see rahuldamata. Avaldaja esitas kohtule kõik tema valduses olnud dokumendid ning ta ei saa esitada dokumente, mis on üksnes puudutatud isikul. Tehnorajatis on paigaldatud seaduslikult ning selle eemaldamise nõue ei ole menetluses. Puudutatud isik oleks pidanud oma nõuded esitama eraldi avalduses seda enam, et tal oli õigusteadmistega esindaja. Tähtsus on sellel, et Lennuki tn 8 elavad avaldaja kliendid. Avaldaja juurdepääsu tehnorajatisele on aastaid alusetult takistatud. Maakohus jättis menetluskulud õigesti puudutatud isiku kanda.
2. Puudutatud isik palus kohaldada esialgse õiguskaitset ning võimaldada esindajale ligipääs seadmetele hoone katusel. Viru Maakohus kohaldas
3. mai
4. a määrusega esialgset õiguskaitset selliselt, et keelas puudutatud isikul teha mis tahes takistusi avaldajal oma varale/seadmetele, mis asuvad Lennuki tn 8 katusel, ligipääsuks kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
5. Viru Maakohus jättis määruskaebuse
6. mai
7. a määrusega rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Maakohtu määrus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

§ 667lg 2 alusel tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

1. Avaldaja eesmärk kohtusse pöördumisel oli saada ligipääs Rakveres Lennuki tn 8 kortermaja katusel asuvatele andmeside seadmetele. Avaldaja väitel kuuluvad asjaomased seadmed talle ning puudutatud isik takistab nendele juurdepääsu, sh hooldustöödeks. Selle eesmärgi saavutamiseks palus avaldaja kohustada puudutatud isikut võimaldama oma varale ligipääs, mis asub Lennuki tn 8 Rakvere katusel, igakordselt vastava taotluse esitamisel (ka telefoni teel) ja määrata selleks vastutav isik, kes avaldajale juurdepääsu võimaldab. Puudutatud isik avaldusega ei nõustunud, leides, et seadmete hoone katusele paigaldamiseks puudus korteriomanike nõusolek. Avaldusele esitatud vastuses taotles puudutatud isik seadmete 4 eemaldamist ja avaldaja keelamist hoone katust ja keldriboksi kasutada või vallata. Vastuse tekstis on osutatud ka tekitatud kahjustuste kõrvaldamisele või parandamisele, sh kahjustuste kõrvaldamise või parandamise viisile. Ühtlasi on puudutatud isik osutanud soovile esitada vastuavaldus. Maakohus tugines avaldaja avalduse rahuldamisel sellele, et menetlusosaliste vahel on teenuse osutamise leping ning avaldajal on asja omanikuna AÕS § 68 lg-s 1 sätestatud õigused.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ennatlikult avalduse rahuldanud, jättes välja selgitamata, mida menetlusosalised tegelikult soovivad ning mil viisil seda on võimalik saavutada.
3. Kohtu ülesanne on tulenevalt

§ 436

lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 õigussuhe kvalifitseerida, olemata seotud menetlusosaliste õigusliku hinnanguga. Seejuures tuleb kohtul menetlusse võtmisel otsustada, kas nõuet tuleks menetleda hagimenetluses või hagita menetluses. Kui dokument on ekslikult pealkirjastatud avaldusena, kuid asjaoludest tulenevalt on selle eesmärgi saavutamine võimalik hagimenetluses, tuleb avaldus jätta

§ 3401

lg 1 järgi käiguta ja anda avaldajale tähtaeg avalduse või nõude täpsustamiseks (vt nt Riigikohtu 27.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-4-1-54-14, p 50;

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-13, p 12).
3. Maakohus lahendas asja hagita menetluses, leides, et tegemist on

§ 475lg 1 p-s 131 nimetatud asjaga.

Maakohus ei ole oma menetlusliigi valikut põhjendanud. Tehnorajatise talumise asjad on

§ 6181

lg 1 järgi nimetatud AÕS § 158 lg-s 1 ning asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152. Nende sätetega luuakse õiguslik alus kinnisasja koormamiseks tehnovõrgu talumise kohustusega, kui see on vajalik teise kinnisasja või kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks, või enne maa esmakinnistamist rajatud tehnovõrkude talumiseks. Menetlusosaliste ring hõlmab avaldajat ja kinnisasjade omanikke, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti kinnisasjade asukoha järgset valla- või linnavalitsust, kui asi puudutab valla- või linnavalitsuse huve või kaasamine aitab kaasa asja lahendamisele (

§ 6182lg 1).

Viidatud normid praegusel juhul siiski ei kohaldu. Nii AÕS § 158 kui § 1581 lähtuvad eeldusest, et tehnorajatist ei ole veel ehitatud, vaid seda alles hakatakse võõrale kinnisasjale rajama (vt Riigikohtu

1. oktoobri 2017 otsus tsiviilasjas nr 215-17137, p-d 15 ja 20). Ka ei ole eeldatavasti tegemist AÕSRS §-s 152 sätestatud seadusjärgse talumiskohustusega, sest rajatis on ehitatud pärast
2. aprilli
3. a.
4. Ringkonnakohtule arusaadavalt on avaldaja kohtusse pöördumise aluseks see, et puudutatud isik ei võimalda tal Lennuki tn 8 katusel asuvatele andmeside seadmetele juurde pääseda. Neid seadmeid kasutab ta andmesideteenuse osutamiseks kortermajas elavatele isikutele, samuti kasutab ta seadmeid teistele klientidele teenuse osutamiseks. Lisaks pakub ta enda sõnul puudutatud isikule andmesideteenust soojussõlme automaatikale ja päikesepaneelide kontrollerile ning on andnud puudutatud isikule teenuse tarbimiseks ruuteri. Tema arvates oli tal seadmete paigaldamiseks ja teenuse osutamiseks olemas korteriühistu nõusolek. Avaldaja ei soovi seadmete eemaldamist. Avaldajal tuleb esitada oma nõue võimalikult selgelt. Kui nõue esitatakse kohustuse täitmise nõudena, tuleb välja tuua selle kohustuse alus ja sisu (nt kokkulepe seadme paigaldamiseks, hooldustööde läbiviimiseks, teenuse osutamiseks). Lepingulise kohustuse täitmise nõuet menetletakse üldjuhul hagimenetluses. Täpselt tuleb kirjeldada tegevust, mille sooritamist või millest hoidumist soovitakse. Menetlusosalisel ei ole kohustust konkreetse nõude materiaalõiguslikku alust välja tuua, kuid asjaolud peavad võimaldama kohtul kontrollida, kas esitatud asjaolude pinnalt võiks kehtiva õiguse alusel saavutada tulemust, mida ta oma nõudega taotleb. Asja lahendamisel kohaldatav õigus ei tohiks olla pooltele üllatuslik. 5 Maakohus on leidnud, et menetlusosaliste vahel on teenuse osutamise leping, kuid on jätnud välja selgitamata, milles see leping täpsemalt seisneb, sh kas ja missuguseid seadmeid kasutatakse teenuse osutamiseks puudutatud isikule, mis on asjaomasest lepingust tulenevad õigused ja kohustused ning kas neid on rikutud ning kas puudutatud isik vastutab rikkumise eest. Maakohus ei ole puudutatud isiku vastuväiteid lepingu olemasolule käsitlenud. Kuna puudutatud isik on lepingu olemasolule vastu vaielnud – tema arvates puudus lepingu sõlmimiseks nõusolek või isegi kui see oli olemas, siis see ei kehti –, tuleb avaldajal välja tuua, mille alusel ta leiab, et menetlusosaliste vahel oli kehtiv leping, missugust konkreetset kohustust on rikutud ning esitada asjaomased tõendid, sh viidata konkreetselt millist asjaolu millise tõendiga ta soovib tõendada (

§ § 363 lg 1 p 4). Tõendamisesemesse asjaolude kinnitamiseks on võimalik esitada

§ 229lg-s 2 nimetatud tõendeid.

Samuti on võimalik taotleda tõendite kogumist (

§ 236lg-d 2 ja 3, § 238 lg 1).

1. Põhjendatud on puudutatud isiku etteheide, et maakohus jättis tema vastuavalduse tähelepanuta. Puudutatud isik ei ole
2. detsembri 2022 vastust küll vastuavaldusena pealkirjastanud, kuid on taotlenud selles hoone katusel asuvate antennide eemaldamist ja avaldaja keelamist vallata või käsutada hoone katust ja keldriboksi. Vastuse tekstis on viidatud ka kahjustuste kõrvaldamisele või parandamisele, sh eelistatud kõrvaldamise ja parandamise viisile. Eelnevat arvestades ei saanud maakohtul tekkida kahtlust, et puudutatud isik soovib esitada vastuavaldust (või hagi, kui õige menetlusliik on hagimenetlus). Maakohus oleks vastuavalduse selles esinevate puuduste tõttu pidanud jätma

§ 3401lg 1 alusel käiguta ja andma puudutatud isikule võimaluse puudused kõrvaldada.

1. Eelnevat arvestades tuleb maakohtul selgitada avaldajale ja puudutatud isikule eesmärgi saavutamiseks vajalike asjaolude ja taotluste esitamise võimalust ning anda neile võimalus need välja tuua. Kui avaldaja ja puudutatud isik soovivad oma nõudeid vastavalt eeltoodule muuta, tuleb avaldust ja vastuavaldust menetleda hagimenetluses.
2. Maakohus otsustab menetluskulude jaotuse ja määrab need kindlaks asja uuel läbivaatamise tulemustele (

§ 173

lg 2 ja § 174 lg 6).

§ 696

lg 3 järgi ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus saadab hagita asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, st ei tee ise menetlust lõpetavat lahendit (vt Riigikohtu 28.05.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11).

1. Maakohus on
2. mai
3. a määrusega rahuldanud avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja keelanud puudutatud isikul teha mis tahes takistusi avaldajale oma varale/seadmetele, mis asuvad Lennuki tn 8 Rakvere katusel, ligipääsuks kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke 6