KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2022. a, Tallinn Haldusasja number 3-21-2744 Haldusasi Saareaare OÜ kaebus Saar
§ 60lg 2) muutuks olematuks.
Eeltoodust tuleneb, et kõrvalekallete korral kasutusloa andmine on erandlik. Sellises olukorras lasub ka esmane põhjendamiskohustus, kas tegemist on väikese või mahuka kõrvalekaldega, mis on selle sisuks ja miks see ei riiva teisi isikuid, ennekõike isikul, kes on varasematest haldusaktidest kõrvale kaldunud. Kaebaja on möönnud elamu nihutamist ka 21.12.2021 määruskaebuses (p 7), sh ka vajadusega nihutada hoonet põlispuude säilitamiseks. Kohus märgib, et juba ehitusloa staadiumis, kui hoone paigutatakse konkreetsele kinnistule, määratletakse sellega ära, kas ja milline haljastus jääb hoone alla ja kuulub kõrvaldamisele. Olemasolevad põlispuud ei saa olla üllatuslikud asjaolud, millega ehitusprojekti koostamisel ei arvestata. Vastustaja on selgitanud, et haljastuse säilimisega arvestati juba planeerimismenetluses hoonestusala ja hoonete paigutamisel. Võrreldes kõrvuti ehitusloa saanud projekti (dtl 315) ja vastustaja illustreerivat lisa hoone tegeliku asukoha kohta (dtl 27) nähtub nende võrdlusest, et majakarbi kese (s.o V-tähe ühenduskoht, idapoolseim osa) on sisuliselt nihutatud asukohta hoonestusalal, mis pidi ehitusloa saanud projekti kohaselt jääma tühjaks (s.o asub mõlema haara vahel). Hoone kumbki „tiib“ või haar põhjas ja lõunas aga asuvad väljapool hoonestusala. Seega kattub hoone tegelik asukoht minimaalselt sellega, mis oli ehitusloa andmise aluseks. 7
(9)Võttes aluseks esimese korruse plaani ja võrreldes seda illustreeriva lisaga, nähtub sellest, et hoonestusalast jääb välja terrass suurusega 108,7 m2, samuti kahe sõiduki varjualune laiusega vähemalt 8 meetrit (4+3,8, millele lisanduvad postid) ja pikkusega ligikaudu 9 meetrit (1,3+3,75+2,25,1,45), mis hõlmab endast pindala suurusega üle 70 m
- Seega hoone kogupindalast asub 180m2 ehk ca 70% väljapool ettenähtud hoonestusala, sh vastuolus varasemate kehtivate haldusaktidega. Kohus märgib täiendavalt, et kuigi esimesel korrusel asuvad väljaspool hoonestusala justkui üksnes terrass ja parkimiskohad, siis teise korruse plaanist nähtub, et kogu terrassi kohal on rõdu ja lisaks ühe toa osa ning parkimiskohtade peal asuvad veel kolm tuba. Eeltoodu näitab, et lisaks rajatise iseloomuga osadele asuvad üle lubatud piiride ka hoonele iseloomulikud osad ehk toad. Kokkuvõttes nõustub kohus vastustajaga, et sellist kõrvalekallet ei saa pidada väikesemahuliseks ega kasutusloa menetluse raames kõrvaldatavaks. Tegemist ei ole üksnes formaalsete ehk vormiliste või menetluslike puudustega, vaid oluliste sisuliste kõrvalekalletega ehk materiaalsete puudustega. Asjas tuleb läbida asjakohased menetlused, sh vajadusel ka planeerimismenetlus, et viia toimunud ehitustegevus haldusaktidega kooskõlla. Sealjuures ei ole välistatud, et kaebajal tuleb juba ehitatut korrigeerida, s.o lammutada või ümber ehitada. Kaebajal puudub ka õigustatud ootus, et ehitusluba eirates ehitatut saab igal juhul terves ulatuses seadustada. Kohus märgib täiendavalt, et vaidlustatud haldusakti õiguspärasust ei mõjuta mingil moel vaideotsuse õiguspärasus ega seal toodud suuniste ammendavus. Samuti ei saa 22.07.2021 tehtud haldusakti õiguspärasust mõjutada ehitusregistris 01.04.2022 tehtud paranduskanne, kuivõrd haldusakti õiguspärasust hinnatakse haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2).
- Kohus leiab, et asjas on ka välistatud, mh tühistamisnõude rahuldamise korral definitiivse ettekirjutuse tegemine, s.o et kohus kohustaks vastustajat kasutusluba andma. Vastustaja on selgitanud, et ehitise ohutust ei ole täies ulatuses kontrollitud. Märkuste lehe kohaselt (dtl 80-81) on küsimus vahelae kandevõimes. Viimati, 15.06.2021 on esitatud märkused:
- Esitatud konstruktiivne projekt ei kattu esitatud fotodega. Kui projekti on ehituse ajal täiendatud, tuleb esitada täiendatud projekt allkirjaga.
- Arhitektuurse projekti asendiplaan ei vasta tegelikult valmisehitatule. Esitada tuleb ehituse ajal muudetud projekt. Neid märkuseid ei ole kaebajale edastatud, sest vastustaja jõudis järeldusele, et hoone ei asu DPkohaselt planeeritud hoonestusalal. Olukorras, kus vastustaja ei ole nimetatud asjaolu kontrollinud, ei saa muul põhjusel taotluse rahuldamata jätmisest järeldada, et vastustaja on vaikimisi ehituse ohutust möönnud. Muuhulgas ei näe sellist tagajärge ette ka EhS (vrdl KonkS § 27 lg 5).
§ 5
lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. See tähendab ka, et haldusorgan otsustab, mis on asja lahendamiseks vajalike väljaselgitatavate asjaolude ring (
§ 6
). Kui asjas on ettenähtav ja/või selge, et taotlus jääb mõne fundamentaalse puuduse tõttu rahuldamata või läbi vaatamata, oleks hea halduse tavaga vastuolus, kui haldusorgan suunaks isikut kõrvaldama taotluse kõikvõimalikke puuduseid ning esitama seisukohti ja tõendeid kõigi vajakajäämiste kohta, tekitades sellega isikule täiendavaid kulusid; samal ajal teades, et esineb muu põhjus, miks need seisukohad ja tõendid osutuvad sisutuks (vt ka Riigikohtul lahendi nr 3-17-2565 p 25). Kohus märgib, et kohus kontrollib haldusorgani tegevuse õiguspärasust ega asu vastustaja asemel kasutusluba väljastama ega ka väljastamise eelduseid kontrollima, kui vastavaid toiminguid ei ole läbi viidud. Seetõttu ei asu kohus ka kohtumenetluses kontrollima, kas hoone on piisavalt ohutu ning kas esitatud audit ja projektid on ammendavad kasutusloa väljastamiseks. Kui vastustaja on selles 8
(9)osas oma kohustused jätnud täitmata, saabki olla lahenduseks üksnes vastustaja kohustamine vaadata kasutusloa taotlus uuesti läbi.
- Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata ka kaebaja taotlus tunnistaja ülekuulamiseks, kuivõrd tegemist ei ole tõendiga, millel oleks asja lahendamisel tähtsust (HKMS § 62 lg 2). Arvestades ka asja sisulist iseloomu ei nähtu kohtule ka muud vajadust istungi korraldamiseks; sh küsimustes, mille kohta on poolte õigusteadmistega esindajad juba korduvalt kirjalikke seisukohti avaldanud; sh on kohus kaebuse sisulise perspektiivi kahel korral avanud ka esialgse õiguskaitse määruses.
- Definitiivse ettekirjutuste tegemist välistab käesoleval juhul ka see, et kaebaja on avaldanud, et soovib kinnistul pidada puhkemaja, esitades tekkiva kahju kohta lühiajalise üürihinna andmed (vt 25.02.2022 määruse p 8). Pooled ei vaidle selle üle, et kinnistule ehitamisõigust on läbivalt käsitletud elamu tarbeks. Lühiajaline väljaüürimine on oluliselt teistsuguse koormusega nii keskkonnale kui ka ümbritsevale naabruskonnale. Tegemist ei olnud asjaoluga, mis oli vastustajale haldusakti andmise ajal teada, küll aga on tegemist uue asjaoluga, mida tuleb arvestada edaspidiste haldusmenetluste läbiviimisel. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kinnistu või hoone valele kasutusele saab reageerida alles rikkumise ilmnemisel. Kui mistahes planeerimis- või ehitusmenetluses selgub, et isik soovib hoonet kasutada teisel otstarbel, ei pea vastustaja ära ootama aega, kui korrarikkumine on tekkinud. Ilmselgelt ei saa iga ehitusõigusliku taotluse esitamisel eeldada isiku pahatahtlikkust, s.o soovi kasutada ehitist mõnel muul eesmärgil (elamut ärilisel eesmärgil; teenindusmaad tootmiseks vms), kuid kui isik on oma soovi avaldanud ja selles soovis on ka tõendite pinnalt tõsikindel veendumus, ei saa vastustaja seda asjaolu konkreetse rikkumise (veel) puudumise tõttu kõrvale jätta.
- Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ja tühistamisnõue tuleb jätta rahuldamata. Tühistamisnõude rahuldamata jätmise tõttu tuleb rahuldamata jätta ka kohustamisnõue (kohustamisnõude ühtsuse kohta vt HKMS § 41 lg 3). Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 9
(9)