Obsah (15)

§ 255§ 214§ 1573§ 137§ 209§ 184§ 121§ 64§ 74§ 68§ 75§ 78§ 65§ 83§ 256

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Harju Maakohus 15.12.2022 Tallinna kohtumaja 1-19-6226 (kohtueelses

§ 255

lg 1,

§ 214

lg 2 p 1, 2, 4,

§ 1573

ja

§ 137

lg 1 järgi, Nikolai Bleskov süüdistuses

§ 214

lg 2 p 1, 2, 4 ja

§ 137

lg 1 järgi, Valentin Uzlov süüdistuses

§ 255

lg 1 ja

§ 209

lg 2 p 3, 4 järgi ning Margo Jüris süüdistuses

§ 209

lg 2 p 3, 4 järgi üldmenetluses Süüdistatav Lembitu Kitt, isikukood: 35812130012; elukoht: XXX; X kodakondsus; haridus: XXX; emakeel: XXX keel; töökoht: X OÜ, juhatuse liige Vahistatud 19.02.2019-09.06.2022, elukohast lahkumise keeld Kehtivad kriminaalkaristused puuduvad I. Repnau (lepinguline kaitsja) Tõkend Karistatus Kaitsja Süüdistatav Tõkend Karistatus Kaitsja Süüdistatav Tõkend Karistatus Kaitsja Nikolai Bleskov, isikukood: 35702280351; elukoht:XXX; XXX kodakondsus; haridus: XXX; emakeel: XXX keel; töökoht: XXX Elukohast lahkumise keeld Kehtivad kriminaalkaristused puuduvad R. Sarv (lepinguline kaitsja kuni 12.12.2022) Valentin Uzlov, isikukood: 39301210816; elukoht: XXX; XXX kodakondsus; haridus: XXX; emakeel: XXX keel; õppeasutus: XXX, XXX Elukohast lahkumise keeld Karistusregistri andmetel üks kehtiv kriminaalkaristus – karistatud Harju Maakohtu 01.02.2018.a otsusega nr 1-1710163

§ 184

lg 2 p 1, § 121 lg 1, § 136 lg 1 järgi vangistusega 4 aastat, millest koheselt kuulus ärakandmisele 8 kuud ja 10 päeva, ülejäänud vangistus jäi tingimisi täitmisele pööramata 3 aasta ja 6 kuulise katseajaga A. Smelov (lepinguline kaitsja) Süüdistatav Karistatus Tõkend Kaitsja Margo Jüris, isikukood: 37903216016; elukoht: XXX; XXX kodakondsus; haridus: XXX; emakeel: XXX keel; töökoht: puudub Karistusregistri andmetel 3 kehtivat kriminaalkaristust – viimati karistatud Tartu Maakohtu 02.11.2017.a otsusega nr 1-17-9520

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi vangistusega 1 aasta, 2 kuud ja 19 päeva.

Margo Jüris vabastati ennetähtaegselt 08.05.2018.a Tartu Maakohtu otsusega ning määrati katseajaks 6 kuud Elukohast lahkumise keeld Margo N.n (lepinguline kaitsja) RESOLUTSIOON 1.1 Lembitu Kitt õigeks mõista

§ 214lg 2 p 4 järgi.

1.2 Lembitu Kitt õigeks mõista

§ 137lg 1 järgi.

1.3 Lembitu Kitt süüdi tunnistada

§ 255

lg 1 järgi ning mõista temale karistuseks 4 (neli) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. 1.4 Lembitu Kitt süüdi tunnistada

§ 214

lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista temale karistuseks 4 (neli) aastat ja 11 (üksteist) kuud vangistust. 1.5 Lembitu Kitt süüdi tunnistada

§ 1573järgi ning mõista temale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

1.6

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning mõista Lembitu Kitile liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 11 (üksteist) kuud vangistust. 1.7

§ 74

lg 1 ja lg 2 alusel Lembitu Kitile mõistetud vangistusest (4 aastat ja 11 kuud) tuleb koheselt ära kanda 3 (kolm) aastat, 3 (kolm) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. 1.8

§ 68

lg 1 alusel arvestada Lembitu Kiti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg (19.02.2019-09.06.2022) ning lugeda tema poolt koheselt ärakandmisele kuuluv karistus kantuks. 1.9

§ 74

lg 1-3 alusel Lembitu Kitile mõistetud vangistusest (4 aastat ja 11 kuud) ei pöörata osaliselt täitmisele vangistus 1 (üks) aasta, 7 (seitse) kuud ja 10 (kümme) päeva, kui Lembitu Kitt ei pane 5 (viie) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1.10

§ 78

p 1 alusel arvestada Lembitu Kitile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.12.2022.a. 1.11 Lembitu Kiti suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 1.12 Lembitu Kitilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: • KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel käekirjaekspertiisi tasu 282 eurot; 2 • KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1635 eurot. 1.13 KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud summas 1917 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 159,75 eurot. 1.14 Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700043430 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-19-6226“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 1.15 KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigil hüvitada riigi tuludest Lembitu Kitile valitud kaitsjale makstud tasust 1500 eurot. 1.16 Valitud kaitsjale makstud tasu summas 18 637,50 eurot jätta Lembitu Kiti enda kanda. 2.1 Nikolai Bleskov õigeks mõista

§ 214lg 2 p 1, 2, 4 järgi.

2.2 Nikolai Bleskov õigeks mõista

§ 137lg 1 järgi.

2.3 Nikolai Bleskovi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2.4 KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigil hüvitada riigi tuludest Nikolai Bleskovile valitud kaitsjale makstud õigusabikulud summas 3600 eurot. 2.5 Määratud kaitsjale makstud tasu summas 10 327,20 eurot jätta riigi kanda. 3.1 Margo Jüris süüdi tunnistada

§ 209

lg 2 p 3, 4 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu vangistust. 3.2

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista Margo Jürisele liitkaristus suurendades Tartu Maakohtu 02.11.2017.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9520 mõistetud karistust (1 aasta, 2 kuud ja 19 päeva) ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Margo Jüris vabanes Tartu Maakohtu 02.11.2017.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9520 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega 24.05.2018.a, katseaja kestuseks määrati 6 (kuus) kuud. Tartu Maakohtu 02.11.2017.a otsusega mõistetud karistusest on Margo Jüris lõplikult vabastatud, kuna temale määratud katseaeg on möödunud.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Margo Jüris ei pane temale määratud 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3.4 Karistuse täitmisele pööramisel kuulub kandmisele see osa, mis ületab Tartu Maakohtu 02.11.2017.a otsusega mõistetud karistust ehk 3 (kolm) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust.

§ 78

p 1 alusel arvestada Margo Jürisele määratud katseaja kulgemist alates 3 kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.12.2022.a.Margo Jürise suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 3.7 Margo Jüriselt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistaja kriminaalmenetluses osalemise kulud 114,85 eurot; • KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot. 3.8 KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud summas 1095,85 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese

1. kuu jooksul tuleb tasuda 91,32 eurot ja viimasel
2. kuul tuleb tasuda 91,33 eurot.Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700043443 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-19-6226“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.Valitud kaitsjale makstud tasu jätta Margo Jürise enda kanda. 4.1 Valentin Uzlov õigeks mõista

§ 255lg 1 järgi.

4.2 Valentin Uzlov süüdi tunnistada

§ 209lg 2 p 3, 4 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

4.3

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista Valentin Uzlovile liitkaristus suurendades Harju Maakohtu 01.02.2018.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-10163 mõistetud karistust (4 aastat) ning lugeda tema poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Harju Maakohtu 01.02.2018.a otsusega kriminaalasjas nr 1-1710163 mõistetud vangistusest kuulus koheselt kandmisele 8 kuud ja 10 päeva, ülejäänud vangistuse, s.o 3 aasta, 3 kuu ja 20 päeva osas vabastati Valentin Uzlov tingimisi katseajaga 3 aastat ja 6 kuud. Harju Maakohtu 01.02.2018.a otsusega mõistetud karistusest on Valentin Uzlov lõplikult vabastatud, kuna temale määratud katseaeg on möödunud. 4.4

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Valentin Uzlov ei pane temale määratud 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.5 Karistuse täitmisele pööramisel kuulub kandmisele see osa, mis ületab Harju Maakohtu 01.02.2018.a otsusega mõistetud karistust ehk 6 (kuus) kuud vangistust. 4.6

§ 78

p 1 alusel arvestada Valentin Uzlovile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.12.2022.a.Valentin Uzlovilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 1048 eurot; • KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot. 4.8 KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud summas 2029 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese

1. kuu jooksul tuleb tasuda 169,08 eurot ja 4 5 viimasel
2. kuul tuleb tasuda 169,12 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700043456 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-19-6226“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.Määratud kaitsjatasu summas 2096 eurot jätta riigi kanda.Eesti Vabariigil hüvitada Valentin Uzlovile riigi eelarvest valitud kaitsjale makstud tasu osaliselt, s.o summas 8000 eurot.Valitud kaitsjale makstud tasu summas 4350 eurot jätta Valentin Uzlovi enda kanda. Tsiviilhagi: VÕS § 1050, ja VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 137 lg 1 alusel välja mõista Margo Jüriselt ja Valentin Uzlovilt solidaarselt 14 210,97 eurot B OÜ kasuks (S. T. on samuti esitatud nõude solidaarvastutaja Harju Maakohtu 08.10.2020.a otsuse alusel ja samuti G. O. Harju Maakohtu 26.03.3020.a otsuse alusel), mis tuleb tasuda B OÜ arvele EEXXX SEB pangas. 6 Asitõendid: 6.1 KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel säilitada järgnevad Keskkriminaalpolitseis Tööstuse 52, Tallinn hoiul asuvad esemed kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning pärast seda tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel esemete omanikele: − A. S.ile tema 14.07.2017.a läbivaatuse käigus kriminaalasja materjalide juurde võetud musta värvi jakk „Nautica Jeans Company, valget värvi mustade täppidega T-särk „Reserved“ ja tumesinist värvi spordipüksid; − H. H.ile tema 10.01.2019.a ülekuulamisel politseile üle antud mälupulk; − M. N. tema poolt 01.06.2018.a ülekuulamisel politseile üle antud kolm paberit kiletaskutes, mille küljes kleeplindi ribad; − Spordiklubi X seaduslikule esindajale musta värvi karbis käekell Estonia 1918, käekella tagaküljele graveeritud nimi A. K.. Spordiklubi juhatuse liige A. Z. andis ristküsitlusel ütlusi, et käekell soetati spordiklubi rahavahenditest; − 19.02.2019.a Lembitu Kiti sõiduautost Mercedes-Benz r/m XXX läbiotsimise käigus ära võetud binokkel „Pentax“ vutlaris. 6.2

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida järgnevad Keskkriminaalpolitseis Tööstuse 52, Tallinn hoiul asuvad kuritegude toimepanemiseks kasutatud vahendid või vahendid, mida kavatseti kasutada kuritegude toimepanemiseks, KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel säilitada need nende asukohas kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning seejärel hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad: − 30.01.2019.a kannatanu M. N.poolt ülekuulamisel politseile üle antud A4 formaadis paberileht kilekaante vahel kirjaga „Kelm M. N. Head isu, ära ennast lõhki söö !!!“); − 01.02.2019.a kannatanu M. N. poolt ülekuulamisel politseile üle antud seapea kinnitamiseks kasutatud terastross koos lukustusklambri ja tabalukuga; − 19.02.2019.a Lembitu Kiti elukohast XXX läbiotsimise käigus ära võetud kannatanu M. N.ga seonduvad dokumendid ja märkmed, kannatanu R. K. seonduvad dokumendid ja märkmed, kannatanu H. H.iga seonduvad dokumendid ja märkmed, kannatanu A. V.iga seonduvad dokumendid ja märkmed; − kannatanu H. H.i fotod 8-l A-4 formaadis lehel, musta värvi kurikas; − 19.02.2019.a G. O.i elukoha XXX ja sõiduki Toyota Land Cruiser r/m XXX läbiotsimise käigus ära võetud vihik kirjaga „Bradley“ ja ruuduline paber märkmetega; telefoniraamat, erinevad tšekid ja müügiarved, kokku 68 dokumenti, mis on kinnitatud PPA turvaklambriga nr XXX; märkmik kirjaga „Romantic Moments“, milles erinevad 5 märkmed müntide kohta ning mis on ühest otsast kinnitatud PPA turvaklambriga nr XXX; hobuse, naise ja metsa kujutisega kaanepildiga märkmik, milles erinevad venekeelsed märkmed müntide kohta; − 19.02.2019.a X OÜ ruumides XXX läbiotsimise käigus ära võetud dokumendid 11lehel. 6.3 KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel säilitada kuni kohtuotsuse jõustumiseni järgnevad Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna andmehoidlas asuvad koopiafailid ning kohtotsuse jõustumise järel määrata need KrMS § 126 lg 3 p 4 järgi kustutamisele: − 01.03.2019.a vaatluse käigus 19.02.2019.a G. O.i elukoha XXX ja sõiduki Toyota Land Cruiser r/m XXX läbiotsimise käigus ära võetud andmekandjatel olnud andmetest tehtud koopiafailid; − 19.03.2019.a vaatluse käigus 19.02.2019.a V. S. elukoha XXX ja sõiduki Nissan Juke r/m XXX läbiotsimise käigus ära võetud andmekandjatel olnud andmetest tehtud koopiafailid; − 05.03.2019.a vaatluse käigus 19.02.2019.a Lembitu Kiti kinnipidamisel ja tema elukoha XXX läbiotsimise käigus ära võetud andmekandjatel olnud andmetest tehtud koopiafailidest; − 26.09.2019.a vaatluse käigus 26.09.2017.a M. N. ülekuulamise käigus üle antud mobiiltelefonis olnud andmetest tehtud koopia. 6.4 KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikus erinevate protokollide järel olevad DVD ja CD plaadid kriminaaltoimiku juurde. 6.5 Anonüümsete tunnistajate andmed säilitada KrMS §-de 67 lg 4 ja 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalidest eraldi suletud ja pitseeritud ümbrikutes aadressil Keskkriminaalpolitseis, Tallinnas, Tööstuse

1. 7 Muu menetluslik küsimus: 29.03.2018.a kriminaalmenetluses kulude hüvitamise määruse kohaselt on Politsei- ja Piirivalveamet J. I. hüvitanud sõidukulu summas 10 eurot. Eelnimetatud määrust ei ole kohtule esitatud ja seetõttu tuleb jätta nimetatud summa riigi kanda. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis KrMS § 319 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav hiljemalt 06.01.2023.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
2. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis hiljemalt 06.01.2023.a. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 6 Kohtuotsuse motiivid:
3. Süüdistuse sisu 1.1 Lembitu Kiti positsioon ja ülesanded kuritegeliku ühenduse liikmena Lembitu Kitt (hüüdnimi „X“ ehk X) kuulub G. O.i poolt juhitud „O.i“ kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt
4. aastast ning ta allub kuritegelikus ühenduses vahetult G. O.ile. Lembitu Kitt on kuritegeliku ühenduse hierarhias kõrgel positsioonil, olles üks „vanematest“ ehk „starši“. Lembitu Kiti ülesandeks „O.i“ kuritegelikus ühenduses on tegeleda kuritegeliku ühenduse huvides rahade väljanõudmisega võlgnikelt, tehes seda osadel juhtudel vastavalt G. O.ilt saadud juhtnööridele ning hoida G. O.i kursis, kuidas võlgnikelt või kuritegeliku ühenduse „kaitse“ all olevate isikute/äriühingute huvides väljanõutavate summadega läheb. Kuivõrd Lembitu Kitt tegutseb omanimelise inkassofirma X OÜ kaudu, on kuritegelikul ühendusel võimalik enda „kaitse“ all olevate isikute võlanõudeid esitada Lembitu Kiti kaudu näiliselt legaalsel moel. Võlgade väljanõudmisel viitas Lembitu Kitt korduvalt oma seotusele „O.i“ kuritegeliku ühendusega, nimetas teisi kuritegeliku ühenduse liikmeid nn „meie omadeks“, kinnitas, et tegutseb „po ponjatijam“ ehk kuritegelikus maailmas ja „O.i“ ühenduses kehtivate kirJ.mata reeglite alusel, et on „pättidega üks meeskond“ ning et osa nõutavast summas läheb „ühiskassasse“. Lisaks väljapressimistele pakkus Lembitu Kitt ka võimalust hakata tegelema nö „tünga tegemise/üle laskmisega“ tingimustel, et väljapetetud summast 50% tuleb maksta Lembitu Kitile, millest tema omakorda maksab osa „ühiskassasse“. Kuivõrd Lembitu Kiti poolt varaliste nõuete esitamine toimus vägivalla toel, teostas Lembitu Kitt varalise kasu nõude mõjusama esitamise eesmärgil eraviisilist jälitust kannatanute kohta andmete kogumise eesmärgil ning kannatanute survestamise eesmärgil ka ahistava jälitamise. Kui S. T.ile ning Valentin Uzlovile esitati kahtlustus B OÜ suhtes kelmuse toimepanemises (kriminaalasjas nr 17230100266), mille tulemusena tekkis äriühingule kahju summas 95 000 eurot, kontakteerus Lembitu Kitt B OÜ esindaja A. V.iga. Eesmärgiga vabastada ühenduse liikmed nende vastu kriminaalasjas esitatavast tsiviilhagi nõudest presenteeris Lembitu Kitt A. V.ile, et hoopis viimane on kellelegi Venemaal võlgu ning S. T.ilt ja Valentin Uzlovilt nõutav 95 000 eurot oleks võimalik A. V.i väidetavast võlgnevusest maha arvata. Samuti on Lembitu Kiti ülesandeks kuritegelikus ühenduses erinevate probleemide lahendamine ning osalemine selleks toimunud kohtumistel nii G. O.i kui ka teiste ühenduse liikmetega ning kuritegelikku ühendusse mittekuuluvate isikutega. Vajadusel vahendas Lembitu Kitt ka G. O.i ja kriminaalkorras karistatud kuritegeliku ühenduse liikmete A. R. ning S. T.i vahelist suhtlust, kuivõrd G. O. soovis konspiratsiooni eesmärgil oma kontakte nimetatud isikutega varjata. Lembitu Kitt pani kuritegelikku ühendusse kuulumise vältel kuritegeliku ühenduse huvides ajavahemikus 2017-2019 koos ühendusse mittekuuluva Nikolai Bleskoviga Tallinnas ja Harjumaal toime väljapressimise M. N., R. K., H. H.i, A. V.i suhtes, milline tegevus on kvalifitseeritav

§ 214lg 2 p 1, 2, 4 järgi.

Samuti pani Lembitu Kitt kuritegelikku ühendusse kuulumise käigus kuritegeliku ühenduse huvides 2018. aasta suvel Tallinnas toime eraviisilise jälitustegevuse, kogudes seadusliku õiguseta nii üksinda kui ka koos kuritegelikku ühendusse mittekuuluva Nikolai Bleskoviga varjatult andmeid M. N.ja H. H. kohta, milline kuritegu on kvalifitseeritav

§ 137lg 1 järgi.

Samuti pani Lembitu Kitt kuritegelikku ühendusse kuulumise käigus kuritegeliku ühenduse huvides 2017. aasta teises pooles Tallinnas toime ahistava jälitamise T. N. suhtes, milline kuritegu on kvalifitseeritav

§ 1573järgi.

7 1.2 Valentin Uzlovi positsioon ja ülesanded kuritegeliku ühenduse liikmena Valentin Uzlov kuulub G. O.i poolt juhitud „O.i“ kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt

1. aastast. Kuritegeliku ühenduse hierarhias allub ta S. T.ile. Valentin Uzlovi ülesandeks on „O.i“ kuritegelikus ühenduses narkootiliste ainete käitlemisega seotud ning varavastaste kuritegude toimepanemine ning vajadusel osalemine erinevate probleemide lahendamiseks toimunud kokkusaamistel, millest võtsid osa „O.i“ kuritegeliku ühenduse liikmed. Valentin Uzlov allub S. T.i korraldustele ning osaleb ühenduse liikmena konflikte lahendamisel, võimendades oma füüsilise kohalolekuga kuritegeliku ühenduse mõjuvõimu ning selle autoriteeti konfliktis ühenduse poolt karistatava või survestatava isiku suhtes. Valentin Uzlov osales koos teiste „O.i“ kuritegeliku ühenduse liikmetega ka äriühingu juhtimisega seonduvate vaidluste lahendamisel, kasutades oma füüsilise kohalolekuga teise vaidluses osaleva poole esindajate äriühingu ruumidesse juurdepääsu piiramist ja ettevõtte igapäevatöö häirimist. Nimelt piirasid XXX asuva toitlustusasutuse „X“ tegutsemisega seonduvate probleemide lahendamisel
2. aasta alguses S. T., V. S., Valentin Uzlov, E. L., R. D., K. H. oma füüsilise kohalolekuga nimetatud toitlustusasutuste omanike ja rentnike tegevust, lubamata neid äriühingu ruumidesse siseneda ja takistades restorani igapäevast tegutsemist restorani sulgemisega 1-2 nädalaks. Kirjeldatud survemeetodite kasutamisega saavutasid kuritegeliku ühenduse liikmed kontrolli restorani opereerimisega tegeleva äriühingu K OÜ üle, mille tulemusena tõrjuti äriühingust eelnevad juhatuse liikmed, töötajate töölepingud vormistati ümber ja toitlustusasutust hakkas opereerima K OÜ, mille üheks juhatuse liikmeks sai toitlustusasutuse hõivamise järgselt ka S. T. ning omanikeks läbi J OÜ alates 18.05.2016 S. T. ja V. S.. Valentin Uzlov kuritegelikku ühendusse kuulumise vältel kuritegeliku ühenduse huvides koos kuritegeliku ühenduse liikmete V. S. ja S. T.iga 15.03.2017 Tallinnas toime

§ 121lg 1 ja § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, võttes kannatanult G.

K.ilt seadusliku aluseta ja vägivalda kasutades vabaduse. 01.02.2018 Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-10163 mõisteti Valentin Uzlov eelnimetatud kuritegude ning lisaks ka

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi ning teda karistati vangistusega 4 aastat tingimisi 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga, kohesele ärakandmisele kuulus karistusest 8 kuud ja 10 päeva. Samuti pani Valentin Uzlov kuritegelikku ühendusse kuulumise vältel 2016. aastal kuritegeliku ühenduse huvides koos S. T.i ja kuritegelikku ühendusse mittekuuluva Margo Jürisega toime kelmuse suures ulatuses B OÜ suhtes (kahjusumma 95000 eurot), milline tegevus on kvalifitseeritav

§ 209lg 2 p 3, 4 järgi.

S. T.i, Valentin Uzlovi ja Margo Jürist süüdistatakse ühiselt ja kooskõlastatult B OÜ (registrikood 11925698) suhtes kelmuse toimepanemises järgnevalt. 2016. oktoobris mainis B OÜ juhatuse liige A. V. oma tuttavale Valentin Uzlovile, et otsib portatiivseid röntgeN.raate. Valentin Uzlov ütles, et tal on tuttav, kes tegeleb seadmete tarnimisega ja edastas A. V.ile V. N. nimelise isiku telefoninumbri. Valentin Uzlov iseloomustas V. N.t kui usaldusväärset ja mitmekülgset äripartnerit. A. V. võttis telefoni teel V. N. nimelise isikuga ühendust ning lepiti kokku kohtumine xxx asuvas hotellis X. Tegelikkuses esines V. N. nime all S. T.. 24.10.2016 toimunud kohtumisel tutvustas A. V. V. N. nime all esinenud S. T.ile oma äriühingut ja selgitas, milliseid seadmeid soovitakse soetada. S. T. ütles, et tema äriühing võib mitmeid soovitud seadmed tarnida. Seadmed pidi tarnima äriühing J OÜ, mille tegevdirektorina S. T. end esitles. Detsembris 2016 tekkis A. V.il vajadus soetada kaks tööstusseadet Eresco 52 MF4-CL ning A. V. võttis 19.12.2016 uuesti V. N. nime all esinenud S. T.iga ühendust. A. V. ja S. T. leppisid kokku, et äriühing J OÜ tarnib B OÜ-le kaks tööstusseadet Eresco 52 MF4-CL kogumaksumusega 100 000 eurot. 8 S. T. ja Valentin Uzlov leppisid Margo Jürisega kokku, et äriühingu B OÜ poolt kantakse seadmete eest raha Margo Jürise kontrolli all oleva äriühingu M OÜ (endine nimi M OÜ, registrikood xxx) pangakontole. Seejärel teatas S. T. A. V.ile, et B OÜ-le esitab seadmete eest arve mitte J OÜ, vaid M OÜ (endine nimi M OÜ). Seejärel koostas Valentin Uzlov 29.12.2016 M OÜ (endine nimi M OÜ) nimelt arve nr 1-291216 viitega lepingule nr RL281216-1 summas 100 000 eurot ning edastas selle enda poolt varem loodud e-posti aadressilt XXX V. N. nimelt A. V.i e-posti aadressile XXX 29.12.2016 teostas A. V. esitatud arve alusel B OÜ pangakontolt nr EEXXX AS-s SEB Pank M OÜ (endine nimi M OÜ) pangakontole nr EEXXX AS-s SEB Pank ülekande summas 95 000 eurot. Seejärel, Valentin Uzlovi ja S. T.i korraldusel, organiseeris Margo Jüris X OÜ (endine nimi M OÜ) pangakontole laekunud rahaliste vahendite sularahas väljavõtmise, kasutades selleks enda kontrolli all olevaid enda ja teiste isikute pangakontosid. Vastavalt eelnevale kokkuleppele pidi seadmete müügiga seotud leping nr RL281216-1 allkirjastatama samal päeval pärast B OÜ poolt seadmete eest arve tasumist. 29.12.2016 leppiski A. V. telefoni teel S. T.iga kokku, et samal päeval kohtutakse ja allkirjastatakse antud leping, kuid S. T. kokkulepitud kohtumisele ei ilmunud, samuti ei olnud A. V.il enam võimalik temaga telefoni teel ühendust saada. Oma tegevusega lõid Valentin Uzlov, S. T. ja Margo Jüris A. V.ile ebaõige ettekujutuse, justkui B OÜ sõlmis M OÜ-ga (endine nimi M OÜ) lepingu, mille alusel tarnitakse B OÜ-le kaks tööstusseadet Eresco 52 MF4-CL. Tegelikkuses puudus S. T.il, Valentin Uzlovil ja Margo Jürisel tahe ja võimalus B OÜ-le antud seadmeid tarnida. Isikute eesmärgiks oli saada B OÜlt pettuse teel 95 000 eurot, ilma vastu sooritust tegemata. Oma tegevusega põhjustasid S. T., Valentin Uzlov ja Margo Jüris äriühingule B OÜ varalise kahju summas 95 000 eurot, so suure varalise kahju.

§ 121p 2 kohaselt loetakse suureks kahju, mis ületab 40 000 eurot.

Seega panid Valentin Uzlov ja Margo Jüris panid toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ja varalise kasu saamise eesmärgil, mis on toime pandud suures ulatuses ning grupi poolt, s.o

§ 209lg 2 p 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.3 Lembitu Kitti ja Nikolai Bleskovi süüdistatakse ühiselt ja kooskõlastatult kolmel korral (süüdistuse punktid 12.6.1, 12.6.2., 12.6.3.) ning Lembitu Kitti ühel korral (süüdistuse punkt 12.6.4.) üksi väljapressimise toimepanemises, mis seisnes alljärgnevas. Lembitu Kitt nõudis ajavahemikul jaanuar/veebruar 2017 kuni J.uar 2019 Tallinnas M. N.lt alusetult suures ulatuses varalise kasu üleandmist vägivallaga järgmiselt. Harju Maakohtu 03.03.2015 kohtumäärusega kuulutati välja M. N. pankrot. V. R. ega M. K.ga seotud äriühingud ei ole võlanõudeid M. N.pankrotimenetluses esitanud. Hoolimata sellest, et M. N.l oli seadusest tulenev käsutuskeeld, mis tähendab, et ta ei oleks tohtinud uusi kohustusi võtta, soovis M. N.pankrotimenetluse ajal saada V. R.lt laenu summas 10 000 eurot. Seoses sellega edastas V. R. 19.07.2016 M. N. allkirjastamiseks kaks laenulepingut. Esimese lepingu kohaselt oli X OÜ andnud M. N. ajavahemikul oktoober 2015 kuni märts 2016 Sillamäe Sadamasse loodava LNG Terminali projekti raames laenu kogusummas 75 000 eurot. Teise lepingu kohaselt annab X OÜ M. N. Sillamäe Sadamasse loodava LNG Terminali projekti raames täiendava laenu summas 10 000 eurot. Lisaks kahele laenulepingule edastas V. R. M. N. allkirjastamiseks ka kaks käenduslepingut, milliste kohaselt käendasid T. N. ja M.-L.N. eelnimetatud laenulepinguid. Kuna M. N. vajas väga antud laenu 10 000 euro ulatuses, siis nõustus ta allkirjastama mõlemad V. R. poolt edastatud laenulepingud. Veel samal päeval tagastas M. N. V. R.le allkirjastatult nii laenu- kui käenduslepingud. Laen summas 10 000 eurot jäeti M. N. väljastamata. Seetõttu teavitas M. N.V. R. laenulepingutelt oma allkirja tühistamisest, samuti teatas M.-L. N.oma allkirja tühistamisest käenduslepingul. 06.12.2016 esitas X OÜ M.-L. N.vastu nõude käenduslepingust tuleneva 75 000 euro võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju 9 Maakohtu 23.02.2018 kohtuotsusega jäeti rahuldamata X OÜ hagi 75 000 euro nõudes M.-L. N.vastu, kuivõrd X OÜ-l puuduvad nõuded M. N. vastu.

1. aasta jaanuari lõpus-veebruari alguses võttis M. N.ga telefoni teel ühendust Lembitu Kitt, kes andis teada, et on V. R. esindaja ja soovib M. N.lt kätte saada võlga summas 75 000 eurot. Lembitu Kitt hakkas intensiivselt M. N. helistama ja telefoni teel sõnumeid saatma, nõudes M. N.lt alusetult nimetatud summa tasumist. M. N. andis Lembitu Kitile teada, et antud asjas on pooleli kohtuvaidlus, mille peale Lembitu Kitt teatas, et teda ei huvita Eesti Vabariigi kohus, ta on ise kohus. Samal ajal hakkas Lembitu Kitt, M. K. esindajana, nõudma M. N.lt ka 60 000 euro tasumist. Antud nõue oli seotud ajavahemikul 27.08.2015 kuni 23.12.2015 Q OÜ (esindas M. K.) poolt E OÜ-le (esindas M. N.) ja M. N. antud laenuga kogusummas 59 888 eurot. Raha mittemaksmisel lubas Lembitu Kitt tulla Afganistaani poistega M. N. koju, kus lööb M. N.t makku ja näkku ning vajadusel juhtub hullematki. Lembitu Kitt viitas, et on teeninud Afganistaanis erivägedes ja inimesi tapnud, millega suurendas ähvarduse tõsiseltvõetavust. Samuti lubas Lembitu Kitt teavitada M. N. naabreid, et M. N. on varas ja petis, lubades panna kogu M. N.kodutänava täis pilte M. N.st ja tema naisest kommentaaridega, millised vargad nad on ja milline „kitserajakas“ M. N. on. Seoses Lembitu Kiti pool varalise kasu üleandmise nõudmisega kohtusid Lembitu Kitt ja M. N.
2. aasta talvel-kevadel korduvalt Tallinnas Kristiine Keskuses asuvates söögikohtades BabyBack ja X. Ühel kohtumisel nõudis Lembitu Kitt, et M. N. allkirjastaks lepingu, millega M. N. võtaks kohustuse tasuda V. R.le 75 000 eurot. Teisel kohtumisel andis Lembitu Kitt M. N. tutvumiseks lepingu, mille kohaselt pidi M. N.maksma Lembitu Kitile või V. R.le 75 000 eurot. Kohtumistel andis Lembitu Kitt M. N. korduvalt mõista, et ta ei tegutse üksi ning vajadusel sekkuvad teised isikud. Nii mainis Lembitu Kitt kohtumisel söögikohas Babyback M. N., et kõrval asuv söögikoht X on tema poiste kogunemiskoht ja nad on seal valves. 12.06.2017 kohtumisel mainis Lembitu Kitt, et läheb samal päeval kohtuma G. O.iga, andes M. N. teada, et temal, V. R.l ja G. O.il on ühised huvid. M. N.sai aru, et Lembitu Kitt annab aru G. O.ile ja kui Lembitu Kitt M. N.lt raha kätte ei saa, siis tulevad uued G. O.i mehed, kes hakkavad temalt veel karmimatel meetoditel raha nõudma. Samuti andis Lembitu Kitt M. N. teada, et osa nõutavast summast läheb „ühiskassasse“. Lembitu Kiti poolt M. N.lt alusetult varalise kasu üleandmise nõudmisel nõutavad summad ajas muutusid, jäädes vahemikku 5000 kuni 80 000 eurot. Samuti muutus ajas ka n-ö nõude alus. Nimelt
3. aasta maikuus andis Lembitu Kitt M. N. teada, et ei nõua enam V. R. ja M. K. võlgade tasumist. Samas hakkas Lembitu Kitt nõudma M. N.lt 15 000 euro tasumist seoses sellega, et tema oli oma poistega teinud kulutusi. 01.06.2018 teatas Lembitu Kitt telefoni teel M. N., et kui viimasel oli varem võimalus ennast 15 000 euro eest vabaks osta, siis nüüd „po ponjatiem“ peab M. N. end vabaks ostma juba 30 000 euro eest. Alates
4. aasta maikuust kaasas Lembitu Kitt M. N.lt alusetult varalise kasu üleandmise nõudmisse ka Nikolai Bleskovi. Viimase roll oli oma kohalolekuga suurendada kannatanus hirmutunnet ja näidata Lembitu Kiti ähvarduste tõsiseltvõetavust, et tal on tõepoolest nn omad poisid. Korduvalt käis Nikolai Bleskov koos Lembitu Kitiga M. N.elukoha XXX juures, kus Lembitu Kitt nõudis M. N.lt vara üleandmist. Lisaks Lembitu Kiti poolt M. N.lt raha nõudmisel vägivallaga ähvardamisele, kasutas Lembitu Kitt M. N.suhtes ühel korral ka füüsilist vägivalda. Nimelt 12.06.2018 Tallinnas xxx asuvas kohvikus x toimunud kohtumisel, kus osales ka Nikolai Bleskov, nõudis Lembitu Kitt M. N.lt raha maksmist ning lükkas M. N.t, mille tagajärjel M. N. kukkus. Kukkudes lõi M. N. ära pea ja selja, mille tagajärjel tundis füüsilist valu. Samuti pigistas ja küünistas Lembitu Kitt M. N. käsi, millega tekitas M. N. mõlemale käelabale nahamarrastused ning füüsilist valu. 22.08.2018 helistas Nikolai Bleskov M. N. ja teatas, et nad ei jäta teda rahule ning M. N.l tuleb maksta. 27.08.2018 kohtumisel Kristiine Keskuses asuvas X kohvikus andis Nikolai Bleskov M. N. teada, et teda ei jäeta rahule, kuna ollakse seotud teiste isikutega ja ei saa teiste ees häbisse jääda. M. N.sai sellest aru, et neil on mingisugused jõugusuhted/allilmasuhted ja ei saa teiste 10 jõugu liikmete ees häbisse jääda. Lisaks rääkis Nikolai Bleskov, et nad seotud „ühiskassaga“ ja seetõttu on neil kohustus M. N.ga tegeleda. Sellel kohtumisel nõudis Lembitu Kitt M. N.lt 30 000 euro tasumist kinnitades, et selle summa tasumisel M. N.rohkem enam midagi tasuma ei pea. Kuivõrd M. N.nõutud summat ei tasunud, siis nõudsid Lembitu Kitt ja Nikolai Bleskov jätkuvalt antud summa tasumist M. N. poolt. Varalise kasu üleandmise nõudmisel lähtus Nikolai Bleskov Lembitu Kitilt saadud juhistest ja korraldustest. 03.10.2018 kohtumisel Kristiine Keskuses ütles väga agressiivne Lembitu Kitt M. N., et panevad tema pea vardasse. Selle peale teatas Nikolai Bleskov, et teeb nii, nagu Lembitu Kitt ütleb. Kõiki Lembitu Kiti ja Nikolai Bleskovi poolseid väljaütlemisi ja tegevust varalise kasu üleandmise nõudmise käigus tajus M. N. ähvardusena kasutada raha tasumata jätmisel tema või tema pereliikmete suhtes vägivalda, ehk ähvardusena tekitada tervisekahjustus. Samuti Lembitu Kitt, kes on varem toime pannud väljapressimise ja Nikolai Bleskov, kes on varem toime pannud väljapressimise, nõudsid ühiselt ja kooskõlastatult alates suvest 2017 kuni kevadeni 2018 Tallinnas R. K.lt alusetult suures ulatuses varalise kasu üleandmist vägivallaga järgmiselt.
5. aastal tekkis A. A.iga seotud äriühingul E OÜ võlgnevus summas 60 000 eurot O. N.ega seotud äriühingu A OÜ ees. O. N. volitas antud võlgnevusega tegelema N. K. ja R. K.. Nii väljastas O. N.e 06.09.2016 äriühingu A OÜ nimel volituse, millega volitas N. K. sõlmima lepinguid ja vastu võtma tema nimel raha. R. K. oli antud volitusel märgitud kontaktisikuks. Seoses antud võlanõudega pöördus R. K. abi saamiseks A. K.i poole. Septembris 2016 toimus Tallinnas Endla tänaval asuvas E OÜ kontoris kohtumine, kus osales A. K. koos I. S.ga, A. A. koos J. T.ga ning R. K.. Antud kohtumisel lepiti kokku, et A. A. tasub O. N.ele 60 000 eurost pool ehk 30 000 eurot. Võla tasumine pidi toimuma R. K. ja A. K.i vahendusel osade kaupa. Samas vormistati dokumendid, mille kohaselt E OÜ on A OÜ-le tasunud kogu 60 000 eurot. Nii sellel kohtumisel kui ka enne seda allkirjastas R. K. 12.09.2016 kuupäevaga kassa väljamineku orderid nr 24, 25, 26 ning 16.09.2016 kuupäevaga kassa väljamineku orderid nr 27, 28, 29, milliste kohaselt on ta E OÜ-lt vastu võtnud kokku 68 724,35 eurot. Tegelikkuses R. K. ei olnud saanud ei enne antud kohtumist ega ka hiljem A. A.ilt mingisugust raha.
6. aasta suvel helistas R. K.le Lembitu Kitt, kes soovis temaga kohtuda Tallinnas Kristiine Keskuses. Kohtumisel Lembitu Kitt andis R. K.le teada, et O. N.e ei ole saanud kätte A. A.i võlga summas 60 000 eurot. Kuna A. A.i poolt väljastatud kviitungid on R. K. poolt allkirjastatud, siis tuleb R. K.l O. N.ele 60 000 eurot ära maksta. R. K. ütles Lembitu Kitile, et ta ei ole antud raha saanud.
7. aasta sügisel võttis Lembitu Kitt R. K. uuesti ühendust ja tahtis kohtuda. Kohtumine toimus 25.08.2017 xxx asuvas O. N.e kontoris. Antud kohtumisel osales O. N.e, Lembitu Kitt, Nikolai Bleskov ja R. K.. Kohtumisel sundis Lembitu Kitt R. K. alla kirJ.ma kokkuleppele, millega R. K. võtaks omaks võla summas 69 000 eurot ning teostaks O. N.ele esimese makse 10.09.
8. Lembitu Kitt ähvardas R. K. ja tema lähedaste elu „ära rikkuda“, kui viimane kokkulepet ei allkirjasta. R. K., kartes ähvarduste täideviimist ja tundes hirmu oma lähedaste pärast, allkirjastas kokkuleppe. Seejärel jätkasid Lembitu Kitt ja Nikolai Bleskov antud kokkuleppe alusel R. K. käest alusetult varalise kasu üleandmise nõudmist. Lembitu Kitt ähvardas nii telefoni teel kui ka kohtumistel R. K. korduvalt vägivallaga, lubades R. K. lõualuud puruks peksta, samuti lubas Lembitu Kitt saata R. K. juurde noored poisid, kes annavad R. K.le õppetunni, annavad talle peksa. Ähvarduste käigus viitas Lembitu Kitt endale kui isikule, kes on Afganistani sõjas inimestel kõrisid läbi lõiganud ja tapnud ning Nikolai Bleskovile kui endisele Permi grupeeringu ühele liidritest. Samuti andis Lembitu Kitt jutuajamise käigus mõista, et kui R. K. ei maksa võlga ära, siis tulevad nn „kolmandad isikud“, kes võivad tema auto ära lõhkuda. Lisaks Lembitu Kitile, helistas R. K.le korduvalt ka Nikolai Bleskov, kes on andnud talle teada, et raha mittetasumisel hakatakse asju teistmoodi ajama, samuti seda, et võib talle haiget teha, aga ta ei soovi seda, mistõttu oleks R. K.l mõistlik raha ära maksta. Samuti viibis R. K. ja Lembitu Kiti kohtumiste juures alati ka Nikolai Bleskov, kes 11 nõudis koos Lembitu Kitiga R. K. poolt raha tasumist. Varalise kasu üleandmise nõudmisel lähtus Nikolai Bleskov Lembitu Kitilt saadud juhistest ja korraldustest. Nikolai Bleskovi roll oli oma kohalolekuga suurendada kannatanus hirmutunnet ja näidata Lembitu Kiti poolsete väljaütlemiste tõsiseltvõetavust. Kõiki Lembitu Kiti ja Nikolai Bleskovi poolseid väljaütlemisi ja tegevust varalise kasu üleandmise nõudmise käigus tajus R. K. ähvardusena kasutada raha tasumata jätmisel tema või tema pereliikmete suhtes vägivalda, ehk ähvardusena tekitada tervisekahjustus. Samuti Lembitu Kitt, kes on varem toime pannud väljapressimise ja Nikolai Bleskov, kes on varem toime pannud väljapressimise, nõudsid ühiselt ja kooskõlastatult alates aprillist 2018 kuni jaanuarini 2018 /on ilmne, et prokuratuur on viimase aastaarvuga eksinud või on tegemist trükitehnilise veaga/ Tallinnas H. H.ilt alusetult suures ulatuses varalise kasu üleandmist vägivallaga järgmiselt. Politsei- ja Piirivalveameti 01.03.2018 määrusega lõpetati H. H.i suhtes kuriteokoosseisu puudumisel menetlus kriminaalasjas nr
9. Antud kriminaalasjas kahtlustati H. H.i kelmuse toimepanemises, kus H. H.iga seotud äriühing L Trading FZE jättis J. T.ga seotud äriühingule P OÜ-le (endine nimi P OÜ) kauba tarnimata, millega põhjustati J. T.ga seotud äriühingule varaline kahju summas 274 672,54 eurot. Aprillis 2018 hakkas Lembitu Kitt järjepidevalt H. H.ile helistama ja nõudma 300 000 euro suuruse võlgnevuse tasumist J. T.le. H. H.ilt ütles Lembitu Kitile, et kui tal on pretensioone, siis pöördugu nõudega kohtusse, mille peale Lembitu Kitt vastas, et tema kohtuga asju ei aja, tal on omad meetodid raha nõudmiseks. Varalise kasu üleandmise nõudmise käigus ähvardas Lembitu Kitt H. H.i vägivallaga, ähvardades noaga H. H.i sõrmed maha lõigata, samuti kätte saamisel „lõuga anda“, „ära taguda“. Lembitu Kitt rääkis, et on endine Afganistani sõja dessantväelane ja on selle käigus omandanud erinevaid oskusi, jättes sellega kannatanule mulje, et Lembitu Kitt on omandanud erinevaid oskusi, mis on seotud piinamise ja vägivallaga. Lembitu Kitt koos Nikolai Bleskoviga püüdsid H. H.iga kokku saada, käies korduvalt tema töökohas ja kodu juures, kuid H. H. vältis nendega kohtumist. Telefoni vestluse ajal H. H.iga on Lembitu Kitt andnud vahepeal telefoni üle Nikolai Bleskovile, kes on end tutvustanud ja siis andnud telefoni tagasi Lembitu Kitile. Sellega andis Lembitu Kitt H. H.ile mõista, et ta ei tegutse üksi. Seejuures suheldes H. H.iga nimetas Lembitu Kitt Nikolai Bleskovi kunagiseks Permi kuritegeliku grupeeringu liidriks. Nikolai Bleskovi roll oli oma kohalolekuga suurendada kannatanus hirmutunnet ja näidata Lembitu Kiti poolsete väljaütlemiste tõsiseltvõetavust. Kõiki Lembitu Kiti ja Nikolai Bleskovi poolseid väljaütlemisi ja tegevust varalise kasu üleandmise nõudmise käigus tajus H. H.ilt ähvardusena kasutada raha tasumata jätmisel tema või tema pereliikmete suhtes vägivalda, ehk ähvardusena tekitada tervisekahjustus. Samuti Lembitu Kitt, kes on varem toime pannud väljapressimise, nõudis alates augusti lõpust/septembri algusest 2017 kuni märtsini 2018 A. V.ilt alusetult suures ulatuses varalise kasu üleandmist vägivallaga järgmiselt. Detsembris 2016 S. T.i, Valentin Uzlovi ja Margo Jürise poolt toime pandud kelmusega põhjustati A. V.iga seotud äriühingule B OÜ varaline kahju summas 95 000 eurot. Seoses antud varalise kahju tekitamisega võttis Lembitu Kitt A. V.iga juuli lõpus/augusti alguses 2017 telefoni teel ühendust ning soovis temaga kohtuda. Kohtuti Kristiine Keskuses, kuhu Lembitu Kitt tuli koos S. T.iga. Sellel kohtumisel näitas S. T. valmisolekut hüvitada B OÜ-le tekitatud varaline kahju. Mõned nädalad hiljem helistas Lembitu Kitt taas A. V.ile ja soovis uuesti kohtuda. Kohtuti jälle Kristiine Keskuses, kuhu Lembitu Kitt tuli koos S. T.iga. Sellel korral anti A. V.ile teada, et mingit kahju hüvitama ei hakata. Lembitu Kitt ütles A. V.ile, et selline otsus on vastu võetud ülevalt poolt, millest A. V. sai aru, et tegemist on kellegi kollektiivse otsusega.
10. aasta augusti lõpus/septembri alguses helistas Lembitu Kitt jälle A. V.ile ja soovis uuesti kohtuda. Kohtuti Kristiine Keskuses asuvas kohvikus X. Lembitu Kitt teatas A. V.ile, et sai Sankt-Peterburist infot selle kohta, et A. V.il 12 on eraisikuna suur võlg. Väidetavalt võlgnes A. V. A. S.le 320 000 eurot. A. V. selgitas Lembitu Kitile, et temal eraisikuna ei ole mingeid võlgasid, soovides näha dokumente võla kohta ja kohtuda väidetava laenuandjaga. Samuti pakkus A. V. pöörduda kohtusse, kui on olemas reaalsed faktid, mis kinnitavad tema võlga, mille peale Lembitu Kitt andis ärritunult teada, et A. V. on petnud lugupeetud inimesi ja see raha saadakse tema käest niikuinii kätte. Seejuures ütles Lembitu Kitt, et A. V. võib 320 000 eurost maha arvestada 95 000 eurot. A. V. selgitas, et 95 000 eurot kuulub äriühingule B OÜ ja see ei ole puutumus sellega, et tema olevat kellelegi eraisiku võlgu. Selle peale teatas Lembitu Kitiga kaasas olnud meesterahvas, et sa keeldud ilmaaegu, sulle pakutakse head varianti. Mingid päevad hiljem kohtuti Kristiine Keskuses uuesti ja A. V. rääkis Lembitu Kitile taaskord, et ta ei ole kellelegi võlgu. Lembitu Kitt vastas selle peale, et kui vaja, siis nad võivad sügavamalt kaevata. A. V. soovitas uuesti, et pöördugu kohtusse. Seejärel võttis Lembtu Kitt A. V.iga uuesti ühendust ligi pool aastat hiljem. Nimelt 20.03.2018 kella 15.00 paiku läks Lembitu Kitt A. V.i ja tema pere kasutuses olnud kinnistu territooriumile aadressil xxx ning nõudis A. V.ilt enda majja sisse laskmist. Lembitu Kitt püüdis majja siseneda ning nõudis A. V.ilt raha üleandmist teatades, et A. V. tagastab niikuinii neile 300 000 eurot, nad ei jäta teda rahule. Lembitu Kitt rääkis kannatanuga suheldes kogu aeg „meie“ vormis ning kuna kannatanu oli saanud aru, et Lembitu Kitt on seotud „O.i“ kuritegeliku ühendusega, kuhu kuulub n-ö „brigadirina“ ka S. T., siis suheldes kannatanuga „meie“ vormis, esindab Lembitu Kitt „O.i“ kuritegelikku ühendust. Samuti ütles Lembitu Kitt A. V.ile, et „sul on nii ilus maja“, mida kannatanu tajus kui ähvardust, et raha mittetasumisel võib tema majaga midagi juhtuda ning ta võib majast ilma jääda. Lisaks viitas Lembitu Kitt ähvarduste käigus endale kui isikule, kes on endine dessantväelane ja osalenud Afganistani sõjas. Lembitu Kiti tegevuse ja väljaütlemiste tagajärjel, samuti saades aru, et Lembitu Kitt esineb oma nõudmistes „O.i“ kuritegeliku ühenduse nimelt, tundis kannatanu A. V. tõsiseltvõetavat hirmu oma elu ja tervise, oma vara ning oma perekonnaliikmete julgeoleku pärast.

§ 121p 2 kohaselt on süüteo ulatus suur, kui see ületab 40 000 eurot.

Sellega panid Lembitu Kitt ja Nikolai Bleskov, isikutena, kes on varem toime pannud väljapressimise, toime suures ulatuses varalise kasu üleandmise nõudmise, mis oli toime pandud ähvardusega rikkuda vara ja vägivalla kasutamisega ning mis on toime pandud isikute grupis, s.o

§ 214lg 2 p 1, 2, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Lembitu Kitti ahistava jälitamise toimepanemises järgnevalt. Ajavahemikul 15.04.2017 kuni 22.12.2017 otsis Lembitu Kitt järjepidevalt erinevaid kanaleid pidi T. N.ga kontakti selleks, et mõJ.da läbi tema M. N.t Lembitu Kitile raha andma. 15.04.2017 helistas Lembitu Kitt T. N. kasutuses olnud abonentnumbrile 5514828 ning andis teada, et kui M. N.M. K.le ja V. R.le võlga ära ei maksa, siis hakkab ta võlga nõudma T. N.lt, kuivõrd viimane on käendaja. T. N. selgitas Lembitu Kitile, et ta tühistas käenduse, kuivõrd V. R. ei täitnud enda kohustust kanda üle 10 000 eurot. Pärast seda kõnet T. N.enam Lembitu Kiti kõnedele ei vastanud, mistõttu hakkas Lembitu Kitt saatma T. N. telefoni teel sõnumeid. Alates

1. aprillist 2017 kuni juuni alguseni 2017 saatis Lembitu Kitt T. N. paarkümmend sõnumit. Lembitu Kitt ähvardas teatada ajakirjandusele ja naabritele, et T. N.on pettur ja kaabakas. Seejuures saatis Lembitu Kitt sõnumeid hilistel õhtutundidel, millega oluliselt häiris kannatanu öörahu. Kuivõrd T. N.l on südamerütmihäired ja kõrgenenud vererõhk, siis Lembitu Kiti poolt saadetud sõnumite tagajärjel halvenes kannatanu enesetunne sedavõrd, et ta oli sunnitud võtma ravimeid ning ei saanud öösel magada.
2. aasta juunis vahetas T. N. ära oma abonentnumbri. Pärast seda hakkas Lembitu Kitt käima xxx kortermajas elava T.N. trepikoja ukse taga. Kuivõrd kortermaja trepikoja uks oli lukus, siis helistas Lembitu Kitt T.N. läbi fonoluku ja soovis enda majja sisse laskmist. T. N. Lembitu 13 Kitti majja ei lasknud. Kui T. N.enam läbi fonoluku kontakteerumisele ei vastanud, hakkas Lembitu Kitt helistama läbi fonoluku T. N.naabritele ja teda laimama. Vältimaks Lembitu Kiti poolt naabrite selliselt tüütamist, suhtles T. N.edaspidi Lembitu Kitiga ukse fonoluku kaudu. Kuigi T. N.Lembitu Kitile maja ust ei avanud, pääses Lembitu Kitt ometigi majja ja käis korduvalt T. N. korteri ukse taga. Jätkuvalt soovis Lembitu Kitt läbi T.N. mõjutada M. N.t varalist nõuet üle andma. Samuti ähvardas Lembitu Kitt pöörduda ajakirjanduse ja maja elanike poole ning anda teada T. N. ja M. N. nn pahategudest. Ajavahemikul juuni 2017 kuni
3. detsember 2017 käis Lembitu Kitt T. N. elukoha kortermaja ja korteri ukse taga keskmiselt korra nädalas. Samuti kleepis Lembitu Kitt oktoobris 2017 xxx asuva maja trepikotta A4 formaadis paberilehti, millele oli trükitud tekst “SAAGE TUTTAVAKS! SIIN KELMID JA VARGAD N.D! PEAVARAS, M. N., TEMALE ALLUVAD NAINE – M.-L. N. JA M.I EMA – T. N.. KELM T. N. ELAB xx. EESTI RAHVAS HOIDKE EEMALE NENDEST PETTURITEST!!!!!“ ning pildid M. N.st ja M.-L.N.st. Oma sellise tegevusega otsis Lembitu Kitt järjepidevalt T. N. tahte vastaselt temaga kontakti ning tema tegevus hirmutas ja häiris oluliselt T. N. . Seega pani Lembitu Kitt toime ahistava jälitamise, so

§ 1573järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Lembitu Kitti kahel korral üksi (süüdistuspunktid 12.8.1, 12.8.3) ja ühel korral koos Nikolai Bleskoviga (12.8.2) eraviisilise jälitustegevuse toimepanemises järgnevalt. Lembitu Kitt, omamata jälitustegevuseks seaduslikku õigust vastavalt KrMS § 1261 lg-s 5 sätestatule, teostas H. H.i suhtes eraviisilist jälitustegevust järgnevalt. 30.06.2018 õhtul Harjumaal Tabasalus teostas Lembitu Kitt H. H.i ja tema lähedaste elukohtade juures KrMS § 1265 esimeses lõikes nimetatud jälitustoimingut (varjatud jälgimist) H. H.i suhtes eesmärgiga koguda andmeid H. H.i elukoha, liikumisteekonna ja sõidukite kohta. 12.8.

1. Samuti Lembitu Kitt ja Nikolai Bleskov, omamata jälitustegevuseks seaduslikku õigust vastavalt KrMS § 1261 lg-s 5 sätestatule, teostasid H. H.i suhtes eraviisilist jälitustegevust ühiselt ja kooskõlastatult järgnevalt. 01.07.2018 päevasel ajal Harjumaal Tabasalus teostasid Lembitu Kitt ja Nikolai Bleskov H. H.i ja tema lähedaste elukohtade juures KrMS § 1265 esimeses lõikes nimetatud jälitustoimingut (varjatud jälgimist) H. H.i suhtes eesmärgiga koguda andmeid H. H.i elukoha, liikumisteekonna ja sõidukite kohta. Varjatud jälgimise teostamise ajal kasutasid Lembitu Kitt ja Nikolai Bleskov H. H.i tegevuse jälgimiseks binoklit. 12.8.
2. Samuti Lembitu Kitt, omamata jälitustegevuseks seaduslikku õigust vastavalt KrMS § 1261 lg-s 5 sätestatule, teostas M. N.suhtes eraviisilist jälitustegevust järgnevalt. Lembitu Kitt teostas 21.08.2018 kella 12.00 ajal Tallinnas Mooni tänaval KrMS § 1265 esimeses lõikes nimetatud jälitustoimingut (varjatud jälgimist) M. N.suhtes eesmärgiga koguda andmeid M. N. elukoha, liikumisteekonna, sõidukite kohta. Varjatud jälgimise teostamise ajal viibis Lembitu Kitt tema kasutuses olevas sõidukis ja kasutas andmete kogumisel M. N. tegevuse jälgimiseks binoklit. Seega panid Lembitu Kitt ja Nikolai Bleskov toime jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isiku poolt teise isiku varjatud jälgimise, tema kohta andmete kogumise eesmärgil, s.o

§ 137lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kohtu motiivid 2.1 L.Kitt´i ja Valentin Uzlovi süüdistus

§ 255lg 1 järgi.

14 Kohus nõustub prokuratuuri seisukohaga selles, et kümne süüdimõistetu osas jõustunud otsused on lahendatavas kriminaalasjas süüstavateks tõenditeks ,,O.i’’ kuritegeliku eksisteerimise, tegutsemisperioodi, juhtimisstruktuuri, püsivuse, ühiskassa, konspiratsiooni, reeglite rikkumise tagajärgede, st karistuste ja trahvide, ,,katuse’’ pakkumise ja survemeetodite, liikmeskonna ning selle ühenduse huvides sooritatud üsikkuritegude kohta. Kohus leiab, et L.Kitt´i kuulumine kuritegelikku ühendusse on tõendamist leidnud. Kuritegelikku ühendust iseloomustab selle püsivus, kindel struktuur ja eesmärk, nagu ka see, et sellisesse ühendusse kuuluv isik allub organisatsiooni osana ühenduse tahtele ja aitab oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Oluline on eristada kuritegelikku ühendust mõnevõrra paremini organiseerunud kaastäideviijate grupist ( RK 1-16-6452/340, pd 37–45). (p 8) Kuritegelikku ühendusse kuulub isik, kes organisatsiooni osana allub selle tahtele ja aitab oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele (RK 3-1-1-57-09, p 13.1). Organisatsiooni osaks olemist võib iseloomustada kui kuritegeliku ühenduse liikmete omavahelist tihedat subjektiivset seost, mis lihtsustab konkreetsete üksikkuritegude toimepanemist ning võimaldab alla suruda või suisa elimineerida personaalse vastutuse tunde.

§ 255

on seejuures nn organisatsioonidelikt, mille liikmete toimepandud kuriteod peavad olema spetsiifiliselt seotud ühenduse ja selle eesmärkidega. Kuriteo toimepanemise ajal peavad isikud seega tegutsema teadmisega, et nad kuuluvad kriminaalsesse organisatsiooni ning see tegu pannakse toime viimase huvides ja selle eesmärke silmas pidades. Organisatsiooni liikmete omavaheline tihe seos tähendab üldjuhul ka ühenduse identiteedi olemasolu (n-ö oleme meie ja on nemad), mis võimaldab neil tunda end ühtse, kokkukuuluva tervikuna. (p 39) Kuritegelikku ühendust iseloomustab ühe tunnusena järgnevalt ka organisatsiooni tahe, millele selle liikmed alluvad. Just eeskätt see ühenduse tahe loob spetsiifilise ohu õiguskorrale, kuna ta ei ole tavajuhtumil ühenduse üksikliikme poolt juhitav ning võimaldab vajadusel suruda üksikliikme tahte tahaplaanile, sh nt vastumeelsuse kuriteo toimepanemiseks. Ühenduses peavad seega eksisteerima selle liikmete poolt tunnustatud ja siduvate otsuste tegemise jaoks pädevad isikud või isikute kogumid. See tahe võib tõepoolest kujuneda ka n ö demokraatlikul printsiibil, mis väljendub näiteks kogunemises ja hääletamises. Sellisel moel kujunevat ühenduse tahet peavad selle liikmed aga tunnustama, nad peavad seda aktsepteerima ning peavad sellele ka alluma. (p 40) Kuritegelikku ühendust iseloomustab edasiselt selle püsivus, ja mitte niivõrd liikmeskonna püsivus, vaid ühenduse kui organisatsiooni püsivus. Ühenduse püsivus tähendab omakorda seda, et selle struktuur võimaldab ühenduse liikmetel (kaasa arvatud juhil) vahetuda nii, et ühendus jätkab selle eesmärgiks seatud tulemuse poole pürgimist. (Vt RKKKo 3-1-1-57-09, p 13.2.) Kuritegeliku ühenduse püsivust toetab ülesannete jaotus selle liikmete vahel. See tähendab, et kõigil ühenduse liikmetel on kindel koht ühenduse struktuuris ja nad annavad sellest lähtuvalt panuse ühenduse eesmärkide realiseerumisele. Seejuures ei ole isikult oodatav panus seotud isiku endaga, vaid tema paiknemisega ühenduse struktuuris, mis tähendab, et liikme vahetumisel võtab uus liige üldjuhul eelmise liikme ülesanded üle (samas, p 13.3). (p 41) Seega peab kuritegelik ühendus olema püsiv, kindla struktuuri ja eesmärgiga organisatsioon. Ühenduse juhi asendatavuse kriteerium tähendab muu hulgas seda, et konkreetne kuritegelik kooslus ei saa olla loodud ning koos püsida pelgalt selle liidri autoriteedile tuginevalt. Ühenduse väljakujunenud ja kindel struktuur võimaldab omakorda eksisteerida üksikliikmetest kõrgemal tahtel, seda üksikliikmetele vajadusel peale suruda, neid vajadusel välja vahetada ja asendada ning tegutseda sihipäraselt konkreetse eesmärgi nimel, mis seda ühendust iseloomustab. See ühendust iseloomustav ja teda kooshoidev 15 üksikisikuteülene eesmärk tuleb igal üksikjuhul tuvastada sarnaselt varasema praktikaga (vt RKKKo 3-1-1-57-09, p 13.4), ainult selle vahega, et praegu ei ole see piiratud varalise kasu saamisega. Kuritegeliku ühenduse jaatamiseks ei piisa pelgalt ühisest tahtlusest kuritegude toimepanemiseks, nagu see on tavalise kaastäideviimise korral. (p 42) Rääkimaks kindla struktuuriga püsivast organisatsioonist peavad seda struktuuri moodustavad isikud olema omavahel teatud reeglitele allutatud suhtes. Ühenduse liikmeid iseloomustav omavaheline subjektiivne seotus eeldab üldjuhul teatud reeglite olemasolu, millele tuginevalt see struktuur moodustub, koos püsib, üksikliikme tahte vajadusel tahaplaanile surub ning seeläbi pürib seatud eesmärkide poole. (p 43) Tunnusmärgid, mille esinemise korral on alust kahtlustada kuritegeliku organisatsiooni olemasolu, on: ühenduse liikmete täpne tööjaotus, mitmetasandiline tegutsemine ning struktuuriüksuste ja allüksuste olemasolu, aruandmiskohustus, ühiskassa, liikmemaksu, distsipliin, liikmete ja nende omaste eest hoolitsemine, konspireeritus ja ebaseadusliku tegevuse varjamine äriühingute abil. (p 44) Kuriteokoosseisu täidab kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelisse ülesannete jaotusega ühendusse, mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat või esimese astme kuritegude toimepanemisele, kuulumine. Kuriteokoosseis on täidetud pelgalt kuritegelikku ühendusse kuulumisega, mitte nende kuritegude vahetu toimepanemisega, millele kuritegeliku ühenduse tegevus oli suunatud. Vastutus

§ 255

(aga ka

§ 256

) järgi tuleb seega kõne alla juba siis, kui kuritegeliku ühenduse liikmed ei ole jõudnud veel ühtegi kavandatavat kuritegu toime panna. Konkreetse kuriteo võib ühenduse huve silmas pidades toime panna ka üksiktäideviija, kui on täidetud teised kuritegelikku ühendust iseloomustavad tunnused. (RK 1-16-6452) Algselt oli antud kriminaalasjas kokku 14 süüdistatavat, kellest enamiku suhtes lahendati kriminaalasi eraldatud asjana kokkuleppemenetlustes (erinevatel aegadel). G. O.i süüdistati

§ 256lg 1 järgi, V.

S.

§ 255lg 1 järgi, S.

T.

§ 255lg 1; § 214 lg 2 p 4 ja § 209 lg 2 p 1,3,4 järgi, A.

R.´it

§255lg 1 ja § 214 lg 2 p 4 järgi, S.

P.i

§ 255lg 1 järgi, N.

A.´it

§ 255lg 1 ja § 214 lg 2 p 1,4 järgi, R.

D.t

§ 255lg 1 ja § 214 lg 2 p 1,4 järgi, K.

H.´it

§ 255lg 1 ja § 214 lg 2 p 1,4 järgi, V.

P.

§ 255lg 1 ja § 121 lg 2 p 1järgi, E.

L.´i

§ 255lg 1 järgi.

G. O. on süüdi mõistetud selles, et ta pani toime kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega ühenduse loomise, selle juhtimise ning sinna liikmete värbamise, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud teise astme kuritegudele, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat ning esimese astme kuritegude toimepanemisele, s.o

§ 256lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kõik isikud, kes kuritegelikku ühendusse kuulumise eest algselt kohtu alla anti, on nüüdseks süüdi mõistetud ja kohtuotsused on jõustunud. Lembitu Kitt ja Valentin Uzlov panid süüdistuse kohaselt toime G. O.i juhitud kuritegelikku ühendusse kuulumise, s.o

§ 255lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Ei Lembitu Kitt ega Valentin Uzlov ei tunnista end kuritegelikku ühendusse kuulmises süüdi. Antud kriminaalasjas on osa tunnistajaid muudetud nende turvalisuse tagamiseks anonüümseks ning kohtu hinnangul on anonüümsete tunnistajate ütlused lubatavaks tõendiks. Kohtu 16 määrused tunnistajate anonüümseks muutmise kohta on kohtu hinnangul piisavalt põhistatud ning kohtul puudub alus nende ütluste tõendikogumist välja jätmiseks. Seda menetlusosalistest keegi ka ei taotlenud. Lembitu Kitt´i kuulumine kuritegelikku ühendusse on tõendatud alljärgnevaga: Anonüümne tunnistaja „Salaka“ ütlustega selle kohta, et ta on olnud kohtulikult karistatud ja seotud kuritegeliku maailmaga, Eestis on kuritegelikke grupeeringuid umbes

1. O.i grupp on liidri rollis, mõjuvõim seisnes autoriteedis ja selle jõus. Selle ühenduse liider on G. O.. Tunnistaja kirjeldab deitailselt grupeeringu strukutuuri ja erinevate isikute ülesandeid grupeeringus. „Vanematena“ nimetab erinevaid isikuid, sealhulgas Lembitut (tunneb ta ära ka prokuröri poolt näidatud fotode seast fototabelilt ( 8.kd tl 76-82) ja viitas kohtuistungil ka saalisistuvale Lembitu Kitile. Lembitu Kitt on tunnistaja sõnul O.i grupeeringu liige alates aastast 2000, ta tegeles väljapressimiste ja võlgade välja peksmisega. Temale andis korraldusi G.O. isiklikult. Kuna Lembitu oli „vanema“ staatuses, siis sai ta loota kuritegeliku ühenduse abile. Ta teab, et Lembitu Kitil oli inkassofirma ja G.O. andis talle kogu aeg ümbrikke koos võlgadega, st andis talle tööd. Tunnistaja selgitab, et „vanem“ on liider, kellel oli õigus lahendada erinevaid küsimusi, käia kohtumistel ja lahendada küsimusi teiste liidritega. Kui isik sattus vanglasse, siis määrati tema asemele teine isik. Kuu lõpus oli raha kogumine 20 protsendi ulatuses ja selle arvelt toimus küsimuste lahendamine. Need rahad toodi isiklikult G.O.i kätte ja kogu raha oligi tema käes. Seda rahasummat nimetatakse „obtšakiks“. Kohtuti treeningutel Saunamaailmas, jutuajamised olid alati ilma telefonideta. L.Kitt kohtus G.O.iga otseselt ja täitis isiklikult tema korraldusi, L.Kitt ei allunud rohkem kellelegi. Kui võlanõude osas puudusid lepingud, ka siis tegeles Lembitu võlanõuetega, aga alati pidi olema mingi dokument olemas. Lembitu Kitt kasutas viisi, mis pärines 1990-datest, et käiakse kohal ja ähvardatakse. Lembitu Kitt pole seda varjanud, ta rääkis sellest ja kiitles sellega teiste grupeeringu liikmete ees. Ta on kuulnud, et restorani puhul, mis oli S.T.il, toimus reideri moodi hõivamine, mis tähendab seda, et kuigi omanik on olemas, tullakse kohale, vahetatakse lukud ja suletakse uksed. Kohtul ei ole mingit alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, need on eluliselt usutavad ja riimuvad ka teiste asjas kogutud tõenditega, kusjuures osaliselt ka L.Kitt´i enda ütlustega. Anonüümse tunnistaja ütlusi restorani hõivamise kohta toetavad kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlused. Üksikasjalikult on seda kohtuistungil kirjeldanud nt tunnistajad E.B., I. Š.. Anonüümne tunnistaja „Selyodka“ ütlustega selle kohta, et tema on toime pannud erinevaid kuritegusid ja on suhelnud erinevate kuritegelike grupeeringutega Eestis. Tema sõnul on Eestis tegutsenud ja tegutsevad järgmised grupeeringud: O.i, Tšetšeenid, Assari, Kemerovo, Martovoi, Baromon, Amid. Kuritegelikke ühendusi iseloomustab see, et on olemas liider, brigadirid, alluvad, igas grupeeringus on obtšak ehk ühiskassa olemas, grupeeringu liikmed peavad sinna raha sisse panema toimepandud kuritegude pealt, nendest rahadest palgatakse advokaate vanglasse, toetatakse perekondi, antakse kaitse sellele või teisele isikule. Ühenduse liikmed maksavad ühiskassasse tavaliselt 10 protsenti, Summa võib sõltuda sellest, mis kuritegu ja mis summa on. Näiteks, kui on tegemist 100 000 euroga, siis liider tahab saada rohkem kui 10 protsenti. Igas grupeeringus on liider, tema ümber on brigadirid, kellel on omad alluvad, igaüks peab sammude järgi minema, see kes on madalamal astmel maksab vanemale ja too vanem maksab oma vanemale ja nii jõuab raha liidrini. Viimane sõna jääb liidrile. Brigadir võib osaleda protsessis mingi soovitusega, aga viimane sõna on liidril. Tänavamüüjad ei saa otse pöörduda kuritegeliku ühenduse liidri poole. Kui saadakse mittemaksmisest teada, siis tekivad probleemid, inimeselt võidakse ära võtta grupeeringu kaitse, välja heita grupeeringust, 17 füüsiliselt karistada või rahaliselt karistada. Seda ühiskassasse makstavat raha nimetatakse kuritegelikus maailmas levinud kõneviisi kolhoosi ühiskassaks, obtšakiks. Liider jagas raha N. T.ga, kes oli kõikide grupeeringute juht. Ta lahendas vaidlusaluseid küsimusi grupeeringute vahel, liidrid allusid temale, põhimõtteliselt tema otsust ei vaidlustatud, mis puudutab obtšaki, mis oli tema käes, siis tema otsustas ainuisikuliselt, mis raha kuhu sellest läheb. Kassasse võisid maksta ka isikud, kes ise kuritegeliku ühenduse liikmed ei olnud, aga nendel oli vaja selleks kedagi grupeeringust, kelle läbi seda tehti. Sellist makset kuritegelikule ühendusele nimetatakse katuserahaks. Kui siis katuseraha maksjal algavad probleemid mingis küsimuses, siis see kelle kaudu ta maksis, peab teda aitama. Kõigil nendel kuritegelikel ühendustel olid isikud, kes neile katuseraha maksid. Olemas on isikud, kes elavad täiesti seaduspärast elu, aga otsustavad, et vajavad kuritegeliku ühenduse kaitset ja erinevatel põhjustel hakkavad maksma grupeeringutele, on seotud sellega, et neil olid probleemid või tekitati probleemid ja siis need lahendati. Võib olla ka mingisuguseid lepingulisi vaidlusi isikute vahel, mida lahendati. O.i kuritegeliku ühenduse juhiks on G. O.. See kuritegelik ühendus on tegutsenud talle teadaolevalt alates 1990 -st aastatest. Juht on olnud kogu aeg G. O. , aga vahetusid brigadirid ja grupeeringu liikmed. O. otsustas erinevaid küsimusi, globaalse iseloomuga küsimusi, mida brigadirid otsustada ei saanud, arutas küsimusi T.i ja teiste grupeeringu liidritega. Jälgis, et grupeeringus kõike täidetakse, et kõik järgiks juhiseid. O.i juhtimisstiil oli jäik. Ta nõudis distsipliini, täpset allumist, tema alluvuses oli rohkem sportlasi. Kui hierarhias oli midagi valesti, keegi üritas omavolitseda, siis teda karistati. O. andis korraldusi endast madalamal asuvatele inimestele. G. O.i kuritegelikus ühenduses narkootikumide tarvitamisse ja alkoholi tarvitamisse ühenduse liikmete poolt suhtuti halvasti, neid võidi karistada. O.i kuritegeliku ühenduse liikmeid kuritegelikus maailmas nimetati O.. Brigadirid suhtlesid vahetult nendega, kes on madalamal astmel, kes omakorda edastasid informatsiooni G.le. Brigadiri staatuses olid erineval ajal erinevad inimesed, näiteks olid X, Ž.l, S. T., kõrval neil oli A.. G. Ž.ile allusid selles grupeeringus A. ja R.. A. oli nii-öelda heal järjel, brigadirile lähedal, tegeles narkootikumidega, tal olid tänavamüüjad. R. oli samuti brigadirile lähedane, teda brigadir usaldas ja tegeles kelmustega. Mingil ajal R. tegeles ka narkootikumidega. Kui Ž. vanglasse läks, siis A. ja R. hakkasid suhtlema S.iga ja alluma talle. S. on brigadir, suhtles madalamal astmel grupeeringu liikmetega, andis korraldusi ja edastas infot nendele grupeeringu liikmetele. S. T. pani ka ise kuritegusid toime, ta tegeles väljapressimistega. Ta kuulis, et oli mingi probleem Kemerovo grupeeringuga, seal oli selline inimene nagu P, S. on teda röövinud ja hoidnud kinni teatud kohas. Mingi aja pärast kohtusid Kemerovo grupeeringu ja O.i grupeeringu liidrid ja seal lepiti milleski kokku ja küsimus suleti. S. T. tegeles väljapressimistega, see nägi välja nii, et ähvardatakse inimest igasuguste tagajärgedega, survestatakse teda, esitletakse ennast grupeeringu liikmena. See tähendab, et see inimene kuulub grupeeringusse ja tal on selle grupeeringu tugi, probleemide tekkimise korral teda grupeering toetab. Brigadir X oli ka brigadiri staatuses, allus G.O.ile, lahendas grupeeringusiseseid probleeme, ka väliseid probleeme teiste grupeeringutega, andis grupeeringule korraldusi, vahendas neid, edastas raha, mis ta sai alluvatelt ja edastas seda O.ile. X viimastel aastatel aktiivne selles kuritegelikus ühenduses ei olnud, tema rolli võttis üle S. T.. A. oli S. T.i alluvuses koos R.iga. K.i-nimelist on kuulnud. Ta tahtis lahkuda grupeeringust ja seoses sellega tekkisid probleemid. Tahtis minna teise grupeeringusse O. M. juurde. O.i grupeering selle üleminekuga nõus ei olnud. S. tahtis teda karistada ja röövis ta umbes 5 aastat tagasi. Valentin Uzlovi kohta on kuulnud, et ta on grupeeringu liige, aga tema rolli ta ei tea. Tema isikut seostab mõne O.i grupeeringust brigadir S.iga. 18 Sel ajal, kui liikmed kannavad karistust, jäävad jätkuvalt nad kuritegeliku ühenduse liikmeks, suhtlus käib läbi perekondlike sidemete või kolmandate isikute kaudu, toetamine käib läbi obtšaki, otse ei käi suhtlust. Kuritegelikus ühenduses püütakse rääkida isiklikel kohtumistel ilma mobiiltelefonita. Omavahel võidakse rääkida telefoniga, aga mingisuguste asjade kohta aga vahetult kohtumisel võis programmide kaudu suhelda. Kohtumispaikadeks olid erinevad restoranid, x ka. Kohtuti treeningutel, restoranides. Kui O.i grupis kellegi tegevus õiguskaitseorganite tähelepanu saab, siis enamasti brigadir võtab advokaadi, mitte ise aga läbi perekonna, aitavad rahaliselt, et saaks poes käia. Kes politseiga koostööd teeb, ei saa olla grupeeringus, tema arvatakse välja ja edaspidi karistatakse. „Põhimõtted“ on kirJ.mata reglement, mis lähtub vangla subkultuurist, kus on kehtestatud reeglid, kuidas see või teine inimene peab käituma kriminaalses maailmas. „Vaatlejad“ on need, kes on pealik või peamine, kes vaatab obtšaki üle ja lahendab erinevaid probleeme. „Noored“ on inimesed, kes asuvad kõige madalamal astmel, nad on kellegi alluvuses ja ise midagi ei otsusta, teevad üksnes seda, mida neile öeldakse. Et kuritegelikus ühenduses hierarhias tõusta, peaks teenima palju raha. Ta on näinud Valentin Uzlovit. Ta sportlik poiss, keskmist kasvu, umbes 30-35 aastat vana, umbes 175-180, heledad. Et V.Uzlov on kuritegudes osalenud, teab teiste sõnade järgi. Et V.Uzlov on seotud S.T.iga, seda ka rääkisid inimesed. Kohtueelsel uurimisel ülekuulamise ajal temale küsimusi Valentin Uzlovi kohta ei esitatud. Ka selle tunnistaja ütlustes ei ole kohtul alust kahelda. Temagi ütlused haakuvad teiste asjas kogutud tõenditega. Anonüümsete tunnistajate ütlustest saab üsna konkreetse pildi sellest, kuidas kurtegelikus ühenduses elu oli korraldatud. Nende tunnistaja ütlused on kooskõlas kõikide teiste tõenditega, mis eraldivõetuna ehk suurt teavet esmapilgul ei annagi, kuid kooskõlas teiste tõenditega ja antud tunnistajate ütlustega, siiski seda teevad. Samas väärib tähelepanu, et tunnistaja tegelikult ei tea, kas ka V.Uzlov oli ühenduse liige, on kuulnud selle kohta vaid jutte teistelt inimestelt. Tunnistaja E. L. ütlustega selle kohta, et kui A. R. 2015 aastal kinnipidamise asutuses viibis, siis ka tema toetas tema perekonda materiaalselt. Toetasid ka R. D., S. T.. Kui kokku said, siis näiteks 50 eurot anti ja tema kandis lapse kontolt A.le või andis tema abikaasale. A.R. elukaaslasele Jelena Balantinale anti ka üksikud korrad raha. Need isikud, kellega A. R. oli varasemalt lävinud, hakkasid töötama pärast seda, kui A. R. oli kinni peetud S. T.iga. Vandeadvokaat Küllike Nammile õigusteenuse osutamise eest A.R.le maksis tema (tunnistaja). Kes oli X omanik ja tegeles selle juhtimisega, ei tea. Arvab, et on toimunud Kakumäe restorani X omavoliline hõivamine J.stide kaudu, kuidas see üle läks, sellega kursis ei ole. T. sai selle omale ja ongi kõik. Peale seda, kui see juhtus ta ei ole seal ühtegi korda käinud. S. T. on talle helistanud ja sinna kutsunud. Seal viibisid sel hetkel, kui ta sinna jõudis R.D., S.T., S., V.P.. Valentin Uzlov, tema isa ja turvatöötajad tulid hiljem. S. T. oli rahulik, istusid restoramis sees ja valvasid, et keegi sinna sisse ei läheks. Uksed olid lukustatud. S. T.il oli plaanis vahetada ukselukud, aga kui tema seal viibis, siis seda tehtud ei olnud. Politseipatrull käis ka kohapeal. Kui politsei tuli, siis esitasid politseile dokumendid ja nad kirjutasid need üles. Toodi kaasa gaasiballoonid ja pesapalli kurikas. Gaasiballoonid tõi turvafirma. S. T. oli temaga siseruumides kogu aeg koos. S. T. suhtles nende isikutega, kes sinna saabusid. Jäi mulje, et tema on seal kohapeal vastutav isik. Varasematest ütlustest avaldatud lõik: S. pakkus mulle, et kui ta saab restorani omale, siis saan sealt mingisuguse protsendi sealt. Tunnistaja ütles, et ei mäleta, et võib-olla oli selline jutt ja võib-olla pidi saama mingisuguse protsendi rahana, aga see ei realiseerunud ja mingeid hüvesid tema sellest restoranist ei saanud. 19 Avaldatud lõik: Esialgu oli protsent mõeldud rahana ja pärast hakkas ta hoopis söögist rääkima, et saan seal tasuta söömas käia. Mina ütlesin, et söök mind ei huvita, et mina tahan protsenti rahana. Tunnistaja ütles, et see võis olla põhjus, miks ta nendega enam ei lävinud. Teed läksid lahku sel hetkel, kui nad seal toimetasid, konkreetselt ei oska öelda, milles see põhjus oli.Konkreetselt ütles, et raha ta ei saa, S. T.. V. S. ütles ka midagi. Kokkuvõttes oli reid, et S.T. võttis omanikult restorani ära ja oligi kõik. Ja V. S. toetas teda seal. Pärast seda, kui teed lahku läksid, ta ei toetanud A. R. edasi. Pärast seda, kui nende teed lahku läksid, on esitatud süüdistusi selle kohta, et tema (tunnistaja) on ühiskassa raha endale võtnud, aga see oli läbi teiste isikute, keegi konkreetselt pole helistanud ja öelnud. Räägiti summast 100
2. Kust see tuli, ei oska kommenteerida. Pärast seda, kui oli selle x hõivamine T. poolt ja pärast seda, hakkas S. T.iga nendel kohtumistel või „strelkadel“ kaasa hakkas sõitma R. D.. Valentin Uzlovi kohta ei oska sama öelda, on temaga kohtunud mõned korrad, V.Uzlov osutas turvateenust T.i le, see ei olnud temale allumine. Avaldatud lõik: Valentin Uzlov allus kuritegelikuks ühenduses otseselt S. T.ile ja peale restorani x jõulist hõivamist hakkas T. väga tihti võtma Valentin Uzlovi kaasa erinevatele kohtumistele, so „strelkadele“ just seetõttu kuna viimasel oli firma, kes osutas valve- ja turvateenuseid ja isiklikult Valentin Uzlovil oli ka relvaluba ja tal võis olla ametlikult tulirelv kaasas. . Tunnistaja ütles, selgituseks, et tema konkreetselt nendel ei osalenud, see on kuulujuttude järgi, et võttis ta kaasa, konkreetselt kas on käinud strelkadel, seda ta ei oska öelda. „Strelkad“ tähendasid kokkusaamisi probleemide lahendamiseks ja oli kasulik sinna kaasa võtta inimene, kellel on relvaluba, et tunneks ennast mugavalt, et tugevam jõud on kõrval, arvab ta. Tema arvates oli peale hõivamist seal nende isikute poolt ööpäevaringne valve. S. T. selgitas ka, et see on vajalik et keegi muu sinna sisse ei läheks. Tunnistaja ütlused on kooskõlas teiste tõenditega ja neis ei ole kohtul alust kahelda. Tunnistaja ütlused annavad pildi sellest, kuidas kuritegelikus ühenduses asjad käisid. Tähelepanu väärib edasises kohtuotsuse kontekstis siinkohal see, et tunnistaja tegelikult ei tea, kas ka V.Uzlov kuulus kuritegelikku ühendusse või mitte. Tunnistaja N. A. ütlustega selle kohta, et temale teadaolevalt oli S. T. seotud Kakumäel asuva restorani x. Rääkis arveteõiendamisest teise grupeeringu liikmega. O.i poolt tegeles küsimusega S.T.. Kinni võeti x, kes viidi restorani keldrisse. Et x ei saaks aru, kuhu teda viiakse, tõmmati kott pähe. Kuulis teiste käest, et teda peksti seal keldris. R. D. rääkis selle kohta, kuidas V. S. ja S. T. restorani x omanikeks said, et nad on istunud seal kaks kuud ja söönud. Avaldatud lõik: Seoses Kakumäe restoraniga x olen kuulnud R. käest seda , et S ja S. võtsid selle restorani eelmistelt restoranipidajatelt jõuga üle, kuid selle sündmuse juures mina ei olnud. Neil on mingi leping, või nemad on turvafirma palganud, nemad on pannud istuma sinna inimesed, kes on seal söönud tasuta. Kokkupuuted üldse kuritegeliku ühenduse liikmetega olid sellised, et S.iga tegi koos trenni, siis sai aru, et on grupeeringu juht, teiste osalejate puhul ei tea, narkootikumide müümisega oli see seotud. Need 30 inimest olid tema meelest kõik kuritegeliku ühenduse liikmed. Temale tundus, et Valentin Uzlov täidab S.i poolt tulevaid käske. Tunnistaja kinnitab, et seal oli Valentin Uzlov, kes isiklikult osales x kinnivõtmises. Kui nad kõik koos olid x, peale seda kõik istusid autodesse ja läksid ühte suunda, kuna telefoni neil ei olnud, siis jäid otsima neid, kui tagasi restorani jõudsid, siis kõik see punt oli tagasi, see 30 inimest, sama Valentin sõitis x tagant, kus oli teine sissepääs ja nad viisid sisse x. 20 Kuidas x kinnivõtmisne aset leidis, seda ta ei näinud. Nägi, et S. T. andis Valentin Uzlovile korraldusi, aga ei mäleta, kas kuulis millest nad rääkisid. Mingit väljaastumist grupeeringust tema (tunnistaja) puhul polnud, lihtsalt lõpetas suhtluse nendega, läks merekooli, sain kõrghariduse, läks merele. Taksojuhtide konflikti juures kesklinnas viibisid S., K., R. ja veel üks, nime ei mäleta. Valentin Uzlov seal ei olnud. Sai aru, et S. on grupeeringu juht, sest tema tegi otsuseid ja andis käske, tema juurde on inimesed pöördunud, et S.ilt küsida, kuidas mingit olukorda lahendada. Tunnistaja ütlustest nähtub peaasjalikult restoran x ülevõtmisega seonduv, käesolevas kriminaalasjas konkreetselt selle episoodiga peale V.Uzlovi kedagi ei seostata ja V.Uzlovit seostatakse vaid kuritegelikku ühendusse kuulumise kontekstis ja räägib sellest, mis temale „tundus“. Seega ka selle tunnistaja ütluste põhjalt ei saa teha järeldust selle kohta, et V.Uzlov oli kuritegeliku ühenduse liige. Tunnistaja D. T. ütlustega selle kohta, et ta tunneb G. O.i 18-20 aastat, on hea tuttav. G. pöördus nende poole kui klient mööbli valmistamise küsimuses. Firma nimetuseks on X OÜ. Suhtles temaga ka väljaspool tööd. Kohtusid, ajasid juttu, rääkisid omavahel erinevatel teemadel tema juures kodus Suurupis. X OÜ tsehh pandi põlema umbes 2003-
3. Tema pöördus turvafirma Alfastar poole. Solikamski grupeeringu inimesed pakkusid varem tema firmale kaitset ehk pakkusid katust. Nemad turvasid siis, kui oli vanas firmas partneriga ja kui asutas enda firma, siis hakkasid mulle pakkuma katust. Kui asutas uue firma, siis tegi koostööd ainult Alfastariga. Tunnistaja varasematest ütlustest avaldatud: Umbes samal ajal hakkasin ma uurima, otsima informatsiooni Eestis olevate kuritegelike grupeeringute kohta, ma küsisin seda teiste ärimeeste käest ja uurisin ajalehtedest. Nii sain ma teada, et on Solikamski, Permi ja O.i omad ja hakkasin aimama, et G. võib olla omanimelise grupeeringu juht. Et O. on kuidagi seotud oli üksnes tema aimamised. G. alati tasus hästi ja tal on raha, läks tema juurde ja küsis võlgu, võib olla et kroonides 100
4. Leppisid kokku nii, et ta annab raha tingimusel, et hakkab talle mööblit tegema, kui vajab seda ja odavama hinnaga. Kõik oli suusõnaline. Raha maksis tagasi. Järgmisel korral võttis O.ilt laenu seadmete ostmiseks. Vahepeal ei suhelnud, siis suhtlus taastus, O. vajas mööblit. S. teab,ta tegi firmale X värvitöid, aga ta oli kogu aeg tähtaegadega viivituses. Viimane oli see, kui tellisid temalt mitu värvitööd, aga tema oli kõigi tähtaegadega viivituses, olid sunnitud ära võtma kõik detailid temalt ja hakkasid temalt nõudma tagasi temale makstud ettemaksu summas 660 eurot. Palusid ettemaksu tagastamist, aga ta keeldus. Pöördus nõu saamiseks O.i poole, et mida teha olukorras ja tema soovitas pöörduda inkassofirma poole. O. soovitas tuttavat Lembitut, kellel on inkassofirma. Kohtumine oli Kristiine Keskuse kohvikus. Korraldas O., kohal oli tema kooos pojaga, Lembitu ja O.. Lembitu oli tugeva kehaehitusega, heledad juuksed, lühike soeng, soliidne. Umbes 50-aastane. Viitab L.Kitt´ile kohtusaalis ja ütleb, et see Lembitu oli ilmselt tema. Nende nägudest sai aru, et nad ei ole rahul, kuna summa on väike. Dokumente võlgnevuse kohta ei vahetanud. Lembitu ja O. küsisid võlgniku telefoninumbrit, kus töötab. Teenustasu ei küsitud, öeldi, et pole vaja. Avaldatud ütlused: Ma küsisin siis O.i ja Lembitu käest, mis see mulle maksma läheb ja kui palju ma pean teenuse eest maksma. G. O. vastas mulle, et mitte midagi, meil on Lembituga omad arveldused. Tunnistaja kinnitab meid ütlusi. Lembitu ei kontrollinud dokumente selle kohta, et nõue X vastu eksisteerib Lepingu Lembituga sõlmis hiljem tema poeg. Raha sai ta tagais kahes osas täielikult G. O.i käest.Ta ütles, et lahendas selle küsimuse ja tagastas raha. Seega on tunnistaja ütlustest nähtuv, et G.O. ja L.Kitt tegutsesid koos ja ka see, et neil on omad arveldused omavahel, samuti ka see, et mingeid dokumente võlgnevuse kohta ei küsitud, seega võib järeldada, et ei G.O.i ega L.Kitti ei huvitanud, kas võlanõudel tegelikult üldse alust 21 on.Tunnistaja ütlustes ei ole kohtul alust kahelda. Need on oma sisult loogilised, eluliselt usutavad ja kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Tunnistaja A. T. ütlustega selle kohta, et ta töötab oma isa D. T.i firmas X töökojas juhatajana. S.i ga oli temal ühine koostöö, oli mööbli detailide tarnija. Koostöö lõppes konfliktiga. 2017 aastal ta jättis oma kohustused täitmata. Pidi valmistama ja tarnima mööbli detaile, jättis selle tegemata. 600 eurot oli ettemaks, mille tasusid pangaülekandega. Leping oli suuline. Nõudis ettemaksu tagastamist. Kohtumine toimus S.i töökohas, D.T. oli ka seal. Nõudis raha tagastamist, ta keeldus ja nemad lahkusid. Pöördus inkassofirma poole isa tuttava G. O.i kaudu. Kohtus selle firma esindajaga 2018 Kristiine Keskuses. Esindaja oli keskmise kehaehitusega, täiskasvanud meesterahvas, rääkis vene keeles. Hallid juuksed, nimi oli Lembitu Kitt. G. tutvustas neid, nad leppisid kokku veel ühe kohtumise. Esimsel kohtumisel dokumente ei vahetanud ja Lembitu Kitt ja G. O. kuidagi ei kontrollinud seda võlanõuet. Ta ei välista, et tõi pangakonto väljavõtte hiljem Lembitule. Lembituga oli üks kohtumine veel, seal kirJ.sid alla lepingule inkassofirmaga. Lembitu Kitt lubas selle lepingu alusel raha sisse nõuda võlgnikult. Raha sai kätte, aga mitte Lembitu käest. Ühel järgmisel kohtumisel Sikupilli keskuses olid võlgnik, veel mingid isikud ja seal üritasid nad suulises vormis konflikti lahendada. Võlgnik keeldus maksmast. Tema isa sai raha tagasi G. O.i käest. Kellelt raha pärines, ei tea seda, aga raha 600 eurot andis tagasi G.. Inkassoteenuse eest ei maksnud, ei nõutud. Tunnistaja ütlused on kooskõlas tunnistaja D.T.i ütlustega ja teiste tõenditega, kohtul ei ole alust nende usaldusväärususes kahelda. Tema ütlustest nähtub, et G.O. ja L.Kitt „töötasid“ koos. Tunnistaja A. S. ütlustega selle kohta, et ta tunneb Nikolai Bleskovi mitu aastat. Tutvusid Kalamajas saunas. Temal /tunnistajal/ on oma mööblifirma alates
5. Äriühing X tegi tellimusi värvimistöödele, ettevõtet juhivad A. ja ka D. T.. Koostöö lõppes skandaaliga. Ei jõudnud tellimust täita. Tööd oli palju. Selle konkreetse töö kohta ei olnud dokumenti vormistatud. Sai ettemaksu 600 eurot, suuliselt leppisid kokku tähtaja. Kohtusid sel teemal, ta keeldus ettemakset tagastamast, kuna kavatses tellimuse täita. A. ütles, et siis teised inimesed hakkavad rääkima. Võtsid detailid ja läksid isaga ära. Tema ei võtnud seda tõsiselt. Pärast seda kohtumist võttis võlateemal ühendust Lembitu Kitt, helistas, palus kohtumist ja läbirääkimisi. Leppisid kohtumise kohaks restorani Basiilik. Seal olid A., A., veel keegi, keda ta ei tunne. Arutati võlga, kellel on õigus ja kellel mitte. Tema kirjutas paberile enda kulud ja leidis, et võlg on 250 eurot. Rääkisid ja andsid teineteisele mõtlemisaega. Lembitu Kitt ei otsustanud midagi sellel kohtumisel. Ta uuris L.Kitt kohta ka oma tuttavatelt, nt Kolja Bleskovi käest, kuna nad on sõbrad Facebookis, seetõttu kohtuski Koljaga. Internetist leidis, et L.Kitt oli karistatud ja teenis Afganistanis. Varasematest ütlustest avaldatud lõik: Samuti üritasin Lembitu kohta teavet hankida oma tuttavate kaudu ja keegi ütles mulle, ma ei mäleta enam kes, et Lembitu olevat O kuritegeliku grupeeringu liige. Kinnitab, et jõudis sellise informatsioonini. Bleskovilt uuris, kas L.Kitt töötab koos O.ga. Bleskov vastas jaatavalt. Nikolai Bleskov käis ka kohtumisel, kus seda võlateemat arutati. Need toimusid restoranis Basiilik ja teine Kristiine Keskuses. Teisel kohtumisel andis ta raha üle. Lembitu Kitt on helistanud ka seoses selle võlaga ja need telefonikõned polnud alati meeldivad.Ta helistas joobes olekus. Teisel kohtumisel, andis ta 250 eurot L.Kitti kätte. Dokumenti selle kohta ei vormistatud. Tunnistaja ütlustes ei ole alust kahelda, need on eluliselt usutavad ja kooskõlas teiste tõenditega. Nendest ütlustest nähtub, et L.Kitt „töötas“ koos G.O.iga, nähtub ka L.Kitt´i nn tööstiil ja meetodid. 22 Kannatanu A. V.i ütlustega muuhulgas ütlusi selle kohta, et pärast seda, kui S.T. vahi alt vabastati, siis suvel, 2017 määrati tema esindaja kaudu temaga kohtumine ja selle kohtumise määras Lembitu Kitt. Kohtumine leidis aset Kristiine Keskuses, lubati firmale raha tagastada, et pärast raha tagastamist minnakse kokkuleppemenetlusele ja saavad siis minimimaalse karistuse. Vestlus oli tema ja S.T.i vahel, L.Kitt sel kohtumisel ettepanekuid ei teinud. Sellel kohtumisel kinnitas S.T., et ta need rahalised vahendid sai, raha sai ka Valentin Uzlov ja raha peavad nad tagastama kahekesi. Sel ajal oli V.Uzlov vahi all ja kõik kokkulepped tema asemel pidi sõlmima Uzlovi isa. Midagi ei hüvitatud ja järgmisel kohtumisel, kus viibisid ka T. ja L.Kitt, I.P., öeldi, et ülevalt võeti vastu otsus, et midagi ei hüvitata, „kuna te ei ole võimelised seda kriminaalasja lõpetama“. L.Kitt teatas, et tema inkassofirma hakkab V.ilt võlgu nõudma. Seega nähtub tunnistaja ütlustest, et S.T. kinnitas, et B ´i raha said endale nii tema kui ka Valentin Uzlov, algselt üritati selle võlgnevuse tagastamise lubaduse abil mõJ.da kriminaalmenetluse kulgu, kui see ei õnnestunud, siis kahju ei hüvitatud ja L.Kitt hakkas hoopis A.V.ilt olematut võlga nõudma. Selle taga oli G.O.i kuritegelik ühendus, kes asjade käigu üle vastavalt alluvusele otsuseid vastu võttis ja vastavalt tegutses. Sinna ühendusse panustas aktiivselt ka L.Kitt ühenduse liikmena. Tunnistaja ütlused on kooskõlas teiste tõenditega, on eluliselt usutavad, loogilised ja neis puudub kohtul vähimgi alus kahelda. Tunnistaja J. I. ütlustega selle kohta, et 2017 aastal, umbes märtsi alguses võttis temaga ühendust keegi I. Tallinnast, ta teatas, et OÜ M pangakontole laekus kuriteo tulemusel suur summa, peaaegu 100 000 eurot ja et firmaomanikuna peab ta selle tagastama. Tunnistaja rääkis, et tema kohta tehti isegi Facebookis kuulutus, kus Lembitu Kitt tegi ähvardavaid tekste. Sai alles siis teada, et on mingi jama tekitatud. Kellegi katuserahad olid need, kellelegi oli katust Venemaal või Moskvas tehtud, nii sai M.Jüriselt teada (kohtu märkus: hiljem ütles tunnistaja, et ei mäleta, kust seda kuulis). Katuse alla minemise kohta teab, et kellelegi oli töö tehtud ja saadi raha selle eest. Mingid vene numbrimärkidega autod käisid maja ees. Tema kutsus politsei ja toast välja ei läinud, kuna tema poole oli juba ähvardusi loobitud, siis ei julgenud minna kuskile. Tunnistaja ja kannatanu ütlused viitavad selgelt sellele, et tegemist ei olnud ühe tavalise kelmuse episoodiga, vaid et kelmus on pigem toime pandud kurtegeliku ühenduse huvides. Järgnevalt annab kohus tervikliku ülevaate sellest, mida L.Kitt kohtuistungil rääkis. Kuna L.Kitt´i jutt on üsna seotud, on seda keeruline episoodide kaupa liigendada ja kohus kasutab neid siinkohal avaldatud ütlusi tõendamaks L.Kitt´i süüd ka teistes episoodides. Lembitu Kitt andis kohtus ütlusi selle kohta, et ettepaneku tegeleda võlgniku J. I.ega tegi I. P. 2016 aastal. Tegi volituse, kirjas oli ainult J. I.e nimi ja firma ja firma, kellele võlgu ollakse. Tema helistas ainult J. I.ele 2016 või 2017 aasta jaanuar. J.I. ütles, et tema ei ole midagi võlgu. Hiljem ta enam telefoni vastu ei võtnud. Teavitas J. I. kui võlgnikust Facebookis. Kirjutas vist, et siin jälle üks järjekordne kelmirajakas, kes ei maksa oma võlgasid ära. Ei ole kordagi J.I.t ähvardanud. Lõpetas selle võlgnevusega tegelemise, kuna I. P ütles niiviisi, et Lembitu, et polegi mõtet rohkem tegeleda, kuna ta andis asjale ametliku käigu. Pole kunagi kuritegelikku ühendusse kuulunud. Pole andnud kellelegi korraldusi kuritegude toimepanemiseks. G. O.i teab 90.-ndatest. Nikolai Bleskovi tunneb 8-9 aastat seoses spordiga. Margo Jürist ja Valentin Uzlovi ei tunne. M. N.t tunneb 20 aastat. A.V.it teab seoses I. M.ga. R.K. teab ca 15 aastat. Enne vahistamist oli OÜ I Kitt juhatuse liige. Sai kokku klientidega, võttis nende käest võlanõude dokumendid, vaatas läbi ja kui nõustus selle võlanõude ette võtmisega, siis sai kokku ja tegi esinduslepingu. Osutas inkassoteenuseid. Inkasso Kitt OÜ asutas 2017 aprill. Et 23 algatataks inkassomenetlus võlanõude sissenõudmiseks, tuleb esitada dokumendid, mis tõendavad võlgnevust. On teeninud sõjaväes. 1979 aprill läks teenima Nõukogude armeesse, õhudessantvägedesse, 2 kuud oli Nõukogude Liidus ja 1979 juulis viidi salastatud operatsiooni raames Afganistani. Seal teenis kuni 8.08.
6. G. O. on toonud talle kaks-kolm klienti. G.O. oli temale võlgu suure summa raha, G.O.ile pole tema mingeid tasusid maksnud. G.O. ei ole talle kunagi korraldusi andnud. Kui neil oli 90-tel aastatel see kokkusaamine, siis G. hakkas õpetama seal, et kuule et teate äri tuleb teha ja nii tuleb teha, siis Fatjanov ütles, et kuule sa pole meile mingi Papa, et sa tuled meid õpetama, sellest jäigi hüüdnimi „Papa“ O.ile. G. O.i sünnipäeval käis 2018.a. Tema ei ole kuulnud, et G.O. oma sünnipäeval rääkis nagu oleks Lembitu Kitt liitunud nende kollektiiviga. 2015.aastal G. O. tegi kaebuse tema kohta Kaitsepolitseisse. Seal ta käis ja temale anti mõista, et ta hoiaks sellest kalast natuke kaugemale. R.T.ga oli esimest korda kohtumine, kui ta oli N.Bleskoviga Kristiine Keskuses. R.T. helistas ja tahtis kokku saada. Seal võttis R.T. püstoli välja, lubas N.Belskovi ära tappa.Turva tuli kohale, politsei tuli kohale. R.T. viidi politseijaoskonda, õhtul ta oli ilusti väljas ja siis helistati talle õhtul ja ähvardati. R.T. oli G.O.i sõber 90-test. V. S. teab seoses sellega, et ta on tuttav G. R.ga. Tänu O.i asja läksid päris tõsiselt riidu, V. S. helistas käskis O.N.e asja ära unustada. Tema ütles, et rääkigu G., kuna G. oli kursis. G. O. tegeleb võlgadega ju 90ndatest volituse alusel. On tema konkurent. A. R.t teab, teab G.Ž.it, kunagi oli tal klient F.U., kes pöördus tema poole, kuna G.Ž. oli jätnud ehituse tegemata. S. P.i teab tänu sellele, et S. P. käis trennis kunagi, teab nägupidi teda. Samuti teab nägupidi R. D.t. E. L.i teab. Olles alkoholijoobes, on helistanud neile, kes on temale retsid peale saatnud. Ütles M. N., et mina saan oma rahad niikuinii kätte, M. N.muudkui lubas ja lubas. Prokuröri taoltusel avaldati L.Kitt´i varasemad ütlused: Mingi hetk G. helistas mulle ja ütles, et mul on inkassofirma ja tal oleks vaja inimest, kes suhtleks eesti keelt kõnelevate klientidega, kuna mul oli inkassofirma, siis ta pakkus mulle koostööd, tal ei olnud tuttavat, kes oleks eesti keelt osanud, summad mis ta pakkus mulle, olid väga väikesed, ma ütlesin enamustest pakkumistest ära, kuna summad olid nii väikesed, nii me olemegi koostööd teinud, G. on pakkunud minu firmale erinevaid koostöö asju ja ma olen paberid üle vaadanud, mis G. on mulle üle andnud. Analüüsisin võlgnikke ja klienti, ning arutasin oma poistega, kas võtta seda teemat töösse. Koostööst ei ole midagi välja tulnud. L.Kitt selgitas: „Oma poiste“ all peab silmas neid, kes temaga töötavad, Afganistani sõjaveteranid, 1990 aastatest. Pole kusagil öelnud, et on „okunveskie“, G.O. oli tema jaoks nagu iga teine inimene. On G.O.i käest saanud raha, ta on temale ära maksnud erinevate võlgnike raha, mille eest ta laua taha tuli, võlgnikud pole toonud ja tema tõi nende eest raha ära ja tema andis selle raha oma kliendile üle, kõik on fikseeritud. G.O.ile raha üle ei ole tema kunagi andnud. G. O. ei pöördunud tema poole seoses sellega, et ta aitaks S. T.i vaid pöördus selle küsimusega, et kas tal on võimalik teda kokku viia I. P.ga. Varasematest ütlustest avaldatud lõik: Tunnen S.T.i seetõttu, et G. pöördus minu poole ja küsis, kas on isikuid, kes saaks S.i aidata. L.Kitt selgitas: Ta pöörduski tema poole, et kas ta saaks kokku I. P.ga. G. teadis, et I. P tegeleb selle asjaga, selle võlgnevusega, tema viis nad Kristiines kokku. Sellepärast, et G. O. teadis, et ta tunneb I. P.it. Sellepärast, et I. P, kui S. istus vanglas kinni, oli saatnud uurija R. rääkima S.iga vanglas. I. P ütles temale
7. aasta alguses, et selle võlgnevusega on seotud S.T.. S. ütles V.ile, et ta on nõus sellest rahast ära maksma pool summat. G. O. ütles kohe, et tema ei kavatse seda raha maksta, tema ei tea sellest asjast üldse midagi. Ei näinud mingisugust kirjavahetust või mingisuguseid lepinguid või pabereid seoses JokWood OÜ-ga. Pole kunagi pabereid näinud, ainult niipalju nägi, et volituse peal oli mingi firmanimi. 24 Sel hetkel, kui ta pöördus J. I. poole, te ei teadnud kes on T.. J. I. ütles niiviisi, et tema ei tea sellest üldse mitte midagi. I. P ütles, et G. ja S. on võlgu selle raha, G. ütles kohe, et tema ei tea sellest üldse midagi. Kui hakkas V.ilt küsima võlgnevust, siis osa dokumente oli olemas, ta tahtis, et G. tooks Venemaalt veel dokumente, aga V. lubas ise tuua. G. andis selle teema talle, sest G. oli temale võlgu. G. lihtsalt andis paberid. See pole koostöö. Kui G. oleks ära maksnud 50 000, oleks läinud Venemaale, nemad oleks oma protsendi teinud firmale. Ta ei ole temaga koostööd teinud, ta on temale ainult kolm teemat andnud. Niipalju teab, et G. O. maksis ära selle raha. Tegelikult see raha peaks minema tema (L.Kitt´i) kliendile Moskvasse. N.Bleskov ei ole tema töötaja, ta oli stažöör ja siis kui temal tekkisid probleemid nende retsidega, kes teda ähvardasid, oli ihukaitsja. M. N.on varastanud kümneid miljoneid, ta on üdini varas. Kui on võlgnevus fikseeritud dokumentide näol, on võlgniku asi ümber lükata, et võlgnevust ei ole. Peab esitama dokumendid. Prokurör küsis: Kas te väidate hetkel seda, et pärast seda, kui kohus oli otsustanud, et ei ole õiguslikku alust sellel, et siis te mitte ühtegi korda ei võtnud enam ühendust M.N. lähedastega? Süüdistatav L.Kitt vastas: Emaga ega ta naisega pole võtnud kordagi ühendust, kui mu mälu mind ei peta, ei võtnud, peale seda kohtuotsust pole kordagi võtnud vist, või võtsin korra, minu arust ei võtnud, aga see ei omanud ka tähtsust, ema oli nagunii võlgu. 2018 aastast, kui see kohus toimus, pole rohkem tülitanud neid. T. N.ei palunud kordagi lõpetada enda tülitamist. Tema soovis , et T.N. naabrid saaks teada, kes nende naabrid on. Võlgnikke on ta ähvardanud ainult sel puhul, kui on teda ja tema peret ähvardatud. „ Need ei ole kannatanud, need on võlgnikud, need on kitsed, kelmirajakad, need ei ole kannatanud, nemad on mind ähvardanud, kas ma pean siis vait olema.“ R.K. episoodiga seoses olid olemas tšekid, mis tõendasid seda, et R.K. oli varastanud kelleltki raha. Nendel tšekkidel olid summad, mis ta oli kätte saanud. R.K. tõendas, et need summad on õiged ja ta on võlgu koos emaga selle. Kinnitab, et klientide toodud dokumendid vaadati üle J.stide poolt, kuid keeldub neid nimetamast nimeliselt. Lihtsalt poisid ütlesid talle ära selle paari päeva jooksul, et Lembitu kõik on õige. Tema on täheldanud, et kui eestlasega räägid eesti keeles, et maksa võlgnevus ära, siis paljud ignoreerivad, aga kui keegi ütleb sulle vene keeles paar head sõna, siis millegipärast võlgnik võtab rohkem mõistuse pähe. Tegeleb ka aegunud võlgade sissenõudmisega. Neil on kaks põhiJ.sti, kes on Tallinnas ja need on ka kõik endised Afganistanis teeninud mehed. Volituse alusel töötavad. Nad on mujal firmas tööl ise ja tema annab neile vahel ülesandeid. Tasub kokkuleppe alusel. Volitusel on kirjas, et palun uurida tausta, informatsiooni võlgniku kohta, muud pole seal midagi kirjas. Saavad kokku, kirJ.vad omakäeliselt volituse. Et mina, see ja see volitan isikut tegelema selle ja selle võla väljanõudmisega ja informatsiooni saamisega selle inimese kohta. Kui on vaja koos temaga kuskile minna, võib ta vahel kaasa ka võtta. Ta istub siis tema kõrval, volitus taskus. Tal on olemas isikute kohta terve arhiiv, see on salajases kohas. L.Kitt´il on iga suhte ja iga võlanõudmise kohta igal juhul oma selgitused, kahjuks ei ole need selgitused kooskõlas teiste tõenditega ja nende selgituste usaldusväärsuses on kohtul põhjust kahelda. On ilmne, et L.Kitt üritab vastutsusest vabaneda, kirjeldades kuidas ta ajas tegelikult vaid oma firma asju ehk nõudis võlgu sisse neilt, kes ka tegelikult võlgu olid, kuidas kindlasti eelnevalt kontrolliti äärmise põhjalikkusega võladokumente jne. L.Kitt´i ütlused on paljasõnalised, oma töö kohta oleks võinud näiteks kohtusse kutsuda tunnistajad, kes oleksid tema ütlusi näiteks dokumentide kontrollimise kohta ja töömeetodite kohta kinnitanud. L.Kitt seda ei teinud, ka ei soostunud ta oma „kaastöötajaid“, kes volituste alusel dokumente kontrollisid, nimetama. 25 L.Kitt´i tulused ei ole kohtu hinnagul usaldusväärsed ja need tuleb tõendikogumist välja jätta vähemalt selles osas, kus need ei haaku teiste tõenditega. Jälitustoimingu protokollist nr 11, 13.03.2019 (4.kd, tl 98- 166) nähtub alljärgnev: 23.10.2017 helistab L.Kitt A.V.ile ja lepib kokku kohtumise Kristiine keskuses. Peale seda helistab L.Kitt kahel korral S.T.ile ja kutsub ka tema sinna. Kell 14.04 helistab S.T. L.Kitt´ile ja ütleb, et tema istub väljas ja et L.Kitt temale helistaks ja kutsuks teda vestlema. L.Kitt helistab talle tagasi kell 14.44 ja kutsub teda öeldes, et „ta läks minema“. Kell 14.53 helistab L.Kitt G.O.ile ja kutsub ka teda Kristiine keskusse,kuna oleks vaja rääkida. 24.10.2017 helistab L.Kitt A. S.le kell 17.31 ja annab teda, et sai „temaga“ eile kokku, uurib, kas oleks võimalik leida inimene, kes tuleks ja selgitaks olukorda, kuna tema räägib üht ja teine teist, et tegelikult läks firmale raha ja et polegi midagi võlgu. A.S. selgitab asju enda vaatenurgast, et tema näitas G.le lepingut, tegelikult oli kolm lepingut. L.Kitt tunnistab, et temal neid lepinguid ei ole ja S. ütleb, et kui G. tuleb, siis ta annab temale need. 26.10.2017 helistab L.Kitt A.V.ile ja lepib kokku kohutmise. Samal päeval helistab L.Kitt S.T.ile ja teatab, et ta saab kokku „papam“iga, lepivad kokku, et kohtuvad Statolis. Helsitab ka G.O.ile, et kokku saada järgmisel päeval. 31.10.2017 helistab L.Kitt A.V.ile ja küsib, kas temalt mingusgust teistsugust vastust ei tule, saanud teada, et ei tule, soovib head talve ja edu. 01.11.2017 helistab L.Kitt V. S.le ja uurib, kus on S. . S. soovitab helistada G.le, et las G. võtab ühendust temaga (S.). L.Kitt helistabki G. O.ile ja uurib, kuidas S. kätte saada. O. ütleb, et ta sõitis Valgevenesse. L.Kitt on häiritud, et see S. temale isegi ei helistanud ja ärasõidust ei rääkinud. Kinnitavad mõlemad, et järgmisel päeval saavad kokku. 14.11.2017 helistab G.O. L.Kitt´ile ja ütleb, et L.Kitt peab helistama Ptereburgi, et on vaja veel mingeid täiendavaid dokumente ja mingit raha. Käsib L.Kitt´i järgmisel päeval vastus ka temale anda. 15.11.2017 helistab L.Kitt A.S.ile ja teatab, et tal on vaja pabereid Tartu eestlase kohta. Et temal seda paberit ei ole, sai temaga kokku ja tema eitas võlga „Mina istun nagu loll laua taga, aga mul ei ole mitte mingeid pabereid“, ütleb L.Kitt. On aru saada, et L.Kitt ei tea isegi seda, mis summadest tegelikult jutt käib ja palub ikka leping temale saata. Ütleb ka, et on vaja natuike raha maksta veel ja summaks nimetab kaks tuhat viis. Seejärel helistab G.O. L.Kitt´ile ja uurib, kuidas vestlus läks. 20.11.2017 helistab L.Kitt V.S.le. Avaldab nördimust, et venelased ei ole e-mailile eestlase lepingut saatnud. 20.11.2017 helistab L.Kitt A. S.ile ja küsib, kas too pole midagi eestlase kohta saatnud, et tema peab homme temaga kohtuma, aga pole pabereid. A.S. ütleb, et ei ole raske saata, aga peab need leidma veel. Kitt palub uuesti, et talle paberid saadetaks. Hiljem suheldakse veel ja L.Kitt ütleb, et kuna G. sõidab kolmapäeval sinna, siis polegi vaja midagi saata, A.S. ütleb, et saatis kõik ära, et seal on kuhi kirjavahetust. Ja on allkirjastatud lepingu projekt. L.Kitt lubab minna pabereid lugema. 21.11.2017 helistab L.Kitt G.O.ile ja G.O. uurib, kas L.Kitt helistas Peterburi. L.Kitt on vihane, et isik, kellele ta helistas, oli purjus, saatis küll paberid ja ütleb G.O.ile ka seda, et „ta peab meile raha saatma“. G.O. lubab järgmisel päeval sinna sõita ja kokku saada inimesega, palub L.Kitti helistada ja öelda, et G. tuleb Peterburi homme. Samal õhtul helistab L.Kitt A.S.ile ja teatabki G. O.i saabumisest ning uurib, kas seal on….kus raha anda. Ütleb, et nemad tegid V.ile ettepaneku, mis teda ka huvitab. 29.11.2017 räägivad omavahel L.Kitt ja A.S.. Viimane avaldab, et temale räägitakse, et „teid tahetakse ära osta“. L.Kitt uurib, kas ta on „x“ kohtunud ehk kas ta on G.ga kohtunud. S. vastab, et G. on juba ära sõitnud. 12.12.2017 helistab G.O. L.Kitt´ile ja ütleb, et tahab temale natuke raha tagasi anda. 26 Samal päeval vestlevad N. G. ja L.Kitt omavahel. L.Kitt teatab, et G. helistas temale ja nimetas teda „ülemuseks“ ja ütles, et tal on raha temale anda. L.Kitt naljatab, et :“ Ma pidin ütlema telefoni teel „obtšaki“ raha vist, nüüd maksad raha mulle“. Võib siis järeldada, et tavapärane on, et Lembitu Kitt maksab „obtšakki“ G. O.ile. Protokollist nähtuvalt suhtlevad O.-Kitt-S. omavahel korduvalt V.i teemal. 29.12.2017 kohtub G.O. V. M.ga x restoranis, hiljem liitub nendega L.Kitt, G.O. andis L.Kitt´ile raha ( ühe 500 eurose ja kaks 50 eurost) ja sosistas aeg-ajalt L.Kitt´ile kõrva. Sellest kohtumisest ja „millegi saamisest“ teavitab L.Kitt ka N.G. telefoni teel. 11.03.2018 helistab L.Kitt A.V.ile ja küsib, kas viimasel oleks aega temaga kohtuda kümneks minutiks. „Ma ju, kuradi, ise ka loll, raisk. Sind on ju ka petetud,kurat, raisk.“, Räägib, et tal on plaan, kuidas saab seoses Piiteriga seal ära öelda, sest nemad tegid V.ile ka pettust 90 tuhande euroga seoses. V. ütleb, et selle küsimusega tegeleb I.. Lembitu Kitt ütleb, et temal ei ole I.uga midagi rääkida, et vaja on rääkida V.i endaga. 12.
8. 2018 helistab A.V. L.Kitt´ile ja ütleb, et temal on vaja kokkusaamine I.uga kooskõlastada. L.Kitt vastab:“ See ei ole see teema, sa oled puhas, sa saad aru, sinult varastati 90 000 eurot“, aga et see ei ole telefonijutt, vaja on kokku saada. Seejärel helsitab L.Kitt I. P´ile ja ütleb, et ahab „selle teema tema suhtes ära nullida“ (peab silmas V.it), kuna tegelikult ei ole ta midagi võlgu. Ütleb I.P.ile, et kui tema tuleb laua taha tema eest rääkima, siis hakkavad nemad Pi käest raha küsima. I.P annab teada, et igasugused läbirääkimised on lõppenud ja asjaga tegeleb prokuratuur. I.P ütleb: „…nii S.le, kui sellele teisele tüübile ja seal kellelegi veel pakuti kokkuleppemenetlust ka selles samas asjas, nad ei olnud sellega nõus ja selle põhjuseks, mks nad sellega nõus ei olnud, oli see, et nad pidiid maksma 95 000 eurot ära …“. Korduvalt lepivad kokkusaamisi kokku L.Kitt ja G.O.. 20.03.2018 annab L.Kitt telefoni teel teada V.S.le, et ta tahaks „x“ kohtuda ja lepib ka V.S.ga kohtumist kokku. Samal päeval räägib L.Kitt N.G.le telefoni teel , et käis just seal, kus V. elab, et V.il on suur maja. Ukse avas naisterahvas, kes kutsus teda sisse, siis tuli V. ja küsis, miks ta tema koju tuli. Tema sõimanud V.it „lolliks elukaks“ ja andis temale teada, et „me ju teame, kus sa elad“. 21.03.2018 helistab L.Kitt A.V.ile ja küsib jälle, et palju A.V. on nõus maksma, soovitab tal hästi järlele mõelda, teatab, et kui ta ütleb, et midagi ei maksa, siis ta teab, milline on nende edaspidine reageering. A.V. ütleb, et kuna ta pole midagi võlgu, siis midagi ta ka ei maksa. L.Kitt ütleb, et V.il on nii suur ja nii ilus maja. L.Kitt saadab A.V.ile ka sõnumeid samal teemal, lubab, et nad tulevad maja juurde kabet mängima. Sellest tõendist nähtuvalt on ilmselge, et L.Kitt ei ole hakanud kannatanu huvidest ja ettepanekutest lähtuvalt kellegi võlaküsimust lahendama nagu tavalises inkassomenetluses. L.Kitt oli seotud S.T.i ja G.O.iga. Kõiki asju aetakse läbi G. O.i, keda L.Kitt hellitavalt „x“ kutsub (L.Kitt´i selgitused kohtus selle kohta, kuidas ja miks hakati O.i x kutsuma, on pehmelt öeldes naeruväärsed) ja asju aetakse G.O.i suuniste kohaselt. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et L.Kitt oli häiritud sellest, et S.T. enda ärasõidust temale aru ei andnud, ju siis polnud selline käitumine heaks tooniks. Tähelepanu väärib ka see, et L.Kitt on häiritud sellest, et tal ei ole mingeid pabereid A.V.i võla kohta tegelikult. Hiljem hoopis ütleb A.V.ile, et viimane ei O.i tegelikult võlgu ja soovib temale teatud ettepanekuid teha. L.Kitt avaldas kohtus korduvalt, et temal on olemas firmas advokaadid, kes alati põhjalikult ja täpselt kontrollivad kõiki võlgnevuse aluseks olevaid dokumente. L.Kiti sellekohased ütlused on muidugi naeruväärsed ja valed, seda kinnitab nii ülaltoodud tõend kui ka mitmed järgnevad tõendid. Võlanõudmisel 27 lähtub L.Kitt alati sellest, et nõudjad on tegelikult „nemad“, kes siis mittemaksmisel ka vastavalt reageerivad. Asitõendi vaatlusprotokollist 04.06.2019 (
9. kd, tl 38-43) nähtub, et L.Kiti elukohast leiti märkmeid viidetega A.V.i ja V.Uzloviga seotud firmadele ja nende firmade asukohtadele. Asitõendi vaatlusprotokollist 04.06.2019 (18.kd, tl 51- 53) nähtub, et G.O.i elukohast võetud telefoniraamatus on V.S., I.M., L.Kitt´i, S. T.i ja A. R. telefoninumbrid, seega G.O. suhtles ise vahetult ainult „vanematega“, kes vahetult temale allusid. Ka teistes kuriteoepisoodides annab L.Kitt kannatanutele ja tunnistajatele korduvalt mõista, et ta ajab asju G.O.iga, et G.O. on kõikide teemadega kursis. Räägib, et on vaja O.iga kohtuda jne. Jälitusprotokollist nr 2, 13.03.2019 (6.kd, tl 107-125) nähtub, et kõned L.Kiti ja V.R. vahel kinnitavad seotust G.O.iga. V.R. teeb ise L.Kitile ettepaneku rääkida G. O.ga, kuid L.Kitt ütleb, et O. on juba kursis. Jälitustoimingu protokollist (7.kd, tl 61) nähtub, et kõnes I.M. räägib L.Kitt, et saab kokku G.O.iga. Asitõendi vaatlusprotokollist 27.09.2017 (7.kd, tl 137 ) nähtub, et 12.06.2017 kõnes M.N.ga nimetab L.Kitt G. O.i, ütleb, et see on tema hea sõber juba üle 10 aasta. „Ta on minu tuttv, ta on minu hea tuttav, ta peab kursis olema, millega ma asju siin ajan.“, ütleb L.Kitt ja veel ütleb ta : „Sa mõtled, et me niisama „obtšakita“ siin asju ajame, meil on ju omad huvid ka R. ja selle V.iga….äri teha“, „mul tuleb poole viiest kokkusaamine G.ga, mis ma ütlen talle, mis ma ütlen“. L.Kitt ütles veel: „ G. O., tema on hea sõber lihtsalt. Ma ajan koos temaga asju. Ütlen G.le, näed et nüüd on noorterl aeg“. L.Kitt selgitab M.N., et ta rääkis temast G. O.ile ka ja lisab: „Sa tead väga hästi, kes G. O. on, räägitakse ja mendid teavad ka väga hästi – sellest nähtub, et L.Kitt kinnitab ise, et ajab asju G. O.iga, peab temale ühiskassasse raha maksma ja peab temale ka aru andma. Kannatanu M.N.on samuti kinnitanud kohtuistungil, et L.Kitt on rääkinud, et ta töötab „x“. Hiljem sai kannatu aimu, et „x“ on G. O.. L.Kitt on rääkinud ka seda, et peab maksma „obtšakki“. Kannnatanu ütlusi kinnitab muuhulgas eelmises tõendis kajastuv. Jälitustoimigu protokollist 21.01.2019 nr 15 (6.kd, tl 129 - 155) nähtub, et 13.06.2018 helistab L.Kitt A. K.ile, uurib, kus aadressil too on ja lubab komme tuua. Samal päeval helistab R.K.le, et viimane peaks tõendama, et on raha andnud A.ele üle. Samal päeval helistab L.Kitt V. S.le, kellel soovitab mingit juttu rääkida G.le hoopis ja et temal ei ole V.S.ga midagi rääkida. (nähutb seotus ka V.S.ga, ühe kuritegeliku ühenduse liikmega) Samal päeval helistab L.Kitt N.Bleskovile, kellele teatab, et „S“ helistas, V.. Ja et rääkis A.ega, kellele lubas komme viia. Ja et S-le ütles, et too peaks rääkima G.ga. N.Bleskov kuulab ja midagi erilist ei ütle peale selle, et „Vadik ei saa lõpuni aru, et ei hakka ju inimesi ilamaaegu tüütama, on ju õige?“ Samal päeval helistab L.Kitt S. O.ale (G. O.i abikaasa) ja uurib, millal meie „papotška“ tuleb Peterburist tagasi. 28 18.06.2018 helistab L.Kitt G.O.ile, lepitakse kokku, et G.O. helistab tagasi ja saavad kokku. Teises kõnes lepitakse kokku kohtumine bussijaamas. 20.06.2018 helistab L.Kitt G.O.ile. Räägitakse isikutest kasutades ainult ühte tähte („V“ ja „S“), kes on kelle poolel, kellegi võlgadest. L.Kitt uurib, mida ta tegema peab, G.O. vastab, et „tee nii nagu vajalikuks pead“. 24.06.2018 helistab L.Kitt A. K.ile mitmel korral, küsib raha ja lubab ta lõhki kiskuda. K. vastab, et ta ei ole midagi võlgu. „sina võtsid raha, mis pidi kuuluma minule,“ ütleb L.Kitt. „afgaani poisid tulevad küsima sinu käest“….“tahad sa tuttavaks saada poistega vä“….lubab lõuga anda jne. Samas räägib sellest, mida ta kõike teha tahaks aga talle öeldi, et ära puutu ja et ütleja on juba Peterburgist tagasi. Samal päeval helistab L.Kitt N.Bleskovile korduvalt, esmalt palvega helistada A.ele (lubab nr saata ja saadabki) ja öelda „nii nagu on ette nähtud“. N.Bleskov küsimusi ei esita. Teises kõnes palub N.Bleskovil öelda, et „sa lasid meid üle“ ja ütleb:“Konkreetselt räägi. Sa ju tead, kuidas rääkida“. N.Belskov helistab varsti tagasi ja teatab, et A.K. ei võta telefonikõnet vastu. L.Kitt annab teada, et ta ütles A.K.ile, et kohe hakkab tema sõber temale helistama. N.Bleskov lubab uuesti helistada. N.Bleskov teatab kõnes L.Kitile, et ta sai isikuga ühendust, selgitas temale, et ta töötab koos Lembituga ja et A.K. on valesti käitunud, aga nemad on normaalsed inimesed ja ei hakka teda ilmaaegu tülitama, aga kui nad juba tülitavad, tähendab on põhjus, aga soovis ilusat päeva ja häid pühi ja soovitas helistada Lembitule, et määrata kokkusaamine , et rahulikult istuda ja lahendada küsimus. 14.08.2018 on telefonikõne V.S. ja G.O.i vahel. Muuhulgas uurib G.O., kas V.S. saab kokku Lembituga. Ülaltoodud jälitusprotokoll tõendab ilmekalt, millisel viisil L.Kitt võlgade nõudmisega tegeles ja kelle suuniseid kuulda võttis. L.Kitt nõudis võlga A.K.´ilt, kuid kuna A.K. oli koos V.S.ga, siis tekkis L.Kiti ja V.S. vahel omamoodi konflikt. O. lubas probleemi ära klaarida. Ehk „x“ lubas isalikult oma hoolealuste probleemid lahendada. Kohus nõustub siinkohal prokuratuuri seisukohaga, et ilmselt oli A.K. Kuritegeliku ühendusega seotud ka ise, seepärast andis kohtuistungil varasemaga võrreldes vastuolulisi ütlusi, pisendas enda rolli A. A.ilt võla nõudmisega seoses ja ei andnud kohtuistungil tõepäraseid ütlusi, aga tema ütluste juurde tuleb kohus tagasi R.K. puudutavas episoodis. Kohus ei nõustu prokuratuuriga selles, et antud jälitsuprotokoll näitab L.Kiti ja N.Belskovi ühist ja kooskõlastatud seotust võlgade nõudmisel. Pigem vastupidi. L.Kitt avaldab N.Bleskovile oma kõnedes kõvasti survet, et too ikka räägiks nii nagu peab, enne seda veel ütleb K.ile , et kohe helistab tema sõber talle. Ta käsib N.Bleskovil A.K.ile öelda, et „sa lasid meid üle“, kuid N.Bleskov seda ei tee, pigem kustus A.K.i üles helistama Lembitule , et kokku saada ja asju rahulikult arutada. Pikemalt käsitleb kohus seda teemat N.Bleskovi süüdistuse juures. Jälitustoimingu protokollist nr 1 , 13.03.2019 (9.kd, tl 38-146) nähtub, et 21.04.2018 selgitas L.Kitt R.K.le, et tema hea sõber on G. O., kes ajab oma asja ja raha tuleb, et kui K. tegelevad „noored“, siis peab L.Kitt maksma neile 20 eurot tunnis. Seega kinnitab L.Kitt siinkohal ise oma seotust kuritegeliku ühendusega. Äratundmiseks esitamise protokoll (5.kd, tl 171- 177) – 19.12.2017 tunneb anonüümne tunnistaja J. S. ära fototabelitel G. Ž.i kui G. O.i grupeeringu brigadiri, R. D. kui R.i, kes tegelb O.i grupeeringus narkootilitse ainete käitlemisega ja allub S. T.ile, A. R. kui T, kes on O.i 29 kuritegelikus ühenduses brigadir, S. K. kui S., kelle hüüdnimi on P ja kes tegeleb kelmustega ja varaste Soome saatmisega ning allub ühenduses Tolikule ning S. P.i kui S., kelle hüüdnimi on X ja kes on O. kuritegelikus ühenduses brigadir. Seega, anonüümne tunnistaja ei nimeta ainult nimesid, vaid teab isikuid ka nägupidi. Ehk paneb nimed ja näod eksimatult kokku, mis teevad tema ütlused kindlasti veelgi usaldusväärsemaks. Jälitustoimingu protokollist nr 22 (5.kd, tl 162-165) nähtub, et 31.03.2018 XXX asuvasse Rimi parkimisalale sõitis autoga G.O., tema kõrval istus J.F.. Söögikohas X istus G.O. lauda, kus juba ootasid T.J., K. J. ja V. S.. G.O. kätles kõikidega. Veidi hiljem istusid G.O. ja T.J. teise lauda, kust mõne aja pärast istusid taas esimesse lauda tagasi. Söögikohast lahkuti erinevatel hetkedel. Protokollis on kajastatud stenogrammi kõnefail. G.O. ütleb T. J.le, et too on sümpaatne kutt ja et :“…mina saan talle lihtsalt öelda:“Me oleme kokku leppinud, T. hakkab minuga töötama““, samuti ütleb T. J.le, et: „Mina sinu asjadesse ei sekku, aga kui teenid midagi, noh, seal ühisesse 10 protsenti“. G.O. kinnitab, et ühiskassa on olemas. Seega nähtub protokollist, kuidas toimus uute liikmete värbamine ja millised kohustused olid grupeeringu liikmel seoses ühiskassaga. Jälitustoimingu protokollist nr 4 ( 9.kd, tl 1-30) nähtub, kuidas G.O. arutab O.L.iga T.J. värbamist grupeeringusse. 11.08.2018 kohtuti Rocca al Mare keskuses, osalesid G.O.. O.L. ja V.S.. Räägitakse suhetest teiste grupeeringutega, ühiskassasse raha maksmisest ja sellest, mis juhtus, kui raha ei makstud. Jälitustoimingu protokollist nr 21 (10.kd, tl 118-134) nähtub, kuidas A. P. iseloomustab G. O.i öeldes, et G. talle väga meeldib, et G. on iseseisev ja tal on jube sõjaväekord, kui tema omadest on keegi süüdi, siis kutsutakse kakskümmend meest kohale ja süüdlane ka ja siis võõraste ees antakse talle „jubedam grik kätte“, et teised kardaksid. Jube terror on see. Assar Paulus sellist stiili iseenesest heaks ei kiida, kuid möönab, et igal pool on omad traditsioonid. Seega nähtub sellest protokollist, missugune oli G.O.i juhtimisstiil grupeeringus ja milliseid meetodeid kasutas ta selleks, et oma alluvaid korrale kutsuda ja kuidas kehtestada oma hirmuvalitsust. Jälitustoimingu protokollist nr 14 (10.kd, tl 150-162) nähtub, kuidas G.O. vestleb A.R.ga . G.O. ütleb A.R.le, et võib teda rõõmustada, kuna nende sõber saab varsti välja, aga sõber kulutas seal nii palju tervist ja selle eest „ma veel annan neile vastu pead kõikide nende tegude eest“, kõnes lepitakse kokku ka kohtumine. Samas jälitusprotokollis on ka kõne L.Kiti ja A.R. vahel, kus arutatakse omavahel, palju keegi on A.R.le vanglasse raha maksnud, L.Kitt avaldab nördimust, et maksti vähe. 11.04.2018 A.R. helistab L.Kitt´ile ja uurib, millal „vanakesel“ sünnipäev on, L.Kitt ütleb talle ja teatab, et kohtub temaga Saunamaalilmas nagu alati. 20.04.2018 vahendab L.Kitt A.R.le G.O.i soovi, et A.R. helistaks temale. A.R. teebki seda ja selles vestluses pakub G.O. temale tööd. Seega nähtub, et L.Kitt oli väga aktiivne G.O.i ja tema grupi liikmetega suhtleja. Isegi telefonikõnesid vahendas nagu oleks ta G.O.i sekretär. Jälitustomingu protokolli nr 17 29.01.2019 (11.kd ,tl 1-28) – G.O.i asukohas on G.O.i pealt kuulatud. 17.04.2018 peetakse G.O.i sünnipäeva. Kohal viibib ka L.Kitt. G.O. räägib seal erinevate inimestega. Teeb mitmeid avaldusi ühtekuulumise kohta ja meenutab, kui vanalt keegi nendega liitus. Vestleb inimestega töömeetoditest. Näiteks vestluses V. S.ga ütleb G.O. Suetinile, et kui see, kes raha ära ei anna, see saab lihtsalt kolki…ja käib siis ringi lõhkise peaga…arutab, et võib-olla on vaja Bleskov ette võtta. Parem üldse ära kägistada. O. ütleb, et 30 ta teab, kellel on Bleskovi number, see on Bleskovi sõber Lembitu, kes arvab, et Bleskov on hea inimene. G.O. räägib O. S.ga, ütleb, et palus I.it kellelegi helistada, sest tema enda telefoni kuulatakse pealt. Arutavad seda, et A. K. sai suurema osa ja J. K. väiksema. Meenutavad koos, et kui oleks aasta 93 või 94, siis satuks see teistesse kätesse ja mingit Olympicut oleks olemas, oleks tükkideks rebitud. Lembitu Kitt annab telefoni üle Bleskovile ja vestlevad N.Bleskov ja G.O.. O. kutsub Bleskovi Saunamaailma. O. ütleb toosti, ütleb, et enamasti on kõik kohaolijad vanad seltsimehed.Muuhulgas ütleb: „Nüüd on meie kollektiiviga liitunud uued inimesed. Lembitu.“ Küsib teistelt, et Makuškin on vist ka „meie inimene“, mille peale keegi ütleb, et vist on ja naerdakse. A. P. peab kõnet, ütleb, et tähistatakse nede sõbra, venna sünnipäeva. „Me kõik oleme siin koos kas tema lähedased sõbrad või kasvandikud, kolleegid, kaasvõitlejad“, ütleb ta. G.O. teeb ettepaneku juua pits N. T.i mälestuseks. Ütleb kellelegi, et kui tollel mingid probleemid on seal, siis võib temale alati helistada ja et tulevad 10-30 , isegi 40 inimest. Vestluses L.Kitiga ütleb, et Pärnus on nende brigaad, kes lahendab küsimusi. Arutavad omavahel V.i ja kellegi V. küsimust. Et keegi nüüd jooksis nende juurde abi paluma. G. O. ütleb, et tunneb V.it hästi. G.O. räägib, kuidas ta nõustus kellegi vennatütre „au“ raha eest kaitsma, kuid see vajadus langes ära. Räägib suhetest Malinovskiga, räägib, kellele peksa sai antud jne. Sellest protokollist nähtub ilmekalt grupi identiteedi määratlus, ühtekuuluvustunde väljendamine, tehakse isegi viiteid grupeeringu ajaloole. Jälitustoimingu protokollist nr 18 (11.kd, tl 28-91) nähtub, et G.O. räägib L.Kitt´ile, et tema eeskujuks on P., kes oli Sankt-Peterburi „Järelvaataja“, kellele inimesed ütlesid, et „Me hakkame sulle iga aastal miljon dollarit andma selle eest, et sa hakkad jälgima neid narkovoogusid linnas“, aga P. vastas, et tema usub jumalasse ja ei hakka sellega tegelema. Samuti räägib L.Kitt G.O.ile „Tatarinist“, kes jäi narkoga vahele ja kellel on ka oma hea brigaad, kes peksti vaeseomaks, kuid tubli mees ei andnud kedagi välja. G.O. lisab, et nähtavasti ta kellegagi töötab nagunii, et ta „on kas „Solikamski“ omadega või S. K. omadega. Seega on G.O. ja L.Kitt kursis ka teiste Eestist väljaspool asuvate grupeeringute tegevusega. Jälitustoimingu protokollist nr 7 (9.kd, tl 147- 175) nähtub, et G.Okuneb selgitab, mida tegi, et aidata S.T.il vanglast vabaneda, selleks palkas ta kannatanule advokaadi ja kannatanut sunniti minema prokuratuuri ja kirjutama avaldust, et temal ei ole kannatanuna süüdlase vastu mingeid pretensioone. Nii nähtub kannatanu G.K.i kaebusest (17.kd, tl 48 -51) 15.03.2017 oli konflikt S.T.i ja G.K.i vahel. Puuduvad nõudmised T.i vastu. T. ei ole temalt vabadust võtnud. G.K. esindaja A. R. oli varem kaitsnud G.O.i grupeeringu liikmeid. Seega mõjutas G.O. tegelikult temale alluvate inimeste käekäiku järgides ja kinnistades niinimetatud kirJ.mata reegleid grupeeringus. O. kuritegelikus grupeeringus oli ülesannete täitmine igal juhul tagatud, sõltumata sellest, kas keegi liikmetest oli ära (nt vanglas ). Seda kinnitavad tunnistajate A. S. ja J. I. kohtuistungil antud ütlused. J. I. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta oli B OÜ omanik ja tegevjuht alates
10. Võlgnikke oli palju, suurim 3S Estonia, mida juhtis V. T.. Võlg tekkis 2007 või
11. Püüdis võlga tagasi saada mitmel moel, aga ei saanud. Siis saunaõhtul Saunamaalilmas kohtus ta A. S.iga, kes on tema tuttav, sellest võlast oli jutt ja siis A.S. mõne aja pärast helistas, et helistatakse ja võetakse ühendust, et siis rääkigu oma probleemist. Keegi helistas ja siis ta rääkis sellele meesterahvale loo ära, vene keelt kõneles ja siis pakkus, et Ülemiste parklas kokku saada. Tema läks sinna kokkusaamisele. Helistaja oli kohal, tuli üksi autoga. Mees oli 30-40 a vahel, nime 31 ei mäleta, võis olla G.. Tema andis üle võlanõude ja dokumendid ja lubati aidata. Ütles, et küsib selle eest raha ja hakkab sellega tegelema. 3000 euri vaja maksta ja et võlast saab 50 protsenti tagasi. Anti mõtlemisaega tingimuste osas ja siis helistas ta ise temale või vastupidi, järgmine kohtumine viis raha ära ja rohkem teda ei näinud. Teine kohtumine oli ca 2 nädala pärast. See mees rääkis vene keeles ja lubas ise ühendust võtta. Pärast teist kohtumist oli 2-3 korda kõnesid, isiklikult teda rohkem ei näinud. Mõne aja pärast pandi ta vangi nagu pärast kuulis. Siis oli pikk paus 2-3 aastat, A. S. ütles, et kui tuleb see mees vangist välja, siis tegeleb asjaga edasi. A.S.i kaudu kohtus ta keskturul G. O.iga. G. O.i kohta kuulis, et oli mingi jõugu pealik. A. ütles, et see on kõige tähtsam inimene, siis ta hakkas juba aimama, et see pole päris inkassofirma, vaid et see teine G. on siis tema alluv või midagi. Pärast kohtumist võttis temaga ühendust Lembitu Kitt, tuli tema juurde kontorisse ja lubas tegeleda võlanõudmisega. L. Kitt ütles, et nüüd hakkab tema tegelema selle vangisistuja asemel. Seega nähtub antud tunnistaja ütlustest muuhulgas see, et kui keegi grupeeringu liikmetest sattus vanglasse, siis leiti temale asendaja, kes probleemidega siis edasi tegeles. A. S. andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta tunneb G.O.i, elasid ühes majas, nägid iga päev. 1992.a ta hakkas tööle saunas, siis G.O. oli koos temaga saunas leiliruumis ja siis selgus, et neil on ühine hobi, et G.O. ka kogub mü