Obsah (6)

§ 121§ 48§ 19§ 31§ 32§ 175

KOHTUMÄÄRUS . Kohtuasja number 3-23-1138 Määruse kuupäev 2.8.2023 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi X (X ) kaebus Viru Vangla vastu kohustava ettekirjutuse tegemiseks seonduvalt lapse kaasavõtmise keelam

§ 121lõike 1 punkti 2 alusel.

Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata. 9. Kohus märgib vastuseks X 4.7.2023 vastuväitele, et kohus pole haldusasju 3-23-1138 ja 323-557 liitnud ühte menetlusse järgmist:

§ 48

lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud

§ 19

lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Haldusasjas 3-23-1138 ei ole kaebajaks X , vaid X . Kohus on haldusasjas 3-23-557 X kaebuse menetlusse võtnud. Kohtu 6.6.2023 määruses on kaebajale selgitatud mida kohus menetleb. Seega pole X 4.7.2023 vastuväide asjade liitmise kohta seaduse järgi lubatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X taotluse haldusasjade liitmiseks rahuldamata.

1. X esitas 20.7.2023 vastuväite, et kohus pole haldusasju 3-23-1138 ja 3-23-557 liitnud ühte menetlusse. Kaebaja ei ole asjas 3-23-557 kohtule kaebust esitanud. Kaebajaks on X . Kuna 2 3-23-1138 kohus tagastab kaebuse haldusasjas 3-23-1138, sest kaebaja ei kõrvaldanud kaebuses puudusi, jääb taotlus asjade liitmiseks rahuldamata.
2. Kohus peab vajalikuks X le ja X le veelkord selgitada, et

§ 31

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline halduskohtumenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 32

lg 1 järgi võib volitatud esindajaks halduskohtumenetluses olla: 1) advokaat; 2) õigusteadusliku kõrgharidusega isik; 3) majandusteadusliku kõrgharidusega maksu- või raamatupidamiskonsultant maksuasjades; 4) prokurist menetlusosalise majandustegevusega seotud asjades; 5) menetlusosalise töötaja või ametnik, kui tal on kohtu arvates piisavad teadmised ja kogemused, et menetlusosalist esindada; 6) kaebaja teise kaebaja, vastustaja teise vastustaja või kolmas isik teise kolmanda isiku volitusel; 7) esindatava menetlusosalise abikaasa või üleneja või alaneja sugulane; 8) muu isik, kelle õigus olla esindaja halduskohtumenetluses tuleneb seadusest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 221 lg-st 2 tulenevalt tõendab volitatud esindaja esindusõigust volikiri, mis esitatakse kohtule. Kaebaja poolt 07.06.2023 kohtule esitatud volikirjast ei tulene, et X oleks nimeliselt volitatud esindama X . Volikirjas on üksnes märgitud, et volitatakse oma elukaaslast (eksabikaasat/tulevast abikaasat) ja lapse X i isa, kuid X nime volikirjas välja toodud ei ole. Kohus tegi esindusõiguse kontrollimiseks ka päringu Rahvastikuregistrisse, kust ei nähtu, et X ja X oleksid omavahel abielus. Seega ei ole X l ka korrektse volikirja esitamise korral õigust olla

§ 32lg 1 p-i 7 alusel kaebaja esindajaks.

Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, et esindusõigus võiks tuleneda mõnest muust

§ 32lg-s 1 toodud alusest.

Ka kaebuses esindajana märgitud vandeadvokaat R. Paas ei ole kohtule praeguse vaidlusega seonduvalt pöördumisi esitanud. 12. Seni kuni rahvastikuregistris puudub märge või kaebajal/taotlejal puudub tõend selle kohta, et X on taotleja laps või seni kuni X i ja taotleja vahel ei ole abielu sõlmitud, ei ole X i puhul tegemist taotleja lapse või võõras- või kasulapsega. Seega ei ole X l ka korrektse volikirja esitamise korral õigust olla

§ 32lg 1 p-i 7 alusel kaebaja esindajaks.

Menetluses esitatud muud menetluslikud taotlused jäävad läbi vaatamata. 13. Kohus asendab avaldatavas määruses selles märgitud isikute nimed tähemärgiga (

§ 175lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) 3