← Eesti

2-21-113102/35

Obsah (9)§ 389§ 159§ 35§ 37§ 158§ 108§ 160§ 162§ 42

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Karin Mölder ja Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 14.06.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-21

§ 389järgi.

Seega kui juht pargib sõiduki märgitud alale, siis sõlmib ta hagejaga lepingu

§ 389järgi. Leppetrahvi nõude esitamise mõistlik aeg on samal päeval trahvikviitungi asetamine sõiduki kojamehe vahele (Ts

ÜS § 70). Seega on hageja 40 korral teatanud kostjale leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul ja tal on nendel kuupäevadel toimunud parkimistingimuste rikkumiste eest leppetrahvi nõudeõigus kostja vastu

§ 159lg 2 järgi.

33 korral ei ole leppetrahvinõudeid mõistliku aja jooksul kostjale esitatud ja neil juhtudel on hageja kaotanud leppetrahvi nõudeõiguse. Sellega seoses puudub vajadus analüüsida, kas nendel muudel kordadel rikkus kostja tingimusi või mitte. 3.3. Fotodelt 19.10.2020, 30.09.2020, 07.09.2020 ja 23.10.2020 tehtud leppetrahvide kohta nähtub, et sõiduk on pargitud, kuid pole näha, kuhu ja kuidas see on seotud parkimistingimustega ja tingimuste võimaliku rikkumisega. Fotodelt 12.10.2020, 07.08.2020, 29.07.2020, 25.07.2020, 06.07.2020, 06.03.2020 ja 10.02.2020 leppetrahvide kohta nähtub, et sõiduk on pargitud. Samas on vaid 07.08.2020, 29.07.2020, 06.03.2020 ja 10.02.2020 tehtud fotodelt võimalik näha, et sõiduk on alas, millele viitab parkimist korraldav märk, mille järgi pole lubatud parkida ilma loata. Parkimise muid tingimusi ei nähtu. Seega saab järeldada, et kostja parkis sõiduki 07.08.2020, 29.07.2020, 06.03.2020 ja 10.02.2020 kohta, kuhu võis parkida vaid loa alusel, mida tal polnud. Kostja pidi ta aru saama, et kui tal ei ole luba, siis parkides sõlmib ta parkimiseks vastava asja tasuta kasutamise lepingu

§ 389järgi, kuid rikub tingimust, milleks on loa olemasolu parkimiseks.

Fotodelt pole näha, millised need muud tingimused olid lisaks sellele, mis võimaldasid hagejal loata parkimise korral nõuda kostjalt leppetrahvi. Nii on asjas tõendatud, et kostja parkis sõidukeid ülalviidatud aegadel kohas, mis eeldas loa olemasolu, ehk sõlmis

§ 389

järgi parkimislepingu, kuid pole tõendatud, et ta oleks nõustunud tingimusega, et ilma loata sõiduki parkimise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 40 eurot. Seega on tõendamata, et kui kostja sõitis parkimisalale ja parkis seal sõidukeid, et ta oleks siis

§ 35

lg 4, 37 lg 1, § 16 lg 1, § 20, § 158 lg 1 järgi avaldanud hageja pakkumusele nõustumust sõlmida leping parkimiseks tingimusega, et loa esitamata jätmise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 40 eurot ja et kostjal oleks kohustus seda leppetrahvi hagejale maksta. Selline tingimus ei ole saanud poolte vahel ülalmainitud kuupäevadel sõlmitud parkimislepingute osaks

§ 37lg 1 järgi.

3.4. 02.05.2020, 01.05.2020, 29.04.2020, 27.04.2020, 22.04.2020, 15.04.2020, 14.04.2020, 04.04.2020, 26.03.2020, 21.03.2020, 19.03.2020, 04.03.2020, 27.01.2020, 20.12.2019, 10.12.2019, 23.11.2019, 11.11.2019, 04.11.2019, 30.10.2019, 19.10.2019, 30.09.2019, 07.09.2019, 23.10.2019, 15.10.2019, 27.09.2019, 13.09.2019 ja 07.06.2018 esitatud leppetrahvide nõuetest ja fotodelt nähtub, et sõiduk on pargitud, kuid pole näha, kuhu see on pargitud ja kuidas see on seotud parkimistingimustega ja tingimuste võimaliku rikkumisega. 4

(9)20.01.2020 esitatud leppetrahvi nõudest ja fotodelt nähtub, et sõiduk on pargitud alas, millele viitab parkimist korraldav märk, mille järgi pole lubatud parkida, välja arvatud loa alusel. Sõiduk asetseb märgist vasakul pool. Muid tingimusi märgilt ei nähtu. 04.12.2019 esitatud leppetrahvi nõudest ja fotodelt nähtub, et sõiduk on pargitud, kuid on võimalik näha, et sõiduk on pargitud alas, millele viitab parkimist korraldav märk, mille järgi pole lubatud parkida, välja arvatud loa alusel. Sõiduk asetseb märgist vasakul pool (vt prügikastist vasakule). Muid tingimusi märgilt ei nähtu. Seega on leidnud kinnitust, et kostja on parkinud sõiduki 20.01.2020 ja 04.12.2019 alasse, kus oli lubatud parkida vaid loa alusel, mida tal polnud. Ülejäänud kordade osas ei ole tõendatud, et kostja oleks parkinud sõiduki alale, kus ta oleks parkinud ilma loata ja rikkunud parkimistingimusi. Parkimisala sissesõidu fotod ja tingimused, mis sisaldavad parkimise korraldust ning rikkumise korral leppetrahvi nõudmise õigust, ei tõenda seda, et viidatud fotodel olevad sõidukid olid tingimustega määratletud kohas. Samuti et need tingimused oleksid olnud nähtavad. Kostja on esitanud kohtule kaardi väljavõtte parkimisalalt, märkides, et parkimisala koordinaadid ei ühti fotode tegemise koha koordinaatidega. Hageja esitas kaardi väljavõtte parkimiskoha ja sõiduki asukoha kohta 13.01.2021. Nimetatud tõendid ei tähenda seda, et pargitud sõidukite asukohad oleksid olnud parkimisalal. Ülalpool märgitud aegadel ei ole võimalik fotodelt tuvastada, kus sõiduk oli pargitud ja et tingimuseks oli leppetrahvi tasumise kohustus, kui pargitud oli loata. Lisaks ei ole hageja 13.01.2021 toimunud parkimistingimuse rikkumise eest esitanud kostjale mõistlikul ajal leppetrahvi nõuet, sest sõiduki kojamehe vahel ei ole leppetrahvi kviitungit (trahv nr 1010006190). 3.5. On tõendamata, et kui kostja sõitis parkimisalale ülalviidatud kuupäevadel, sh 10.01.2020 ja 04.12.2019, ning parkis seal sõidukit, siis oleks ta

§ 35

lg 4, 37 lg 1, § 16 lg 1, § 20, § 158 lg 1 järgi avaldanud hageja pakkumusele nõustumust sõlmida leping parkimiseks tingimusega, kus loa esitamata jätmise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 40 eurot ja kostjal oleks kohustus seda leppetrahvi hagejale maksta. Selline leppetrahvi maksmise tingimus ei ole saanud poolte vahel ülalmainitud kuupäevadel sõlmitud lepingute osaks

§ 37lg 1 järgi.

Seega ei saa hageja nõuda kostjalt ka väidetavate parkimistingimuste (loata parkimine) rikkumiste tõttu

158 lg 1 järgi leppetrahvi. Hageja leppetrahvi nõue 2920 euro saamiseks jääb rahuldamata. 3.

  1. 29.09.2017, 11.04.2018 ja 24.04.2018 leppetrahvinõuded oleksid muutunud sissenõutavaks vastavalt 13.10.2017, 25.04.2018 ja 09.05.
  2. TsÜS § 146 lg 1 tulenev 3-aastane hagi aegumine tähtaeg oleks saabunud TsÜS § 147 lg 1, § 135 lg 1, 2, § 136 lg 1, 2 järgi vastavalt 13.10.2020, 24.04.2021 ja 09.05.
  3. Seega ei ole 24.04.2018 esitatud leppetrahvi nõue aegunud. Asjas ei ole oluline, kas kostjal oli parkimiseks luba, vaid kas kostja rikkus tahtlikult leppetrahvi maksmise kohustust ennast. Kahe esimese leppetrahvi (29.09.2017, 11.04.2018) maksmise kohustuse rikkumine ei ole tahtlik kohustuse rikkumine ja asjas ei ole kohaldatav 10-aastane aegumise tähtaeg TsÜS § 146 lg 4 järgi. Nii on 29.09.2017 ja 11.04.2018 leppetrahvinõuded aegunud. 3.
  4. Kostja väited, et parkimist korraldavad märgid ei ole nõuetekohaselt paigaldatud, on alusetud. Videosalvestis ega fotod muudest parkimisaladest ei kinnitada seda, et Ehitajate tee 66 asuvas parkimiskohas parkimist korraldavad märgid ei vastaks nõuetele või nad poleks paigaldatud nõuetekohaselt. 5

(9)Apellatsioonkaebus
  1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Lähtuvalt Riigikohtu praktikast peaks leppetrahvinõude tõendamiseks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Leppetrahvide juures olevatelt fotodelt on selgelt äratuntav sõiduk ja leppetrahvikviitungile on märgitud korrektselt leppetrahvi väljastamise aeg ja koht. Õigusaktidest ja kohtupraktikast ei tulene kohustust jäädvustada sõiduk koos liikluskorraldusvahendite, sh parkimistingimuste infotahvliga. Tihti on viimane ka võimatu, sest liikluskorraldusvahendid asuvad alale sissesõidul ja parkimisalad on suured. Muuhulgas on kostja ka ise menetluse käigus kinnitanud, et kasutas kõnealust parklat sõiduki parkimiseks, sest tema maja ees ei ole alati piisavalt parkimiskohti. Samuti on kostja ebakorrektsele parkimisele juhtinud tähelapanu ka Ehitajate tee 66 juhatus. Hageja on esitanud menetluse jooksul tõendid, et Ehitajate tee 66 alal paiknesid muuhulgas ka parkimistingimused, millega kostjal on olnud võimalik tutvuda. Määrav ei ole tingimuste sisuga tegelik tutvumine, vaid võimalus nende sisust teada saada ehk võimalus nendega tutvuda. Kui teenuse osutaja sõlmib korteriühistuga lepingu parkimisjärelevalve teostamiseks, siis paigaldatakse nii liikluskorraldusvahendid kui ka parkimistingimused parkimisjärelevalve teostamise alguse hetkeks. Kostja ei väitnud, et liikluskorraldusvahendid oleksid parklas puudunud, vaid tema sõnul oli infotahvel ebakorrektselt paigaldatud. Leppetrahvid, mille osas ei ole pildil tuvastatav leppetrahvikviitung, on siiski põhjendatud. Leppetrahvide väljastamise puhul tuleb arvestada leppetrahvide väljastamise aega. Värskemas kohtupraktikas tuginevad kohtud konkreetselt leppetrahvi nõude tõendamise osas Riigikohtu lahendile 2-17-117146, mis on tehtud 05.06.
  2. Küll on aga suur osa leppetrahvidest väljastatud enne viidatud lahendi tegemist. Hageja lähtus varasemast Riigikohtu lahendist nr 2-15-3430, mille kohaselt peaks leppetrahvinõude tõendamiseks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Hageja on iga leppetrahvi väljastamise puhul pildistanud sõiduki äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile selle väljastamise aja ja koha. Praktikas on juba pikka aega üldlevinud, et parklaoperaatorid ei saa esitada tahteavaldusi muul viisil, kui asetades leppetrahvikviitungi sõiduki kojamehe vahele. Nii on hageja ka alati toiminud. Tekkinud kohtupraktika valguses asus apellant lisaks täiendavalt üles pildistama ka kviitungite asetamisi. Vastus apellatsioonkaebusele
  3. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu 1600 euro osas. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega rahuldab osaliselt hageja nõude kostja vastu 1600 euro ulatuses (TsMS § 657 lg 1 p 2). 6
(9)Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Seoses sellega muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis kostja menetluskulud kindlaks määramata. Nimetatud osas on maakohtu otsus jõustunud. Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 asjaolud, mille üle pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel. 7. Maakohus leidis õigesti, et hageja ja kostja vahel sõlmitud leping vastab tasuta kasutamise lepingule (

§ 389), mille üheks tingimuseks oli loa olemasolu parkimiseks.

Parkimistingimuste sisu saab järeldada parkimistingimusi sisaldavast tahvlist. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja kehtestatud parkimislepingu tingimused on tüüptingimused

§ 35

lg 1 mõttes.

§ 37

lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada.

  1. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja ei ole 73-st leppetrahvi nõudest 33 puhul tõendanud, et ta on kostjale leppetrahvi teate või nõude mõistliku aja jooksul edastanud. Nimetatu oli hageja tõendamiskoormus. 8.
  2. Maakohtu tuvastatu kohaselt asetas kostja 40 korral kostja sõidukite esiklaasi kojameeste vahele leppetrahvi nõude. Maakohus leidis, et kõigil ülejäänud hagivalduses märgitud kordadel ei esitanud hageja leppetrahvi nõudeid kostjale mõistliku aja jooksul ja neil juhtudel on hageja kaotanud leppetrahvi nõudeõiguse. Maakohus ei analüüsinud seetõttu, kas nendel muudel kordadel rikkus kostja tingimusi või ei. Hageja ei väida apellatsioonkaebuses, et maakohus on selles osas valesti tõendeid hinnanud ja sellest tulenevalt valed järeldused asja lahendamisel teinud. Seega saab lähtuda asjaolust, et üksnes 40 korral 73-st parkimiskorralduse tingimuste rikkumise juhtumist on hageja tõendanud leppetrahvi teate või nõude esitamise kostjale. 8.
  3. Hageja ei vaidlusta, et ta pole teinud 33 korral sõidukitest pilte olukorras, kus kojameeste vahel on parkimiskviitung. Hageja leiab, et ta ei pidanud varasema Riigikohtu praktika järgi (RKTKo 06.12.2017, 2-15-3430, p 18) tõendama leppetrahvi kviitungi asetamist sõiduki kojameeste vahele ja ei teinud sõidukist selliseid pilte. Riigikohus leidis selles lahendis, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Vastasel korral ei olekski võimalik tõkkepuuta tasulise parkla haldajal oma nõudeid tõendada. Riigikohtu seisukoht on antud olukorras, kus ringkonnakohus oli varasemalt leidnud, et kostja peaks lisaks tõendama veel ka seda, millises parklas foto on tehtud. Vaidluse pooled ei vaielnud selle üle, kuidas pidi parkimiskorraldaja leppetrahvi teated kostjale edastama ja kas asjas esitatud tõenditel (fotodel) peaks kajastuma leppetrahvi kviitungi kojameeste vahele panemine. Seetõttu ei võtnud Riigikohus selles osas lahendis ka seisukohta ja lahendis toodud seisukohad ei ole praeguses menetluses asjakohased. 7

(9)8.
  1. Kuna hageja ei ole praeguses menetluses leppetrahvi nõuete kostjale edastamist tõendanud, puudub maakohtu tühistamiseks sellel põhjusel alus.
  2. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja nõude kostja vastu 40 leppetrahvi nõudes. 9.
  3. Parkimistingimuste p 6 (dtl 48) vastab leppetrahvi kokkuleppele

§ 158

lg 1 mõttes ja selle nõude alus on

§ 108

lg 2, mis sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõude temalt kohustuse täitmist, st antud juhul parkimisel loa armatuurlauale nähtavale kohale asetamist.

§ 159

lg 1 järgi eeldatakse, et leppetrahv on lepitud kokku selliselt, et see ei välista leppetrahviga tagatud kohustuse täitmise nõuet. Küll peavad leppetrahvi nõudmiseks olema täidetud seaduses sätestatud eeldused, mh ei või tagatud kohustuse rikkumine olla vabandatav (

§ 160

), samuti tuleb leppetrahvinõudest teatada mõistliku aja jooksul (

§ 159lg 2).

Kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib

§ 162lg 1 alusel taotleda selle vähendamist.

Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi kokkulepe võib lisaks olla tühine tüüptingimus

§ 42lg 3 p 5 järgi (RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 36).

9.

  1. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga (maakohtu otsuse p 39.1), et 19.10.20, 30.09.20 ja 07.09.20 tehtud fotodelt pole näha, kuhu sõiduk on pargitud, samuti kuidas see on seotud parkimistingimustega ja tingimuste võimaliku rikkumisega. Sama leiab ringkonnakohus maakohtu p-s 40 märgitud leppetrahvi nõuete osas ja nende tõendamiseks esitatud fotode osas. Hageja on esitanud foto parkimisala asendiplaanist ja parkimistingimuste asukohast posti peal (dtl 47). Mõlemast fotost nähtuvalt asub parkimisala paneelelamute ja haljasala vahel. Haljasalal kasvavad puud. Otsuse p-s 39.1 mainitud kuupäevade parkimist kajastavatelt fotodelt (dtl 49-57) nähtub sõiduki parkimine puudega haljasala ja paneelelamu vahelisel alal. Kuigi fotod on tehtud pimedas, on nendelt nähtuva valgustatud akendega paneelmaja ja puude järgi tuvastatav, et sõiduk asub vaidlusalusel parkimisalal. Sama kehtib otsuse p-s 40 märgitud fotode kohta, millelt nähtuva paneelmaja ja puude järgi on tuvastatav, et sõiduk pargib vaidlusalusel alal. 9.
  2. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta nimetatud kuupäevadel parkimisalal ei parkinud, v.a 23.10.2019 tehtud leppetrahvi nõude osas. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsust järgmiselt. Kostja esitas 14.01.2022 seisukohas väite, et leppetrahvi nr 1005000744 foto metaandmetes kajastuvad GPS koordinaadid ei ühti alaga, mis kajastub hageja ja ühistu vahelises lepingu lisas 1 (dtl 340). Selle tõendamiseks esitas kostja veebilehe https://www.pic2map.com/ abil tehtud kuvatõmmise (dtl 568), millelt nähtub, et kostja sõiduk asus hageja kontrollitavalt alalt väljaspool. Hageja ei ole oma vastuses seda väidet konkreetse parkimistrahvi kohta ümber lükanud. Hageja on esitanud 10.01.2022 teoreetilisi seisukohti, et GPS andmed ei pruugi olla täpsed, kuid vastavaid tõendeid kostja väite ümberlükkamiseks ei ole hageja esitanud. Seega ei ole võimalik rahuldada ka hageja nõuet 23.10.2019 esitatud leppetrahvi nr 1005000744 osas. Samas ei ole kostja ülejäänud leppetrahvi nõuete osas tõendanud, et tema sõiduk ei asunud hageja esitatud fotode GPS andmete kohaselt hageja kontrollitavas alas. Kolleegium leiab, et kui kostja soovis nimetatud väitele ka teiste parkimistrahvide osas tugineda, tuli kostjal oma vastuväiteid üldise tõendamiskoormuse kohaselt tõendada.
  3. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga (maakohtu otsuse p-des 39.2 ja 41), et kuna 12.10.20, 07.08.20, 29.07.20, 25.07.20, 06.07.20, 06.03.20, 10.02.20 ja p-s 40 nimetatud kuupäevadel tehtud sõiduki parkimise fotodelt pole näha parkimise tingimusi, tuleb trahvinõuded jätta rahuldamata. 8

(9)10.
  1. Maakohtu otsuse kohaselt pole võimalik fotodelt näha, millised oli muud parkimistingimused lisaks sellele, mis võimaldasid hagejal loata parkimise korral nõuda kostjalt leppetrahvi 40 eurot. 10.
  2. Maakohus tuvastas, et parkimisala oli tähistatud. Samuti on hageja esitanud foto infotahvlist parkimislepingu tingimustega (dtl 47), mille p 1 kohaselt loeb parkimise korraldaja sõiduki parkimise selle kasutaja nõustumuseks sõlmida parkimisleping; p 3 järgi peab parkimisõigust tõendav dokument olema sõiduki esiklaasil/armatuurlaual nähtaval kohal; p 6 järgi kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi kuni 57 eurot. Nimetatud tõendist saab kolleegiumi hinnangul järeldada, et kostja võis viibida parkimisalal üksnes juhul, kui tal oli selleks väljastatud ühistu luba armatuurlaual nähtavale kohale asetatud ja vastasel korral oli tal kohustus tasuda leppetrahvi kuni 57 eurot. Arvestades praeguse otsuse p-s 8.2 viidatud Riigikohtu seisukohta, ei pea foto parkimistingimustest olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt. Sageli ei olegi sellist fotot võimalik teha. Kostja ei ole väitnud, et eeltoodud sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused. 10.
  3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega (otsuse p 46), et 29.09.2017 ja 11.04.2018 leppetrahvi nõuded olid aegunud ega pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata (TsMS § 654 lg 6). Põhjendamatu on maakohtu seisukoht (otsuse p 46), et 24.04.2018 esitatud leppetrahvi nõue on aegunud. Maakohus tuvastas, et kõigil juhtudel nõudis hageja leppetrahvi 40 eurot ja leppetrahvide maksmise tähtaeg oli 14 päeva. Samuti tuvastas maakohus, et hageja esitas maksekäsu avalduse praeguses asjas 05.05.
  4. Seega muutus 24.04.2018 esitatud leppetrahvi nõue sissenõutavaks 09.05.2018 ja 05.05.2021 ei olnud möödunud selle 3-aastane aegumistähtaeg. Samas ei tingi see maakohtu otsuse täiendavat tühistamist, kuna aegumata 24.04.2018 leppetrahvi nõue jääb rahuldamata seoses sellega, et hageja ei ole tõendanud selle nõude kostjale edastamist (praeguse otsuse p 8.2).
  5. Kokkuvõttes kuulub hagi rahuldamisele 39 leppetrahvi nõude osas 39 × 40 = 1560 euro ulatuses ja kostjalt tuleb nimetatud summa hageja kasuks välja mõista.
  6. Arvestades hageja esialgselt esitatud nõude suurust 2920 eurot, on hagi rahuldamise ulatus 53,42%. Seetõttu jätab ringkonnakohus poolte menetluskulud 46,58% ulatuses kostja ja kanda (TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1).
  7. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hageja hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
  8. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
  9. Juhindudes TsMS § 654 lg st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. (allkirjastatud digitaalselt) 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.