) 372 lõikest 1 tulenevalt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.
lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et R. V. ja L. V. hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 näeb ette, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Kohustatud vanemalt välja mõistetavat elatist tuleb PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendada proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Seega, kui hagejad elavad üheaegselt koos mõlema vanemaga, puudub vajadus elatise väljamõistmiseks. Seda, et kostja ei osaleks üldse laste kasvatamises, hagist ei nähtu. Kohus märgib, et laste kasvatamine ei seisne üksnes rahaliste kohustuste täitmises. Kohus selgitab veelkord, et elatis on rahasumma, mis on mõeldud lapse ülalpidamiseks, mitte mistahes perekondlike kohustuste täitmiseks, mistõttu ei saa olla elatise nõudmise aluseks asjaolu, et üldiselt on perekonna maksekoormus suurenenud, kui laste endi igakuised püsikulud ei ole suurenenud ja laste elukorraldus on jäänud muutumatuks. Hagiavaldusest ja selle täiendusest nähtuvalt on hagi esitamise ajendiks tõenäoliselt hoopis vanemate omavahelised varalised vaidlused, mis tuleb lahendada eraldi menetluses ja mida ei saa lahendada elatise nõudmise kaudu. 3. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et PKS § 100 lg-s 2 märgitud elatise nõudmise eeldused ei ole käesoleval ajal täidetud. Kuna esitatud hagiga ei ole hagejate taotletavat eesmärki võimalik saavutada, jätab kohus R. V. ja L. V. hagi menetlusse võtmata. 4. Kohus selgitab, et olukorra muutumise korral on hagejatel võimalik esitada uus hagi elatise väljamõistmiseks. 5.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Kohus jätab
Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, puuduvad ka menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. 6.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.