← Eesti

2-20-16051/45

Obsah (7)§ 76§ 219§ 220§ 225§ 197§ 217§ 127

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik, Geidi Sile Otsuse tegemise aeg ja koht 05.05.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-16051 T

) § 208 mõttes. Lähtuvalt

§ 76

lg-st 4, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Antud eelduse ümberlükkamiseks pidi kostja tõendama, et hagejapoolne müügilepingu täitmine ei olnud nõuetekohane. Kuna pooled tegutsesid lepingu täitmisel majandus- ja kutsetegevuses, siis kuuluvad kohaldamisele ka

§ 219

ja

§ 220lg 3 ning hageja 12.01.2017 „Vedelkütuste ostu-müügilepingu üldtingimused“.

Isegi kui hageja oleks tarninud kostjale kehtestatud nõuetele mittevastavat kütust, on kostja minetanud õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja etteheited hõlmavad hagile esitatud vastuse kohaselt 02.03.2020 hageja poolt kostjale tarnitud kütust. 21.03.2020 või 22.03.2020 pretensiooni esitamise ajal ei olnud kostja veel laboriuuringuid teostanud. Kirjaliku reklamatsiooniga pöördus kostja hageja poole 20.04.2020 ning esitas samas ka ettepaneku nõuete tasaarvestamiseks. Asjaolu, et kostjal ei olnud tavaks seoses kütuse kvaliteedi osas varasemate probleemide puudumisega enne kütuse laeva tankimist üldtingimuste kohast proovi võtta, on kostja riisiko. Kostja ei teatanud väidatavast lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, seetõttu kaotas ta õiguse müüdud kütuse kvaliteedi osas mittevastavusele tugineda. Lisaks ei ole kostja väidetavat mittevastavust

§ 220lg 2 mõistes piisavalt täpselt kirjeldanud.

Alles 27.03.2020 läbi viidud analüüsitulemustest ilmnes, et võimalikud rikked peamasina töös võisid olla tingitud liialt suurest tahkete osiste sisaldusest kasutatavas kütuses. Samas on kostja välja toonud, et probleemid peamasina töös ilmnesid 11.03.2020 ehk ca 9 päeva pärast täiendava kütuse tankimist ca 10 000 liitri ulatuses, kusjuures tankimise ajal oli kütusetangis hinnanguliselt varasemalt tangitud kütust ca 6000 liitrit. 3.3. Kostja tõi välja, et pärast sadamasse tagasitulekut vahetati erakorraliselt kütusefiltrid. 15.03.2020 aeglustusid traalimise käigus taas korduvalt järsult mootori pöörded ning kadus jõudlus, mistõttu viis BMG Power Systems OÜ 17.03.2020 läbi peamasina erakorralise hoolduse, diagnostika ja kontrolli, ning peamasina töös rikkeid ei tuvastatud. 19.03.2020 toimus taaskord rike peamasina töös, misjärel ilmnes kütusefiltrite vahetamisel, et kütus sisaldab tahkeid osakesi, mis ummistavad kütusefiltreid ja ei võimalda peamasinal toimida. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, kas ka 11.03.2020 kütusefiltrite vahetamisel nähtus filtrist tahkeid osakesi, kuid lähtuvalt asjaolust, et järgmise erakorralise hooldustööna tegi kostja peamasinaga seotud hooldusja kontrollitoiminguid, saab asuda seisukohale, et 11.03.2020 kütusefiltrite vahetamisel kostja midagi erakorralist ei täheldanud. 4

(8)Kostja kohustus esitada kvaliteedialaseid pretensioone ainult enne mahalaadimise algust võetud kontrollproovi alusel, ei ole mitte formaalne nõue, vaid oluline kohustus, mis võimaldab otseselt ja vahetult siduda võimalikud kütuse nõuetele mittevastavast kvaliteedist tulenevad probleemid kütusetarnijaga. 22.03.2020 võetud ja 27.03.2020 laborile edastatud proovi analüüsitulemust ei ole võimalik samastada 02.03.2020 tarnitud kütuse kvaliteedinäitajatega. Kostja tõi välja, et laeval puhastati kütusemahuteid nõuetekohaselt ja mootori hooldustööd olid tehtud tähtaegselt ning tõi välja ka laeva peamasinale tehtud hooldustööd. Pelgalt kütusetangi hooldustöödega ei ole võimalik täielikult välistada asjaolu, et kütuse saastumine võis toimuda hooldustele vaatamata ka kostja laeva kütusetangis. 3.4.

§ 225kohaldamiseks puudub alus.

Tuvastamist ei ole leidnud, et hageja oleks pooltevahelist lepingut rikkunud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja tarnis nõuetele mittevastavat kütust. Kellelgi teisel ei ole samast partiist pärit kütuse kvaliteediga probleeme olnud, mistõttu on paljasõnalised kostja väited vedelkütuse võimaliku saastumise kohta terminalis ja/või kütust tarninud veoautos. Pelgalt asjaolu, et kostja on laeva (sh kütusetanki) hooldanud, ei välista tahkete osiste kütusesse sattumist ka laeva kütusetangis. Seetõttu ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust, kas laeva „Viru“ töös esines perioodil 11.03.2020–21.03.2020 tõrkeid.

§ 76

lg-s 4 sätestatud nõuetekohase täitmise eeldust ei saa tagantjärgi ümber lükata 20 päeva (sh nn merepäevad) laeva kütusepaagis olnud kütuse analüüsitulemustega, kuivõrd analüüsitulemustest nähtus küll kütuse saastumine, kuid mitte selle saastumise koht. Pelgalt laeva peamasinale 02.03.2020 kütuse punkerdamise järgselt tekkinud probleemide kirjeldamisega ei ole võimalik tõendada põhjuslikku seost hageja rikkumise ja kostjale tekkinud kahju vahel. 3.5. Kuna kostja menetluslik vastuväide kahju hüvitamiseks ja sellel põhinev tasaarvestusavaldus ei ole põhjendatud, puudub vajadus analüüsida tasaarvestuse aluseks oleva võimaliku kahju tekkimise asjaolusid ning ulatust. Kostjal puudub hageja vastu kahjunõue, mida ta saanuks hageja nõudega tasaarvestada (

§ 197lg 1).

Hageja ei ole kostjaga sõlmitud lepingut rikkunud ja kostjale kahju põhjustanud. Eeltoodust lähtuvalt kuulub hageja põhinõue täies ulatuses rahuldamisele. Kostjal on tasumata arved nr M2000784 (6537,16 eurot), M20001186 (5373,33 eurot), M20001194 (5433,22 eurot) ja M20001488 (5407,59 eurot). Kostja tasus viimasest arvest 19.06.2020 464,20 eurot, mis arvestati esmalt sissenõutavaks muutunud viiviste katteks ning seejärel põhiosa katteks, mistõttu kostjal on arvest nr M20001488 tasumata põhiosa summas 4993,14 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele 22 336,85 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja viivisenõudele ega selle arvestamise perioodile. Kuna hageja põhinõue on põhjendatud, on põhjendatud ka viivise nõue. Arve nr M2000784 tasumise tähtpäev oli 03.05.2020 ning tasumisele kuulus 6537,16 eurot, arve nr M20001186 tasumise tähtpäev oli 14.05.2020 ning tasumisele kuulus 5373,33 eurot, arve nr M20001194 tasumise tähtpäev oli 15.05.2020 ning tasumisele kuulus 5433,22 eurot ja arve nr M20001488 tasumise tähtpäev oli 27,05 2020 ning tasumisele kuulus 5407,59, millest kostja tasus 19.06.2020 464,20 eurot. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist lähtuvalt üldtingimuste punktist 5.3 ning kostjale soodsamalt, kohaldades viivisemäära 0,04% päevas võlgnevuse tekkimisele järgneva 30 päeva vältel. Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue on põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 3395,51 5

(8)eurot ning edasiulatuv viivis alates hagiavalduse esitamisest 03.11.2020 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääraga 0,1% päevas põhinõudelt. Apellatsioonkaebus
  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 4.
  2. Maakohus ei ole piisavalt kõiki asjaolusid, tõendeid ega kostja vastuväiteid analüüsinud. Hageja ei ole tõendanud oma nõude olemasolu ja selle suurust. 14.09.2021 kohtuistungil selgitas maakohus, et kostja peab tõendama muude tõenditega, et laeva mahutisse tangitud kütus ei olnud kvaliteetne. Kostja esitas seejärel maakohtule taotluse tõendite kogumiseks. Maakohus jättis kostja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ning tõendite kogumiseks rahuldamata. Maakohus välistas oma tegevusega kostja õiguse ja võimaluse tõendada, et kütus oli riknenud kütuse vedamisel hageja laost kostja laevani ning et laeva kütusepaagid ei saanud olla saasteallikaks. Kostja ei esitanud taotlusi hilinemisega. Ajavahemikul 02.11.2021–18.11.2022 ei teinud maakohus menetlustoiminguid. Sel ajal oli hagejal piisavalt aega kostja taotlustega tutvuda ja neile vastata. Kostja taotluste esitamine ei põhjustanud menetluse venimist. Esitatud taotlused olid tingitud asjaolust, et kohus ei reageerinud neile tähtaegselt ja võimaldas jätta hagejal kostja küsimustele vastamata. 4.
  3. Otsuses viidatud hageja üldtingimuste sätted asjas ei kohaldu. Proovide võtmata jätmine ei tõenda automaatselt, et hageja tankis kostjale saastumata kütust. Laeva tankimine toimub vahetult kail hageja veokilt kostja laeva mahutisse, mistõttu puudub tehniline võimalus kütuseproovide võtmiseks. Laeva tankimine ei erine autode tankimisest tanklates. Ka autode puhul puudub võimalus tõendada, et autosse tangitav kütus vastab nõuetele, samuti puudub võimalus proovide võtmiseks. Kui ilmneb, et tankimisel tangitud kütus ei vasta nõuetele ning see tekitas kahjustusi sõiduki mootorile või kütusesüsteemile, siis hüvitab tanklat opereeriv ettevõte tekitatud kahju. Kostja tõendas MTA väljavõttega, et tema laeval ei toimunud pika perioodi jooksul peale hageja poolt teostatud tankimise muid tankimisi. Tegemist sai olla vaid hagejale kuuluva kütusega. Kostja tõendas, et laev oli tehniliselt töökorras, mistõttu ei saanud juhtumid olla seotud laeva tehnilise seisukorraga. 4.
  4. Kostja esitas hagejale pretensiooni tähtaegselt kohe, kui kostja kahtlusi kinnitas asjaolu, et laeva mootoririke on tingitud ebakvaliteetsest kütusest. See tuvastati peale kütusefiltrite vahetamist ja kütuseproovide võtmist. Vastus apellatsioonkaebusele
  5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks ei ole alust (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 6
(8)
  1. Apellatsioonkaebus on olulises ulatuses rajatud sellele, et kostja maakohtus esitatud taotluste rahuldamata jätmisega rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme ja kostja õigust õiglasele kohtumenetlusele. Kostja esitas samad taotlused apellatsioonimenetluses uuesti ja ringkonnakohus lahendas need 14.04.2023 kirjaliku määrusega ning 17.04.2023 kohtuistungil tehtud suulise määrusega. Kolleegium jääb nendes toodud seisukohtade juurde. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus käsitles ebaõigesti kostja taotlusi hilinenutena, sest nende menetlusse võtmine ei oleks põhjustanud menetluse lahendamise viibimist ja kostja on põhistanud, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (TsMS § 331 lg 1 mõttes). Samas on ringkonnakohus maakohtu menetlusliku minetuse apellatsioonimenetluses kõrvaldanud. Tegemist ei olnud menetlusõiguse normi olulise rikkumisega, sest see ei toonud kaasa lõppjäreldusena ebaõiget otsust.
  2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Kolleegium ei tähelda maakohtu poolt tõendite ebaõiget hindamist, mis annaks aluse apellatsioonimenetluses tõendite ümberhindamiseks. Kostja on apellatsioonkaebuses jäänud maakohtus esitatud väidete juurde, mida maakohus on piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohtu põhjendused on jälgitavad ja otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lõike 8 nõuetele. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
  3. Põhjendamatud on apellatsioonkaebuse väited, et hageja ei ole oma nõudeid tõendanud ja hageja nõue on ebaselge. Puudub vaidlus, et poolte vahel oli kütuse müügileping ja hageja tarnis kostjale kütust, mille eest on kostjal tasumata. Maakohus on tuvastanud, et kostjal on tasumata neli kütuse tarnimise eest esitatud arvet. Seega on hageja nõue selge ja tõendatud.
  4. Maakohus leidis põhjendatult, et vaidlusalusele võlasuhtele kohaldub lisaks

-le ka poolte sõlmitud vedelkütuste ostu-müügileping koos selle üldtingimustega. Maakohus tuvastas õigesti, et lepingu üldtingimuste p-de 4.9 ja 4.15 kohaselt oli kostjal võimalik esitada vastuvõetud kauba kvaliteedi kohta pretensioon 5 tööpäeva jooksul alates kauba vastuvõtmisest ning kvaliteedialaseid pretensioone võis esitada ainult enne mahalaadimise algust võetud kontrollproovi alusel. 11. Puudub vaidlus, et laeva tangiti pika aja jooksul üksnes hagejalt tarnitud kütusega, samuti, et laevas kasutatud kütus ei vastanud laboris tehtud proovi tegemise ajal kvaliteedi osas lepingu tingimustele (

§ 217lg 1 mõttes).

Maakohus on neid kostja väiteid põhjalikult käsitlenud lahendi punktides 21, 24 ja 28. Asjaolu, et hageja tarnitud kütusega ei olnud varem probleeme tekkinud ning kostja jättis pooltevahelise lepingu üldtingimustes ette nähtud korras kontrollproovi võtmata, oli kostja enese poolt võetud riisiko, mida ei saa ette heita hagejale. Proovi võtmata jätmise võimalike tagajärgede vastutus lasub kostjal.

§ 76

lõike 4 kohaselt kehtib kohustuse nõuetekohase täitmise eeldus ning seda eeldust ei saa ümber lükata 20 päeva laeva kütusepaagis olnud kütuse analüüsitulemusega. Nagu maakohus on märkinud, analüüsitulemus näitab kütuse saastumist, kuid mitte saastumise kohta (ega aega). Kostja ei ole kahjunõude eeldusena tõendanud, et temale tekkinud kahju on tingitud hageja tarnitud mittekvaliteetsest kütusest (põhjuslik seos,

§ 127lg 4).

Asjaolu, et kostja tegeles laeva mootori rikke uurimisega ja kandis sellega seoses kahju, omaks tähendust juhul, kui tõendamist oleks leidnud mootori rikke tekkimine hageja poolt tarnitud mittekvaliteetsest kütusest. 7

(8)
  1. Kostja apellatsioonkaebuse viited tanklates kütusega tangitud autodel mootorikahjude tekkimise kohta ei tõenda praeguse juhtumi asjaolusid. Hageja on kostja väited selle kohta, et kahju sai tekkida üksnes tingituna hageja tarnitud kütusest, ümber lükanud ja tõendanud, et hageja suletud süsteemist ei saanud kütus saastuda ning esineb muid võimalusi, kuidas kütus võib saastuda (laeva hooldamata kütusemahutist). Hageja on püstitanud hüpoteesi, et tahked osised kütuses võisid pärineda settest, mis oli kogunenud laeva kütusemahuti seintele. Nimetatud hüpoteesi võimalikkust on kinnitanud asjatundja Toomas Randaru oma arvamuses (I kd, tl 70-71).Tõsikindlalt seda väita ei saa, sest vaidlusaluse laeva kütusemahutite seisukorra kohta intsidendi juhtumise ajal pole tõendeid. Maakohus selgitas kostjale 22.03.2021 kirjas (I kd, tl 72), millised asjaolud peaks kostja esile tooma ja tõendama. Kostja maakohtu juhiseid ei järginud, st vastavaid asjaolusid esile ei toonud ega tõendanud. Kostjale oli esimese astme kohtus tagatud võimalus tõendada, et teistel klientidel esines samast partiist pärit kütuse kvaliteediga probleeme, kostja seda ei teinud. Kolleegium jätab tähelepanuta kostja esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud väite selle kohta, et vaidlusaluste kütuseproovide võtmiseks puudub tehniline võimalus. Kostja ei ole uue asjaolu esitamise lubatavust põhjendanud ega põhistanud (TsMS § 652 lg 4). Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
  2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
  3. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.