Obsah (5)

§ 207§ 252§ 121§ 104§ 175

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ei

§ 207lg 2 alusel.

1. Tagastada Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 02.08.
2. a määruse resolutsiooni p 2 peale

§ 207lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

3. Asendada määruse avaldamisel selles märgitud isikute nimed tähemärgiga. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (

§ 252lg 7 ja 207 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 21.05.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Viru Vanglat lõpetama kaebaja osas perekonnaseaduse erinevate normide piiramine ning kohustada kaebajal mitte takistama kaasa võtta laps (Z ) Viru Vanglasse lapse isa Y kokkusaamistele ja perekonnaseisutoimingutele ja/või alternatiivselt keelata vanglal kaebaja õiguste piiramine, sh otsustusõiguse piiramine võtta laps kaasa vanglasse kokkusaamistele ja perekonnaseisutoimingutele. Samuti palus ta mõista Viru Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitis 1500 eurot. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse.
2. Tartu Halduskohus jättis 28.06.
3. a määrusega Xi kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta. Määruses kohustati Xi kõrvaldama kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse puudused (s.h tõendada väidetud riigilõivu tasumist) 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Y sai määruse kätte 30.06.2023 ja X 15.07.
5. Tartu Halduskohus tagastas 02.08.
6. a määrusega Xi kaebuse (resolutsiooni p 1)

§ 121

lg 1 p 2 alusel ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 28.06.

1. a määrusega jäeti kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus käiguta. Kohus selgitas kaebajale, et nii kaebuses kui ka esialgse õiguskaitse taotluses on märgitud, et kaebaja tasus kaebuselt ja taotluselt vajaliku riigilõivu. Samas ei nähtu kohtute infosüsteemist, et kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt oleks käesolevas asjas riigilõiv tasutud. Kaebajal tuli esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument või andmed riigilõivu tasumise kohta (kelle poolt ja millal tasuti), et kohus saaks selle laekumist kontrollida. Kaebaja on vastusena käiguta jätmise määrusele esitanud vaid digiallkirjastatud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse. Kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja KIS-ist nähtuvalt esitatud kaebuselt ega taotluselt riigilõivu tasunud. Kaebaja pole ka kuidagi tõendanud riigilõivude tasumist. Riigilõivu tasumine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise vältimatu eeltingimus. Halduskohus hoiatas kaebajat 28.06.
2. a määruses, et puuduste kõrvaldamata jätmisel kaebus tagastatakse. Kuna kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul riigilõivu tasunud ega selle tasumist tõendanud ja see takistab asja läbivaatamist, tuleb kaebus tagastada

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jääb samal põhjusel läbi vaatamata.

1. X sai halduskohtu määruse kätte 03.08.2023 ja Y 04.08.
2. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Kaebaja palub 16.08.
4. a määruskaebuses Tartu Halduskohtu 02.08.
5. a määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega anda kaebajale täiendavalt aega kaebuselt ja taotluselt riigilõivu tasumiseks. Kaebaja viitab sellele, et ta kõrvaldas volikirjaga ja kaebuse allkirjastamisega seotud puudused ning kohus jättis pahatahtlikult rahuldamata taotluse käesoleva asja liitmiseks asjaga nr 3-23-
6. Kaebaja möönis, et riigilõiv jäi tasumata, kuid mitte tema süül, sest ta ootas, et Viru Vangla lõpetaks ise tema õiguste rikkumised ja siis pole vajadust kohtus vaielda. Kuna kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus on juba halduskohtule esitatud, siis oleks ebaproportsionaalne need tagastada riigilõivu tasumata jätmise tõttu ja lasta kaebajal samasisuline kaebus ja taotlus uuesti esitada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Tartu Ringkonnakohus leiab, et Xi määruskaebus kuulub halduskohtu 02.08.
8. a määruse resolutsiooni p 1 osas tagastamisele

§ 207

lg 2 alusel.

§ 207

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas 02.08.2023. a määruse kohaselt esitatud kaebuse

§ 121

lg 1 p 2 alusel seetõttu, et kaebaja ei tõendanud väidet riigilõivu tasumise kohta ega ole määruse tegemise ajaks kaebuselt riigilõivu ka tasunud. Seega ei kõrvaldanud kaebaja halduskohtu 28.06.2023. a määruses kirjeldatud kaebuse menetlusse võtmist takistavat puudust, s.o ei tasunud kaebuselt riigilõivu ja esitatud kaebus tuli tagastada. Kaebaja ei tasunud riigilõivu ka halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluselt. X ei vaidle esitatud määruskaebuses vastu sellele faktile, et ta pole käesolevas asjas halduskohtule esitatud kaebuselt ega esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasunud. Väited käiguta jätmise määruses toodud puuduste osalise kõrvaldamise kohta ning selle kohta, et halduskohus jättis põhjendamatult rahuldamata haldusasjade liitmise taotluse, ei ole riigilõivu tasumata jätmise ning sel põhjusel kaebuse tagastamise ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise puhul asjakohased. Kuna 2 kaebuste (haldusasjade) liitmisest keeldumine ei ole

-i järgi määruskaebemenetluse korras vaidlustatav, siis jätab ringkonnakohus kaebaja sellelsisulised väited ka nimetatud põhjusel tähelepanuta. Samuti ei anna

alust rahuldada määruskaebust ja teha ringkonnakohtu tasemel uut määrust riigilõivu tasumise tähtaja osas põhjusel, et kuna kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus on juba halduskohtule esitatud, siis oleks ebaproportsionaalne need tagastada ja lasta kaebajal samasisuline kaebus ja taotlus uuesti esitada.

§ 104

lg 1 näeb ette, et kaebuse esitamisel halduskohtule ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu vastavalt (riigilõivu)seadusele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt juhul, kui riigilõiv jäetakse kohtu poolt antud tähtajaks tasumata, siis kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata.

§ 121

lg 1 p-s 2 toodud alus kaebuse tagastamise kohta põhjusel, et kaebaja jätab kohtu poolt määratud tähtajaks puudused kõrvaldamata, on seadusest tulenevalt imperatiivne. Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebajal pärast kaebuse käiguta jätmise määruse kättesaamist piisavalt aega seadusest tuleneva riigilõivu tasumiseks, kuid ta ei teinud seda. 7. Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 02.08.2023. a määruse resolutsiooni p 2 peale (esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine) kuulub tagastamisele

§ 207lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

8. Ringkonnakohus asendab avaldatavas määruses selles märgitud isikute nimed tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 3