Obsah (7)

§ 178§ 422§ 407§ 367§ 468§ 162§ 174

2-22-11747 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 14.märts 2023 Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-11747 Tsivii

§ 178lg 2).

Kostja ei saa tagaseljaotsusele apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja, kui tal esines kohtule vastamata jätmiseks mõjuv põhjus

§ 422mõttes.

Tähtaeg kaja esitamiseks on 30 päeva alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagi hinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluse käik

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale E-toimiku AET kaudu. Kohtu põhjendused Hageja nõue tuleneb BB Finnace OÜ ja kostja vahel sõlmitud järgmistest laenulepingutest: laenuleping nr x – sõlmitud 24.08.2018; laenuleping nr q – sõlmitud 15.10.2018; laenuleping nr w – sõlmitud 11.12.2018; laenuleping nr c – sõlmitud 22.01.2019; laenuleping nr b – sõlmitud 11.03.2019; laenuleping nr z– sõlmitud 31.03.2019; laenuleping nr r – sõlmitud 03.05.2019; laenuleping nr p – sõlmitud 07.06.2019; laenuleping nr k – sõlmitud 16.07.2019; laenuleping nr t – sõlmitud 06.10.

1. Tegemist on refinantseerimislepingutega, millega refinantseeriti eelnevalt võlgnevuses olevad laenud ja lepingute põhiosa on moodustatud eelneva laenu põhivõlgnevusest ja intressist. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, ütles laenuandja lepingu üles 20.01.2020 ning loovutas 10.02.2020 kostja vastase nõude AS-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Eelpoolnimetatud laenulepingute alusel sai kostja laenu kokku 3837 eurot, teostades tagasimakseid 1188,20 eurot, millest hageja arvestab põhiosa katteks 190 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja põhivõlg 2458,80 eurot, lisaks intress erinevate laenulepingute järgi vastavalt hageja arvestusele kokku 1118,18 eurot. Lepingutasu on hageja arvestanud summas 807,03 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 2 2-22-11747 VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja on lähtunud intressivõlgnevuse nõudmisel kokkulepitud intressimäärast, arvestades intressi kokku 1118,18 eurot. Asjaolu, et kostja ei ole nõuetekohaselt ja tähtajaks täitnud lepngujärgseid kohustusi, on hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuse täitmist. Hageja nõue põhivõla 2458,80 euro ja intressi 1118,18 euro saamiseks on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Ka on põhjendatud hageja nõue lepingutasude osas kokku summas 807,03 eurot vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-dele 11.1 ja
2. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kostja kohustuse täitmisega. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud, nõudes viivist kostjale kasulikumal moel laenulepingus 2101814678 kokkulepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras alates 21.01.2020 kuni 10.08.2022 summas 2310,57 eurot.

§ 367

kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 630 eurot ja kulust õigusabile summas 480 eurot. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Arvestades, et antud asjas ei olnud tegemist keerulise vaidlusega, samuti hagiavalduse mahtu ja sisu, hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega, asi lahendatakse eelmenetluses tagaseljaotsusega, ei saa olla kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud ulatuses rohkem kui 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3