KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuli 2023, Kuressaare Tsiviilasja number 2-12-31073 Tsiviilasi V.M pankrotimenetluses täitmata kohustustest vab

) redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. 9.

kohalduva redaktsiooni § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustusest vabastamise menetlus algatati 19. mail 2016, seega on käesolevaks ajaks möödunud

§ 175

lg 1 nimetatud viie aastane tähtaeg kohustustest vabastamise menetluse algatamisest ja kohus saab võlgniku taotlusel otsustada tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise üle. Lisaks näeb

kehtiva redaktsiooni § 1933 lg 2 ette, et juhul kui füüsilisest isikust võlgnik on enne

1. aasta
2. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. 10. Vastavalt

§ 175

lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi (võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel) ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 11. Kohtute infosüsteemist ei nähtu kohtule võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos. Seega

§ 175lg 2 punktis 1 tulenevat kohustustest vabastamisest keeldumise alust ei esine.

12. Järgnevalt kontrollib kohus teist

§ 175

lg 2 sätestatud keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§-st 173 tulenevalt peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel: (

1. i)tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; (
2. ii)teatama viivitamatult kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas arvestab kohus 3

§ 173

lg 3 alusel loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, kui kohus ei ole määranud üleantavat protsenti teistsuguses määras (

§ 173lg 4).

Praegusel juhul ei ole kohus teistsugust protsenti määranud.

§ 173

lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

1. Kohustustest vabastamise menetluse kestel kohtule esitatud aruannete ja võlgniku poolt kohtule antud selgituste kohaselt teenis võlgnik kuni
2. aasta augustini miinimumtöötasu, alates augustist 2016 on võlgnik pensionär. Alates 2017 aasta veebruarist töötab võlgnik osalise koormusega ja lisaks pensionile on olnud tema sissetulekuks poole miinimumpalga suurune töötasu. Võlgnik on töötanud osalise koormusega kinnisvarahaldusega tegelevas ettevõttes A I OÜ. Tema töö sisuks on materjalide kulude jälgimine, arvete koostamine ning kontroll, et ettevõte maksud saaks makstud. Kohtule esitatud pangakonto väljavõte ja maksuandmete tõendid võlgniku avaldatud andmeid oma sissetulekute kohta kohtu hinnangul ka kinnitavad.
3. Võlgnik on enda sõnul töötanud kohustustest vabastamise menetluse ajal koormusega, mida tervis võimaldab. Võlgnik selgitas kohtule, et menetluse kestel on tema tervis halvenenud – vanusega on kaasnenud mured selja ja puusadega, kõrge vererõhk, kuulmise langus (kasutab kuulmisaparaati) ning kolm aastat tagasi sai ta insuldi. Kohtule esitatud perearstitõend kinnitab, et võlgnikul on tõepoolest mitmeid terviseprobleeme. Seejuures kajastub tõendil ka perearsti hinnang, et patsient ei ole kroonilistest haigustest tingitud kaebuste tõttu füüsilist ega vaimset tööd üldse tegema. Alust terviseandmeid ja perearsti arvamust (mis pole küll kohtule siduv) kahtluse alla seada kohtul ei ole.
4. Hinnates, mida saanuks tulu teenimise kohustuse kontekstis võlgnikult tema senise (töö)kogemuse ja elukäigu pinnalt oodata, võtab kohus tervise kõrval arvesse võlgniku selgitust, et ta on olnud kogu elu iseendale tööandja ja ettevõtja. Kohus peab usutavaks võlgniku põhjendust, et tema vanust (kohustustest vabastamise menetluse alguses oli võlgnik 63-aastane ja käesoleva määruse kuupäeval täitub võlgnikul 70 eluaastat) ning ettevõtja tausta arvestades on uut tööd leida keeruline. Võlgniku varasemat tegevust kinnitab ja annab tema põhjendustele usutavust pankrotiasja materjalides kajastuv. Asja materjalide kohaselt oli võlgniku maksjõuetuse tekkimise põhjuseks M. M ning äriühingute AS M&V Invest ja OÜ M&V Tehnosüsteemid kohustuste suures mahus käendamine ja suutmatus käendusriski realiseerumise järel võetud kohustusi kanda. Nii AS-i M&V Invest kui OÜ M&V Tehnosüsteemid äritegevus lõppesid pankrotiga.
5. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et pole põhjust heita võlgnikule ette passiivsust sissetuleku hankimisel. Varasemat töökogemust ettevõtjana, vanust ja aastatega halvenenud tervist arvestades on võlgnik kohtu hinnangul teeninud pensionile lisa oma võimaluste piires ja seega järginud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on avaldanud oma sissetulekud usaldusisikule, usaldusisik on esitanud kohtule menetluse kestel igal aastal aruandeid. Võrreldes usaldusisiku aruandeid võlgniku pangakonto väljavõttega ning ära kuulanud võlgniku, ei tuvastanud kohus, et võlgnik oleks tulu või vara varjanud või jätnud andmata olulist teavet. 4

§ 173lg-t 4 ja 5 ning täitemenetluse seadustiku § 132 lg-t 1 arvestades pidanuks.

Võlgnik on täitnud võlausaldajate nõudeid seega suuremas ulatuses kui ta selleks enda sissetulekut arvestades kohustatud oli.

1. Võlausaldaja SEB Pank on leidnud, et võlgnik tuleb jätta kohustest vabastamata, kuna menetluse kestel on rahuldatud marginaalne osa ülisuurest nõudest. Vastuseks võlausaldajale märgib kohus, et võlgniku kohustusest vabastamise menetluse korralisel lõpetamisel ei ole see kriteeriumiks, kui suure osa võlausaldaja nõudest võlgnik tasunud on. Oluline on hinnata, kas võlgnik on võlausaldajate nõudeid tasunud oma võimete kohaselt. Praegusel juhul on võlgnik kohtu hinnangul täitnud kohustusi oma võimaluste piires. Saavutamaks olukord, kus SEB Panga 575 204,84 euro suurusest nõudest saaks kohustustest vabastamise menetluse jooksul täidetud näiteks 50%, tulnuks võlgnikul tasuda võlausaldajale enam kui 57 500 eurot aastas. Arvestades, et SEB Pangale tulnuks vastavalt jaotisele eraldada 50,718% usalduslikule loovutatud summadest, pidanuks võlgniku aastane sissetulek olema sellise näite puhul enam kui 100 000 eurot. Kohtu hinnangul ei oleks võlausaldaja nõude arvestatavas osas täitmine ka keskmisest kõrgema sissetuleku puhul realistlik.
2. Lisaks pole võlausaldaja SEB Pank pidanud usutavaks, et võlgnik, kellel on varem olnud piisavad sissetulekud ülisuurte kohustuste kandmiseks, ei suuda teenida kohustusest vabastamise menetluse kestel sisstulekut, et võlausaldajate nõudeid arvestatavas osas rahuldada. Kohtu hinnangul on võlausaldaja seisukoht põhjendamata ja oletuslik. Võlausaldaja on jätnud välja toomata, millele ta võlgniku varasemate sissetulekute suurust järeldades tugineb. Eelduslikult on andmed võlausaldajale teada. Pankrotiasja materjalidest nähtuvalt oli pankrotimenetluse alguses võlgniku sissetulekuks miinimumtöötasu. Asja materjalidest kohaselt tuleneb võlgniku täitmata kohustus AS SEB Pank ees (575 204,84 eurot, millest võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses tasunud 5075,06 eurot) käenduslepingutest, sh valdav osa aastatel 2005 ja 2006 AS M&V Invest ning M&V Tehnosüsteemid OÜ kohustuste täitmise tagamiseks sõlmitud käenduslepingutest. Kuidas võlausaldaja võlgniku maksevõimet tollal hindas, ei ole kohtule teada. Asjaolust, et võlgniku kohustus võlausaldaja ees on ülisuur, ei saa kohtu hinnangul üldistavalt järeldada, et küllap võlgniku sissetulekud olid ülisuurte kohustuste kandmiseks piisavad ja ta suudab sama sissetuleku taset saavutada ka pärast pankrotti.
3. Kohus leiab, et võlgnik on mõistlikult ja kohusetundlikult täitnud

§ 173tulenevaid kohustusi.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et puuduvad alused jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata kohustustest vabastamata. 22. Võlgniku kohustusest vabastamisel lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse (

§ 175lg 8).

23. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel vabastab kohus ka usaldusisiku (

172 lg 4). 24. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankroti-võlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 5(6) 176 lg 1).

Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu (

§ 176lg 24).

25. Vastavalt

§ 177

lg 1 võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. 26. Tulenevalt

§ 175lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud jäävad Ts

MS § 172 lg 1 esimese lause järgi võlgniku kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 6