← Eesti

2-18-133675/99

Obsah (19)§ 218§ 175§ 150§ 177§ 423§ 198§ 236§ 477§ 376§ 657§ 654§ 662§ 651§ 456§ 172§ 178§ 171§ 174§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-18-133675 Kohtuasi Tallinn, Tehnik

§ 218

lg 1 p 2 nõuetele vastav lepinguline esindaja Paul Puustusmaa, kelle tunnitasu oli 103 eurot. Kohus pidas sellist esindaja tunnitasumäära tsiviilasja olemust arvestades mõistlikuks. Ühtlasi pidas kohus põhjendatuks P. Puustusmaa toiminguid ajakuluga 3 tundi, s.o tõendite kogumine, konsultatsioonid, menetlustoimingud maksekäsumenetluse läbiviimiseks, suhtlemine poolte vahel, hagiavalduse koostamine, ülevaatamine ja kohtule edastamine. Edasises menetluses esindas avaldajat vandeadvokaat tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus pidas avaldaja esindaja tunnitasumäära tsiviilasja olemust ja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades mõistlikuks. 4.23.2. Avaldaja vahetas praeguses menetluses lepingulist esindajat. Kuigi menetlusosalisel võib olla samas menetluses mitu lepingulist esindajat, siis mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (

§ 175lg 3).

Kuigi menetlusosalistel on alati õigus enda valitud esindajat vahetada, siis see ei tähenda, et asjas kaotanud pool peaks alati ka kõik lepingulise esindaja vahetamisest tekkinud kulutused hüvitama. Avaldaja ei ole esile toonud ühtegi objektiivset põhjust, mis takistas tal esialgse esindajaga jätkamist. Seega jättis kohus arvestamata kuludega, mis olid tingitud lepingulise esindaja vahetamisest. 4.23.

  1. Menetluskulude nimekirjale lisatud arve 20190001 kohaselt kulus lepingulisel esindajal materjalidega tutvumisele, õigusliku positsiooni analüüsile, telefonikõnedele kliendiga, hagiavalduse tervikteksti esitamise tähtaja pikendamise taotluse koostamisele ja hagiavalduse koostamisele kokku 2 tundi 45 minutit. Kuivõrd kõik viidatud kulud tekkisid lepingulise esindaja vahetamisest ja kohus arvestas hagiavalduse koostamisele ning sellega seonduvatele toimingutele kulunud aega juba avaldaja esimese lepingulise esindaja puhul, ei arvestanud kohus arvel 20190001 toodud kuludega. Ühtlasi märkis kohus, et teine pool ei pea hüvitama kulusid, mis seonduvad menetlusdokumentide parandamise või täiendamisega. Kohus ei arvestanud ka menetluskulude nimekirjale lisatud arvel 20190095 märgitud
  2. mai
  3. a ajakuluga kohtule hagiavalduse lisade komplekteerimisele ja esitamisele, sest samade toimingutega on arvestatud juba avaldaja esimese esindaja puhul. Kohus jättis arvestamata arvel 20190095 märgitud
  4. juuli
  5. a toiminguga, milleks oli vastuse koostamine kliendi e-kirjale, kuna nimetatud toiming ja selle vajadus ei ole asja materjali põhjal kontrollitav. Arvel 20200010 märgitu kohaselt kulus esindajal
  6. jaanuaril
  7. a taotluse koostamisele ja telefonikõnele kliendiga 1 tund 10 minutit. Teiselt menetlusosaliselt ei ole põhjendatud välja 11

(28)2-18-133675 mõista esindaja ja avaldaja suhtlusega seotud kulu (Riigikohtu
  1. märtsi
  2. a määrus tsiviilasjas 2-17-12857, p 20). Lepinguline esindaja peab täitma kliendi käsundit, lähtudes oma erialastest teadmistest (VÕS § 621). Tsiviilasja materjalist ei nähtu, et selline suhtlus oleks olnud menetluse seisukohast vajalik. Eeltoodust tulenevalt arvestas kohus üksnes taotluse koostamisele kulunud ajaga ja luges sellele toimingule kulunud põhjendatud ajakuluks 1 tund. Samadel põhjustel vähendas kohus ka arvel 20200159 märgitud
  3. aprilli
  4. a ajakulu ettevalmistusele telefonikonverentsiks ja telefonikõnedele kliendiga ning arvestas üksnes konverentsiks ettevalmistumisele kulunud aega 30 minutit. Samadel põhjustel jättis kohus arvestamata arvel 20210041 märgitud
  5. jaanuari 2021 kliendiga telefoninõupidamisele kulunud aja. Kohus ei arvestanud ka samal arvel märgitud
  6. jaanuari
  7. a toiminguga, milleks oli täienduste koostamine avaldaja
  8. jaanuari
  9. a vastusele, kuivõrd kohus jagas
  10. juuli
  11. a määrusega avaldaja
  12. jaanuari
  13. a menetlusdokumendi iseseisvasse menetlusse. 4.23.
  14. Muud lepingulise esindaja kulud, s.o vastuse koostamine puudutatud isiku
  15. mai
  16. a seisukohale (1 tund 15 minutit), telefonikonverents kohtuga (25 minutit), kliendile info edastamine kirja kohta (10 minutit), vastuse koostamine kohtu
  17. detsembri
  18. a kirjale (2 tundi), vastuse koostamine kohtu
  19. veebruari
  20. a kirjale (1 tund 25 minutit), ettevalmistus kohtuistungiks (45 minutit), kliendi esindus kohtuistungil (1 tund 45 minutit), seisukoha koostamine (1 tund 10 minutit), puudutatud isiku
  21. juuli
  22. a menetlusdokumendiga tutvumine, kohtule seisukoha ja taotluse koostamine ning esitamine (30 minutit), võttis kohus arvesse täies ulatuses. Toimingud olid avaldaja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg oli tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. 4.23.
  23. Avaldaja palus mõista puudutatud isikult välja ka hüvitise esindaja Tartust Tallinnasse sõidule kulunud aja eest. Kuna

§-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest, siis jättis kohus esindaja sõidule kulunud ajaga arvestamata. Avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 13 tundi 55 minutit. Arvestades avaldaja lepinguliste esindajate põhjendatud tunnihinda, on avaldaja põhjendatud õigusabikulu kokku 1881 eurot ((10 tundi ja 55 minutit × 120 eurot) + 20% + (3 tundi × 103 eurot)). 4.23.6. Avaldaja taotles ka riigilõivu 225 euro hüvitamist. Kohus menetles praegust tsiviilasja hagita menetluses. Seega tuli avalduse esitamisel tasuda riigilõivu 50 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 5). Riigilõivu enamtasutud osa on avaldajal õigus

150 lg-te 1 ja 4 alusel tagasi küsida. Seda ei ole võimalik mõista välja teiselt poolelt. Seega luges kohus avaldaja hüvitatava riigilõivu suuruseks 50 eurot. 4.23.

  1. Avaldaja esindaja palus hüvitada transpordikuluna kütusekulu 12,93 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leidis, et tegemist oli vajaliku kuluga, mis tuleb avaldajale hüvitada. Põhjendatud on ka kütusekulu suurus. 4.23.
  2. Kohus määras avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1946,52 eurot (1881 + 50 + 15,52). Arvestades menetluskulude jaotust, mõistis kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1537,75 eurot (1946,52 × 79%). 4.
  3. Avaldaja esitas
  4. juulil 2021 taotluse enamtasutud riigilõivu, s.o 175 euro tagastamiseks. Kohus rahuldas selle taotluse

§ 150lg 1 p 1 kohaselt ja otsustas selle kanda vastavalt taotlusele avaldaja arvelduskontole. 12

(28)2-18-133675 4.
  1. Kohus rahuldas puudutatud isiku menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramise avalduse osaliselt ning luges puudutatud isiku põhjendatud õigusabikuluks kokku 1475 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistis kohus avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja 309,75 eurot. 4.
  2. Kohus tasaarvestas väljamõistetud menetluskulud ja mõistis puudutatud isikult avaldaja menetluskulude hüvitamiseks välja 1228 eurot (1537,75 - 309,75). Kohus märkis, et avaldaja taotlusel tuleb puudutatud isikult välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (

§ 177lg 4).

Määruskaebused ja menetluse edasine käik

  1. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata. Alternatiivselt palus puudutatud isik maakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. 5.
  2. Puudutatud isiku väitel rikkus maakohus menetlusõiguse norme, sh kohtumääruse põhjendamise kohustust. Kohus kohtles menetlusosalisi ebavõrdselt. Maakohus leidis ebaõigesti, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult kohustuse täitmist. Maakohus ei analüüsinud kõiki puudutatud isiku väiteid. 5.
  3. Puudutatud isik on korteri nr 7 ühisomanik, teised ühisomanikud on AK ja VK. Avalduse esitamine vaid ühe ühisomaniku vastu oli põhjendamatu. 5.
  4. Avaldajal ei ole puudutatud isiku vastu nõuet. Nõude puudutatud isiku vastu saaks esitada avaldaja liikmed ehk korteriomanikud. Korteriomanikud ei ole oma nõudeid avaldajale loovutanud. 5.
  5. Avaldajal puudub esindusõigus. Avaldaja juhatusel ei ole ilma üldkoosoleku otsuseta õigust otsustada puudutatud isiku vastu rahalise nõude esitamist. Selle küsimuse otsustamine ja puudutatud isikule nõude esitamine on avaldaja üldkoosoleku pädevuses. Avaldaja ei ole tõendanud, et üldkoosolek oleks otsustanud nõuda puudutatud isikult akende remontimise või veeavariiga seotud kulusid. Avaldaja põhikirja punktist 6.19 tulenevalt saab avaldaja anda esindusõiguse ainult juhatuse kollegiaalse otsusega. Puudutatud isik palub jätta avaldus

§ 423lg 1 p 9 alusel läbi vaatamata.

5.

  1. Avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Avaldaja ei ole esitanud selgelt väljendatud nõuet. Avaldusest ei selgu, millise nõude avaldaja milliste faktiliste asjaoludega seob. Avaldaja peab esitama selged nõuded, konkreetselt välja tooma avalduse eseme ja aluse. 5.
  2. Hagita menetluses on kohtul

§ 198

lg 1 p 2 ja § 477 alusel kohustus kaasata menetlusse kõik asjast puudutatud isikud. Maakohus seda ei teinud. 5.

  1. Hagita menetluses on kohtul suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus. Maakohus nimetatud viisil ei toiminud. 5.
  2. Ka hagita menetluses peab menetlusosaline tõendi esitamisel

§ 236

lg 3 esimese lause ja

§ 477

lg 1 järgi põhjendama, milliseid asjaolusid ta soovib konkreetse dokumendiga tõendada. Maakohus seda ei järginud. 5.9. Maakohtu järeldused avaldaja põhikirja p 2.2 osas on ekslikud. Põhikirja p 2.2 neljanda lause kohaselt lähevad eelmise korteriomaniku varalised õigused ja kohustused üle 13

(28)2-18-133675 korteriomanikule, kui pooled saavutavad selles kokkuleppe. Avaldaja ja puudutatud isik sellist kokkulepet saavutanud ei ole. Avaldaja tegutseb põhikirja vastaselt. 5.
  1. Vaidlus puudub, et avaldaja nõutav summa on seotud Tehnika 16 maja akende restaureerimisega. Akende renoveerimistöid ei ole korteris nr 7 tehtud. Estlander Grupp OÜ vaheaktid ei kinnita korteris nr 7 akende restaureerimistööde tegemist. Seega nõuab avaldaja puudutatud isikult raha teenuse eest, mida pole osutatud. 5.
  2. Seoses viivise määraga juhtis puudutatud isik tähelepanu põhikirja p-dele 3.2/9 ja 5.3, mille kohaselt kommunaalteenuste maksete tasumisega viivitamisel tasub ühistu liige ühistule viivist iga viivitatud päeva eest juhatuse otsusega kehtestatud määras ja korras. Avaldaja pole kohtule selliseid juhatuse otsuseid esitanud. 5.
  3. Avaldaja leidis, et eristada tuleb termineid, akende värvimine ja restaureerimine on erinevad tegevused ning erinevad ka maksumuse poolest. Eesti õigekeelsussõnaraamatu kohaselt tähendab restaureerimine ennistamist ehk taastamist esialgsel kujul. MuKS § 7 lg 5 järgi on restaureerimine tegevus, millega fikseeritakse mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise autentne seisund, eemaldades vajaduse korral vähem väärtuslikke ja ilmet rikkuvaid elemente ja kihistusi ning taastades puuduvaid ja kahjustunud osi teaduslikult põhjendatud kujul ja meetodil, tuginedes originaaldokumentidele ning uuringutele. Avaldaja pole veenvalt tõendanud, et korteris nr 7 toimunud remonditöö oli restauratsioon. Vaidlust ei ole selles, et Tehnika 16 kinnistu on ehitismälestis. Avaldaja viitas MuKS § 23 lg 1 p-le 1 ning lg-tele 2 ja 3 ja märkis, et avaldusele lisatud tõenditest ei nähtu, et Muinsuskaitseamet oleks teinud vaidlustatud remonditööde üle järelevalvet. Avaldajal tuleb tõendada, et remonditööd olid Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud. Enne seda pole puudutatud isiku väidetav kohustus sissenõutav. 5.
  4. Puidutohter OÜ teostas akende restaureerimistööd seetõttu, et avaldaja tellitud ja tasutud tööd olid puudulikud. Kohus hindas puudutatud isiku esitatud tõendit ebaõigesti. 5.
  5. Avaldaja kinnitas kohtule, et sõlmis Estlander Grupp OÜ-ga töövõtulepingu. Tellija on kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Töövõtja tegi tööd puudulikult. Avaldaja juhatus ei pidanud puudustega töid vastu võtma. Avaldaja kohustus oli anda töövõtjale täiendav tähtaeg tööde tegemiseks. Avaldaja eiras seda kohustust. Seega on avaldaja tasunud tegemata tööde eest. 5.
  6. Avaldaja väitis
  7. juuli
  8. a seisukohas, et töövõtja Estlander Grupp OÜ valmistas aknad ette värvimiseks, kittis ja värvis need. Puudutatud isik on seisukohal, et
  9. aprilli
  10. a Ehituskonsult Grupp OÜ koostatud ülevaatuse aktiga on tõendatud, et Estlander Grupp OÜ ei ole teostanud nõuetekohast akende kittimist. 5.
  11. Avaldaja nõude kujunemine on ebaselge. Avaldaja esitatud tõenditest ei tulene, kas akende restaureerimise kulu tuleneb põhikirja p-st 5.2 või mõnest muust põhikirja punktist või üldkoosoleku otsusest. Avaldaja esitas korteriühistu
  12. veebruari
  13. a üldkoosoleku protokolli, mille p-s 4 oli vastu võetud otsus, et kõik aknad värvitakse ühte tooni vastavalt projektile (puit, plastik, metall) ja iga omanik maksab akendega seotud kulu ühistule. Sellest otsusest ei tulene, kuidas arvutatakse iga korteri kulu. Kulu suurus jäi samuti arutamata. 5.
  14. Avaldaja
  15. juuni
  16. a juhatuse koosoleku protokolli p 2 kohaselt hakkab avaldaja võlgnevustega alates
  17. juulist 2015 tegelema AA Juriidilised Teenused OÜ. Ülalmainitud 14
(28)2-18-133675 juhatuse otsus on tühine, kuna sellise otsuse vastuvõtmine ei kuulu avaldaja juhatuse pädevusse ning on vastuolus põhikirja p-ga 6.
  1. 5.
  2. Lisaks puuduvad tõendid põhikirja p 6.17 täitmise kohta. Selle kohaselt tehakse konkreetsele ühistu liikmele täitmiseks antud juhatuse otsus või ettekirjutus teatavaks liikmele endale või tema korteris elavale täisealisele isikule allkirja vastu. Kohtutoimikus puuduvad tõendid, et avaldaja oleks seda nõuet puudutatud isiku suhtes täitnud. 5.
  3. Puudutatud isik vaidleb vastu ka välja mõistetud menetluskuludele. Kuna tegemist on hagita asjaga, siis on puudutatud isikult menetluskulude väljamõistmine ebaõiglane.
  4. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
  5. Avaldaja esitas määruskaebuse, mille palus maakohtu määrus tühistada osas, milles kohus jättis puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulud välja mõistmata ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitise. Avaldaja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta avaldaja menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda. Avaldaja palub määrata oma menetluskulude rahaliseks suuruseks esimeses kohtuastmes 3069,52 eurot ja mõista see summa puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. 7.
  6. Avaldaja väitel eksis kohus menetluskulude jaotamisel. Kohus jättis osa avaldaja menetluskuludest, s.o 21% avaldaja kanda, justkui oleks osa avaldaja nõudest jäänud rahuldamata. Ometigi rahuldas kohus 100% avaldaja nõuetest, mida praeguses asjas menetleti. Seega oleks kõik avaldaja menetluskulud tulnud jätta puudutatud isiku kanda. 7.1.
  7. Avaldaja esitas puudutatud isiku vastu nõude 1702,15 eurot. Avaldaja selgitas
  8. jaanuari
  9. a menetlusdokumendis, et sellest nõudest 313,61 eurot on hoiatusmenetluse, vannitoa avariitööde, ummistuse likvideerimise ning gaasiboileri hoolduse/puhastustööde ja vingugaasianduri paigaldamise kulu. Avaldaja ei muutnud nõudesummat ega nõude õiguslikku alust, vaid nõudis menetluse algusest peale samade arvete tasumist, esitades vaid täiendavad põhjendused nõude kujunemise kohta. Kohus aga leidis
  10. juuli
  11. a määruses

§ 376

lg-le 1 viidates, et avaldaja on muutnud nõude alust, ja ei andnud avalduse muutmiseks nõusolekut, vaid otsustas eraldada osa avaldaja nõudeid eraldi menetlusse. Põhimenetlusse jäi vaid akende värvimisega seonduv nõue. Selle nõude rahuldas kohus lõpplahendis täies ulatuses. Kohus ei saanud rahuldada avaldaja nõuet ülejäänud osas, sest need nõuded ei olnud enam menetluse esemeks. 7.1.

  1. Kui nõustuda maakohtuga, et avaldaja nõuded rahuldati 79% ulatuses, tähendaks see, et 21% ulatuses jäid avaldaja nõuded rahuldamata. Nii see ei olnud. Kohus ei võtnud praeguses menetluses seisukohta hoiatusmenetluse, vannitoa avariitööde, ummistuse likvideerimise ning gaasiboileri hoolduse/puhastustööde ja vingugaasianduri paigaldamise kulu hüvitamise nõuete osas. Määruse p-s 28 rõhutas kohus, et nimetatud nõuded ei ole praeguse vaidluse esemeks, avaldaja need nõuded lahendatakse tsiviilasja nt 2-21-11314 menetluses. Seega oleks kõik avaldaja menetluskulud tulnud jätta puudutatud isiku kanda. 7.
  2. Maakohus vähendas põhjendamatult avaldajale hüvitatavaid õigusabikulusid. Kõik avaldaja taotletud õigusabikulud on seotud kohtumenetlusega, praeguse kohtuasja raames kantud ning põhjendatud ja vajalikud, mistõttu need oleks tulnud kõik välja mõista. 7.2.
  3. Maakohus jättis põhjendamatult välja mõistmata avaldaja menetluskulud, mis on tingitud lepingulise esindaja vahetamisest. Esindaja vahetamine oli tingitud sellest, et avaldaja senine esindaja Paul Puustusmaa valiti
  4. märtsil 2019 Riigikogu XIV koosseisu. Riigikogu liikme 15

(28)2-18-133675 staatuse seaduse (RKLS) § 22 lg-st 2 tulenevalt ei tohi Riigikogu liige täita ülesandeid, mis on vastuolus võimude lahususe põhimõttega. Selliseks ülesandeks on mh töö lepingulise esindajana kohtumenetluses, sest Riigikogu liige kui seadusandliku võimu kandja ei saa samaaegselt aktiivselt tegutseda kohtumenetlustes. Seda kinnitab ka RKLS § 27 sõnastus, mis mh keelab Riigikogu liikmel oma volituste ajal tegutseda advokaadina. Seetõttu esines esindaja vahetamiseks vältimatu objektiivne põhjus. Esindaja vahetusega kaasnevad paratamatult täiendavad menetluskulud, kuna uus esindaja peab ennast menetlusega kurssi viima. Samuti tähendab uue esindaja võtmine alati ka teatavat vaatenurga muutust ning reeglina ka vajadust esitada menetlusse täiendavad tõendeid ja seisukohti. See ei tähenda seisukohtade kordamist või seda, et uued seisukohad oleksid asjakohatud. Vastavalt oleks kohus pidanud lugema põhjendatuks kõik arvetel nr 20190001 ja 20190095 märgitud tegevused. 7.2.
  1. Maakohus ei ole esile toonud, et ükski õigusabi raames tehtud toimingutest oleks olnud ebavajalik või ülemäärase ajalise mahuga. 7.2.
  2. Avaldaja ei nõustu kohtuga, et arvetel nr 20200010, 20200159 ja 20210041 märgitud ajakulu nõupidamistele, sh telefoni teel, ei ole menetluskulu. Tegemist on elementaarse ning vältimatu osaga õigusteenuse osutamisest. Kohtu viide, et VÕS § 621 kohaselt peab lepinguline esindaja täitma käsundi, lähtudes oma erialastest teadmistest, on ebatäpne. Esindaja erialased teadmised ei ütle esindajale mitte midagi konkreetse menetluse asjaolude kohta. Selle info saab esindaja kliendilt viimasega suheldes. Selline suhtlus on VÕS § 621 lg 1 esimese lause kohaselt esindajale kohustuslik. Kliendi ning lepingulise esindaja kohtumistel ja telefonivestlustel saadakse kliendi käest menetluse tarbeks vajalikku informatsiooni, selgitatakse kliendile menetluse hetkeseisu ja õiguslikku positsiooni, lepitakse kokku edasised tegevused ja menetlustaktika. Samuti tegeletakse võimalike tõendite väljaselgitamisega. Seetõttu on (telefoni)nõupidamistele kulunud aeg põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Esindaja ja esindatava nõupidamistele kulunud õigusabikulude hüvitatavust tuleb hinnata iga juhtumi korral eraldi.
  3. Puudutatud isik vaidles avaldaja määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
  4. Maakohus määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis avaldaja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata 180 euro osas (resolutsiooni p 4) ja avaldaja maakohtus kantud menetluskulud puudutatud isikult välja mõistmata 142,20 euro osas (resolutsiooni p-d 6 ja 8). Ringkonnakohus saab teha selles osas uue määruse, millega rahuldab avaldaja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks täiendavalt 180 euro võrra ja mõistab puudutatud isikult välja avaldaja maakohtus kantud menetluskulud täiendavalt 142,20 euro ulatuses. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 järgi muutmata.

Avaldaja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Puudutatud isiku määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab määruskaebemenetluse kulud ja määrab kindlaks nende rahalise suuruse.

§ 654lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 16

(28)2-18-133675 11. Esmalt märgib ringkonnakohus, et võtab

§ 662lg 3 ja § 238 lg 1 esimese lause alusel tõendina vastu avaldaja 17.

augusti

  1. a määruskaebusele lisatud väljatrüki Riigikogu veebilehelt, millega avaldaja soovib tõendada, et avaldaja endine lepinguline esindaja Paul Puustusmaa valiti
  2. märtsil 2019 Riigikogu XIV koosseisu liikmeks. Sellel tõendil on asja lahendamisel tähtsust seoses avaldaja menetluskulude kindlaksmääramisega.
  3. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille peale edasi on kaevatud.

Praegusel juhul on puudutatud isik vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega maakohus avalduse rahuldas, ja menetluskulude jaotuse osas. Avaldaja on esitanud määruskaebuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Seega on maakohtu määrus

§ 456

lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 kohaselt jõustunud osas, milles maakohus avaldust ei rahuldanud, s.o 350,85 euro ja viivise osas. Samuti on maakohtu määrus jõustunud selle resolutsiooni p 10 osas, millega maakohus otsustas tagastada avaldajale enamtasutud riigilõivu 175 eurot ja kanda see avaldaja arvelduskontole.

  1. Ringkonnakohus käsitleb esmalt puudutatud isiku määruskaebuse väiteid (I), seejärel avaldaja määruskaebuse väiteid (II) ja määrab kindlaks määruskaebemenetluse kulud (III). I
  2. Avaldaja nõuab praeguses menetluses puudutatud isikult majandamiskulude võla tasumist, mis tekkis suuremas osas ajavahemikul detsember 2016 kuni märts 2017 esitatud arvete osaliselt tasumata jätmisest, kuid suurenes kuni avalduse esitamiseni mais 2019 seoses sellega, et avaldaja arvestas maksetest, mis puudutatud isik tegi talle esitatud arvete tasumiseks, osa sissenõutavaks muutunud viivise katteks (VÕS § 88 lg 8). Seega tekkis osa põhinõudest enne
  3. jaanuari 2018, mil jõustus KrtS, ning osa pärast seda kuupäeva. Järelikult tuleb kohaldada vastavalt kuni
  4. detsembrini 2017 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) ja KÜS-i sätteid ning alates
  5. jaanuarist 2018 jõustunud KrtS-i sätteid.
  6. Kolleegium ei nõustu puudutatud isikuga, et maakohus käsitas teda ebaõigesti avaldaja liikmena. 15.
  7. Korteriühistu liikmelisust reguleeris kuni
  8. detsembrini 2017 KÜS § 5 lg 1, mille esimese lause järgi on korteriühistu liikmeks kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud (vt ka Riigikohtu
  9. veebruari
  10. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-10, p 12). Seega on puudutatud isik, kellele kuulub (ühisomanikuna) Tehnika tn 16 majas korter nr 7, KÜS-i alusel ühtlasi selle elamu majandamiseks loodud korteriühistu liige. Ka kehtiva KrtS § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu liikmeteks kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. 15.
  11. Vaidlus puudub selles, et puudutatud isik sai korteri nr 7 ühisomanikuks pärimise teel pärast JK surma
  12. detsembril
  13. Puudutatud isik kanti korteri nr 7 ühisomanikuna kinnistusregistrisse
  14. juulil 2018 (dtl 32). Sel ajal kehtinud KÜS § 5 lg 3 kohaselt loetakse pärandi vastu võtnud pärija korteriühistu liikmeks astumise ajaks pärandi avanemise päeva. Ekslik on puudutatud isiku seisukoht, et avaldaja liikmeks astumine eeldanuks mingi lisakokkuleppe sõlmimist. Tulenevalt KÜS §-st 5 ei pea korteriühistusse astumiseks tegema tahteavaldust (vt KÜS § 5 lg-d 2 ja 3, eespool viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1149-10, p 12). Seega leidis maakohus õigesti, et puudutatud isik on seadusest tulenevalt alates
  15. detsembrist 2017 korteriühistu liige. 17

(28)2-18-133675
  1. Samuti leidis maakohus õigesti, et puudutatud isikul tuleb korteriomandi uue omanikuna täita korteriühistu ees kõik korteriomandiga kaasnevad kohustused, sh need kohustused, mis olid tekkinud ajal, mil korter nr 7 kuulus puudutatud isiku õiguseelnejale. PärS § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. KÜS § 7 lg 3 nägi ette, et korteriomandi pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest, ning KÜS § 51 kohaselt läksid pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused korteriomandi omandajale üle korteriomandi ülemineku hetkest. Maakohus leidis põhjendatult, et ka korteriühistu põhikirja p-st 2.2 ei tulene, et eelmise korteriomaniku ühistu liikmesusest tulenevate kohustuste üleminekuks uuele korteriomanikule peaks uus korteriomanik sõlmima sellekohase kokkuleppe korteriühistuga.
  2. Põhjendatud ei ole puudutatud isiku seisukoht, et avaldaja ei saa esitada nõuet vaid tema vastu, kuna korteriomandil on veel ühisomanikke. Vaidlus puudub selles, et korter nr 7 on puudutatud isiku, AK ja VK ühisomandis. Maakohus leidis õigesti, et korteriomandist tulenevad kohustused, sh majandamiskulude tasumise kohustus, on korteriomanike solidaarkohustused VÕS § 65 lg 2 järgi (vt ka kehtiva KrtS § 15 lg 2), mida korteriühistu võib VÕS § 65 lg 1 järgi nõuda kõigilt korteriomandi ühistelt omanikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega võis korteriühistu esitada nõude üksnes puudutatud isiku vastu ning ei pidanud esitama seda kõigi ühisomandike vastu ühiselt. Kui puudutatud isik täidab korteriühistu ees kohustuse, läheb talle VÕS § 69 lg 2 järgi üle korteriühistu nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.
  3. Ekslik on puudutatud isiku seisukoht, et avaldajal ei olnud korteriühistuna õigust tema vastu nõuet esitada, vaid seda saanuks teha korteriomanikud. Kuni
  4. detsembrini 2017 kehtinud KÜS § 2 lg 1 kohaselt oli korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Alates
  5. jaanuarist 2018 jõustunud KrtS § 12 lg 1 järgi teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Seega oli korteriühistul mõlema seaduse kehtivuse ajal õigus pöörduda korteriomaniku vastu elamu majandamiskulude sissenõudmiseks kohtusse, esindades seeläbi korteriühistu liikmete ühiseid huve. Maakohus märkis põhjendatult, et korteriühistu õigus sellise nõude esitamiseks ei sõltu sellekohase korteriomanike üldkoosoleku otsuse olemasolust.
  6. Põhjendatud ei ole puudutatud isiku väide, et avaldaja lepingulisel esindajal ei ole esindusõigust, kuna selle kohta pole korteriühistu juhatuse kollegiaalset otsust. Puudutatud isik viitab korteriühistu põhikirja p-le 6.19, mille kohaselt juhatuse liikmed esindavad ühistut varalistes tehingutes ainult juhatuse otsuse alusel. Praegusel juhul ei ole tegemist varalise tehinguga. Viidatud põhikirja punktist ei tulene, et korteriühistu nimel kohtule avalduse esitamiseks ja selleks korteriühistu esindaja määramiseks oleks vaja juhatuse otsust.
  7. Samuti ei olnud praegusesse menetlusse vaja kaasata puudutatud isikutena teisi korteriomanikke. Teiste korteriomanike huve praeguses menetluses esindab korteriühistu. Puudutatud isiku viidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-10 ei ole praegusel juhul asjakohane, kuna see asi puudutas kaasomandi kasutuskorra (korteriomanike parkimiskohtade) kindlaksmääramist, milleks tuli Riigikohtu arvates saavutada kõigi korteriomanike konsensus. Praegusel juhul on tegemist korteriühistu rahalise nõudega ühe korteriomaniku vastu, mille lahendamine ei puuduta teisi korteriomanikke vahetult, vaid üksnes korteriühistu liikmesuse kaudu. 18
(28)2-18-133675
  1. Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude võlgnevuse tasumist ja viivist. Asjas ei ole vaidlust selles, et puudutatud isiku võlgnevus tekkis seoses sellega, et korteri nr 7 eest ajavahemikul detsember 2016 kuni märts 2017 esitatud arved nr 1612-16078 (dtl 42), nr 170116078 (dtl 43), nr 1703-16078 (dtl 44) ja nr 1703-16078 (dtl 45) tasuti osaliselt, nii et iga arve puhul jäi tasumata 250 eurot arvel viidatud akende lisatööde eest, s.o kokku 1000 eurot. Arvete esitamisel tugines avaldaja oma liikmete
  2. veebruari
  3. a üldkoosoleku otsusele, millega otsustati „remontida maja mansardosaga koos ka maja fassaad. Akende vahetamise kulu lasub igal korteriomanikul endal. Aknad värvitakse kõik ühte tooni vastavalt projektile (puit, plastik, metall) ja iga omanik maksab oma akendega seotud kulu ühistule“ (dtl 122). Avaldaja väitel seisnesid lisatööd puudutatud isiku aknaraamide kittimises, kuna raamides olevad praod tuli täita selleks, et neid saaks värvida. Puudutatud isik on tasunud akende värvimise eest (217,63 eurot), kuid on keeldunud tasumast akendega seotud lisatööde eest.
  4. Kolleegium nõustub maakohtuga, et avaldajal on
  5. veebruari
  6. a üldkoosoleku otsuse alusel õigus nõuda puudutatud isikult korteri nr 7 akende osas tehtud tööde eest tasumist. 22.
  7. Kolleegium märgib, et vaidlust ei ole selles, et
  8. veebruari
  9. a üldkoosoleku otsust ei ole kehtetuks tunnistatud. Puudutatud isik ei ole ka praeguses menetluses seda otsust vaidlustanud ega toonud esile asjaolusid, mis võiks mõjutada otsuse kehtivust. Ka ringkonnakohus ei täheldanud
  10. veebruari
  11. a otsuse puhul tühisuse aluseid. 22.
  12. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et akende värvimisega seotud kulud on majandamiskulud KÜS § 151 mõttes, mille kohaselt on majandamiskulud mh korteriühistu vajalikud kulud elamu hoolduseks ja remondiks. Samuti selgitas maakohus õigesti, et korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Riigikohus on viidatud sätete alusel korduvalt leidnud, et kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on see talle täitmiseks kohustuslik (vt nt Riigikohtu
  13. veebruari
  14. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 21). Seega on puudutatud isik korteriühistu liikmena kohustatud täitma korteriühistu liikmete
  15. veebruari
  16. a üldkoosoleku otsust. 22.
  17. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja on tõendanud, et korteri nr 7 aknad värviti ja nende värvimiseks tehti lisatöid. Avaldaja on toonud esile, et puudutatud isiku aknad olid halvas seisukorras, mistõttu oli vaja need värvimiseks ette valmistada, mh kittida, ja 3–4 korda värvida (dtl-d 131, 236). Maakohus tuvastas mh
  18. septembri
  19. a ehituskoosoleku protokolli nr 13 (dtl-d 130–131), Estlander Grupp OÜ selgituse (dtl 236) ja avaldaja
  20. detsembri
  21. a selgituse (dtl 183) põhjal, et korteri nr 7 aknaid oli värvimiseks vaja väljastpoolt taastada, kuna need olid pehkinud. Ka Puidutohter OÜ
  22. a-l koostatud korteri nr 7 akende restaureerimise tegevuskava (dtl-d 302–306) kinnitas maakohtu hinnangul seda, et väljastpoolt oli aknaraame kititud, kuid need vajasid tervikuna restaureerimist (vt maakohtu määruse p-d 19.1–19.4). 22.
  23. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et eeltööd selleks, et aknaid üldse saaks värvida, mh akende kittimine, on akende värvimiseks vajalikud tööd. Korteriomanike üldkoosoleku
  24. veebruari
  25. a otsust tuleb mõistliku korteriomaniku seisukohast mõista selliselt, et nimetatud otsusega otsustati maja aknad värvida, tehes ka selleks vajalikud eel- ja lisatööd, ning iga korteriomanik pidi maksma oma akendega seotud kulu ühistule. Puudutatud isik ei ole praeguses menetluses ka väitnud, et üldkoosoleku otsus tehtavate tööde kohta ei hõlmanud vajadusel akende taastamist ulatuses, mis oli vajalik nende värvimiseks. Seejuures pidid korteriomanikud mõistma, et sõltuvalt konkreetsete akende seisukorrast võisid 19
(28)2-18-133675 värvimisega kaasnevad kulud eri akende puhul erineda, kuna need sõltuvad nii värvimiseks vajalikest eel- või lisatöödest kui ka akende värvivajadusest (s.o mitu kihti värvi on vaja kanda). Seetõttu ei ole asjakohane ka puudutatud isiku väide, et
  1. veebruari
  2. a üldkoosoleku otsusest ei nähtu iga korteri kulu. Otsusest tuleneb selle kulu arvutamise põhimõte, s.o iga korteri omanik(ud) pidi maksma oma korteri akende värvimisega seotud kulud. Estlander Grupp OÜ kinnitusest nähtub, et korteri nr 7 akende taastamisega seotud lisakulu oli 1000 eurot, millele lisandus käibemaks (dtl 236). 22.
  3. Puudutatud isik ei väida, et korteri nr 7 aknaid poleks värvitud või et selleks poleks tehtud lisatöid, mille hüvitamist temalt nõutakse. Samuti ei vaidlusta puudutatud isik määruskaebuses lisatööde maksumust. Puudutatud isiku peamine vastuväide lisatööde eest tasumisele on see, et kuna aknaid ei ole renoveeritud või restaureeritud (s.o „hageja pole veenduvalt tõendanud, et korteris nr 7 teostatud remonditööde näol on tegemist restauratsiooniga“ (vt dtl-d 219, 391)), nõutakse temalt raha teenuse eest, mida pole osutatud. Seejuures tugineb puudutatud isik õigekeelsussõnaraamatus ja muinsuskaitseseaduses toodud restaureerimise definitsioonidele ning leiab, et akendel tehtud tööde näol ei olnud tegemist restaureerimisega. Selles osas nõustub kolleegium maakohtuga, et
  4. veebruari
  5. a üldkoosoleku otsusega ei olnud otsustatud akende restaureerimist. Seega ei olnud avaldajal kohustust korteri nr 7 aknad renoveerida või neid restaureerida. Avaldaja ka ei nõua puudutatud isikult tasu akende restaureerimise eest. See, et puudutatud isikule esitatud arvetel oli teenuse nimetusena märgitud „Lisatööd akende restaureerim.“ (vt dtl-d 42–45), on ebatäpne tähistus, kuid ei muuda asjaolu, et tasu nõutakse akende taastamiseks tehtud lisatööde eest, mis olid seotud korteri nr 7 akende värvimisega. Estlander Grupp OÜ poolt korteriühistule esitatud arvel on kõnealuste tööde kirjeldus „pehkinud akende taastamine“ (dtl 211). Puudutatud isikule esitatud arvete sisu oli avaldaja selgitanud puudutatud isikule mh
  6. detsembril 2016 saadetud e-kirjas, kus avaldaja juhatuse liige selgitas, et puudutatud isiku aknad olid väga kehvas seisus ja neid tuli eelnevalt kittida, et neid üldse värvida saaks (dtl 183). Ka
  7. detsembril 2016 oli korteriühistu esindaja saatnud mh puudutatud isikule selgituse, et korteriga nr 7 kaasnevate lisatööde kulu 1000 eurot tulenes sellest, et aknad olid kehvas seisus ja neid oli vaja kittida ning auke täita ja ühtlustada, et neid saaks üldse värvida. Samuti selgitas korteriühistu esindaja tööde maksumuse kujunemist (vt dtl 208). 22.
  8. Puudutatud isik on viidanud puudustele tehtud töödes, tuues Ehituskonsult Grupp OÜ
  9. aprilli
  10. a ülevaatuse aktile (dtl-d 226–230) tuginedes välja, et aluspinda polnud ette valmistatud. Selles osas märgib kolleegium esmalt, et puudutatud isik ei ole toonud välja konkreetseid puudusi Estlander Grupp OÜ tehtud töödes, mh täpsustanud, milles seisneb aluspinna ette valmistamata jätmine ja miks see on käsitatav puudusena töös. Lisaks aga nõustub kolleegium maakohtuga, et puudutatud isik ei vabaneks tema korteriomandi akende värvimise kulude korteriühistule hüvitamise kohustusest ka siis, et Estlander Grupp OÜ tehtud töödes võis olla puudusi. Kui töövõtja tegi tööd puudustega, saanuks sellest tulenevaid nõudeid esitada teenuse tellija ehk korteriühistu (vt maakohtu määruse p 21). Puudutatud isiku hinnang töö kvaliteedile ei vabasta teda kui korteriühistu liiget kohustusest osaleda korteriühistu kulude kandmisel ja täita korteriühistu üldkoosoleku otsuseid. 22.
  11. Samuti ei ole põhjendatud puudutatud isiku seisukoht, et ta ei pea tehtud tööde eest tasuma enne, kui avaldaja on tõendanud, et tööd olid kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga. See seisukoht ei põhine seadusel ega
  12. veebruari
  13. a üldkoosoleku otsusel, samuti pole puudutatud isik viidanud ühelegi kokkuleppele korteriühistu ja korteriomanike vahel, millest võiks tuleneda tööde eest tasumise sõltuvus Muinsuskaitseameti kooskõlastusest (vt ka maakohtu otsuse p 20). 20
(28)2-18-133675 22.
  1. Eelnevast tulenevalt nõustub kolleegium maakohtuga, et puudutatud isikul tuleb korteri nr 7 akendega seoses tehtud tööde eest korteriühistule tasuda vastavalt korteriühistu esitatud arvetele.
  2. Viivise määra osas viitas puudutatud isik korteriühistu põhikirja p-dele 3.2/9 ja 5.3, mille kohaselt tuleb ühistu liikmel maksta erinevate maksete tasumisega viivitamisel ühistule viivist juhatuse kehtestatud määras. Samas ei ole puudutatud isik välja toonud, et korteriühistu juhatus oleks teinud otsuse, millega oleks nähtud ette seaduses sätestatud viivisemäärast erinev viivisemäär. Avaldaja selgitas
  3. jaanuari
  4. a seisukohas, et arvestas puudutatud isiku võlgnevuselt viivist seaduses sätestatud määras, s.o KÜS § 7 lg 4 järgi kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas ning alates
  5. jaanuarist 2018 kehtima hakanud KrtS § 42 lg 1 järgi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Puudutatud isik ei ole väitnud ega põhistanud, et avaldaja oleks arvestanud viivist seadusega lubatust kõrgemas määras.
  6. Puudutatud isiku väide, et avaldaja nõude kujunemine ja arvestus on ebaselge, on üldsõnaline ja põhistamata. Maakohus esitas vaidlustatud määruse p-s 29 avaldaja esile toodu põhjal tabeli kujul puudutatud isiku võlgnevuse ja viivise arvestuse. Puudutatud isik ei ole määruskaebuses väitnud, et miski selles arvestuses, s.o nii põhivõla kui ka viivise osas oleks ebaõige. Seega lähtub kolleegium maakohtu esitatud võlaarvestusest. Samuti ei ole põhjendatud puudutatud isiku etteheide, et avaldaja esitatud avaldus ei vasta nõuetele, kuna selles pole selgelt väljendatud nõuet ja kuna selle aluseks olevad asjaolud pole nõudega seostatavad. Kolleegiumi hinnangul on avaldaja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud piisavalt selged.
  7. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme ja kohtles menetlusosalisi ebavõrdselt. Kohtu erapoolikust ei saa järeldada sellest, et maakohus lahendas vaidluse (osaliselt) puudutatud isiku kahjuks. Maakohus on aktiivselt ja asjakohaselt menetlust juhtinud, mh selgitanud korduvalt menetlusosalistele tõendamiskoormust ja asjaolude tõendamise kohustust. Puudutatud isik ka ei väida, et tal oleksid kohtu tegevuse(tuse) tõttu jäänud mingid olulised asjaolud või tõendid maakohtus esitamata. Maakohtule ei ole alust heita ette ka põhjendamiskohustuse rikkumist. Maakohus on vaidlustatud määruses asjas tähtsust omavaid tõendeid hinnanud ja puudutatud isiku väiteid arvestanud. II
  8. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et maakohus eksis menetluskulude jaotamisel, jättes menetluskulud 21% ulatuses avaldaja kanda. 26.
  9. Asja materjalidest nähtuvalt esitas avaldaja
  10. mai
  11. a menetlusdokumendis nõude puudutatud isikult 1702,15 euro ja viivise (sissenõutavaks muutunud viivis 3,38 eurot ja edasiulatuv viivis) väljamõistmiseks. Maakohus võttis selle avalduse
  12. mail 2019 menetlusse. Vaidlustatud määrusega mõistis maakohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1351,30 eurot ja viivise (avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 2,53 eurot ja edasiulatuv viivis), mis moodustab u 79% avaldaja nõudest. Seejuures märkis maakohus vaidlustatud määruse p-s 29, et avaldus jääb 350,85 euro ulatuses rahuldamata, kuna avaldaja ei toonud praeguses asjas esile asjaolusid, mille alusel ta puudutatud isikult selle tasumist nõuab. Eelnevat arvestades jättis maakohus asja lahendamise tulemust arvestades

§ 172lg 1 teise lause järgi põhjendatult menetluskuludest 79% puudutatud isiku kanda ja 21% avaldaja kanda. 21

(28)2-18-133675 26.
  1. Avaldaja tugineb menetluskulude jaotuse vaidlustamisel sellele, justkui oleks tema nõue osaliselt eraldatud teise menetlusse ning siinsesse menetlusse jäänud nõue oleks rahuldatud täies ulatuses. Ringkonnakohus selle käsitusega ei nõustu. 26.2.
  2. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks oma nõuet praeguses menetluses vähendanud. Avaldaja esitas
  3. jaanuari
  4. a menetlusdokumendis uusi asjaolusid oma praeguses menetluses esitatud nõude põhistamiseks, kuid maakohus ei andnud nõusolekut avalduse muutmiseks (vt dtl 437). Seega menetles kohus praeguses asjas endiselt avaldaja nõuet 1702,15 euro ja viivise saamiseks, kuid menetluses õigel ajal esitatud ja vaidlustatud lahendi tegemisel aluseks võetavatel asjaoludel oli avaldaja põhinõue põhjendatud vaid 1351,30 euro ulatuses, s.o osaliselt. 26.2.
  5. Eelnevat ei mõjuta asjaolu, et maakohus nägi võimalust eraldada avaldaja
  6. jaanuaril 2021 esitatud avaldus puudutatud isikult hoiatusmenetluse, vannitoa avariitööde, ummistuse likvideerimise ning gaasibroileri hoolduse/puhastustööde või vingugaasi paigaldamise kulu väljamõistmiseks iseseisvasse menetlusse (vt maakohtu
  7. juuli
  8. a määrus). Seda tehes lähtus maakohus avaldaja
  9. juuli
  10. a menetlusdokumendis avaldatust, et ta soovib, et kohus käsitaks tema
  11. jaanuari
  12. a menetlusdokumenti eraldi avaldusena (dtl 447). Seega ei eraldanud maakohus iseseisvasse menetlusse mitte osa praeguses menetluses lahendatavast avaldusest, vaid avaldaja
  13. jaanuaril 2021 esitatud eraldi avalduse.
  14. Kolleegium ei nõustu puudutatud isikuga, et kuna tegemist on hagita asjaga, on temalt menetluskulude väljamõistmine ebaõiglane. Tegemist on mitme menetlusosalisega hagita asjaga, mida iseloomustab vaidlus menetlusosaliste vahel. Sel juhul on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle menetlusosalise kanda, kes vaidluse kaotab, ning avalduse osalise rahuldamise puhul saab lähtuda menetluskulude jaotamisel mh avalduse rahuldamise ulatusest. Praegusel juhul ei esine ka mingeid erandlikke asjaolusid, mis välistaks avaldaja menetluskulude mingis osas puudutatud isiku kanda jätmise.
  15. Järgmisena hindab kolleegium avaldaja määruskaebust osas, milles avaldaja heidab maakohtule ette diskretsioonipiiride ületamist tema menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel. 28.
  16. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu. 28.
  3. Kolleegium nõustub avaldajaga, et praegusel juhul oli avaldajal objektiivne põhjus menetluse kestel esindaja vahetamiseks, mistõttu on põhjendatud ja vajalikus ulatuses hüvitatavad mõlema lepingulise esindaja kulud. 28.2.
  4. Avaldajat esindas maksekäsu kiirmenetluses ja esialgu ka sellele järgnenud hagimenetluses lepingulise esindajana Paul Puustusmaa. Alates
  5. maist 2019 esindas avaldajat vandeadvokaat Tambet Laasik, kes on esindanud avaldajat ka praeguses määruskaebemenetluses. Maakohus on õigesti selgitanud, et üldjuhul hüvitatakse mitmele 22

(28)2-18-133675 lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (

§ 175lg 3).

Samas leiab ringkonnakohus, et avaldaja on

§ 662

lg-s 3 sätestatud õigust kasutades põhistanud ja tõendanud lepingulise esindaja vahetamise vajadust. 28.2.

  1. Avaldaja tõi määruskaebuses esile, et tema lepingulise esindaja vahetumine oli tingitud sellest, et avaldaja senine lepinguline esindaja P. Puustusmaa valiti
  2. märtsil 2019 Riigikogu XIV koosseisu liikmeks. RKLS § 22 lg 1 kohaselt on Riigikogu liikme põhitöökoht Riigikogu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei tohi Riigikogu liige oma volituste ajal olla ametikohal ega täita ülesandeid, mis on vastuolus võimude lahususe põhimõttega või võivad muul viisil põhjustada Riigikogu liikme tegevuses huvide konflikti. RKLS § 27 kohaselt ei või Riigikogu liige oma volituste ajal tegutseda advokaadina. Kuigi P. Puustusmaa ei olnud advokaat, vaid muu lepinguline esindaja

§ 218

lg 1 p 2 tähenduses, tuleneb ringkonnakohtu hinnangul RKLS § 22 lg-st 2, et Riigikogu liikme mandaadiga on ühitamatu ka tegutsemine tasu eest mitteadvokaadist lepingulise esindajana. Avaldaja senise lepingulise esindaja P. Puustusmaa Riigikogu liikmeks valimine oli avaldajast sõltumatu asjaolu. Tegemist oli asjaoluga, mis objektiivselt takistas avaldajal sama lepingulise esindajaga jätkamist.

  1. Siiski ei nõustu ringkonnakohus avaldaja väitega, et lepingulise esindaja vahetumisest tingituna tuleb lugeda põhjendatuks ja vajalikuks kõik arvel nr 20190001 märgitud toimingud. 29.
  2. Viidatud arve kohaselt kulus avaldaja lepingulisel esindajal Tambet Laasikul materjalidega tutvumiseks, õigusliku positsiooni analüüsiks ja telefonikõnedeks kliendiga 30 minutit, hagi tervikteksti esitamise tähtaja pikendamise taotluse koostamiseks 15 minutit ja hagi koostamiseks 2 tundi. 29.
  3. Hüvitatavad on kulud alates esimese menetlusdokumendi koostamisest. Avaldaja lepinguline esindaja Tambet Laasik palus ligipääsu praeguse tsiviilasja materjalidele
  4. mail
  5. Taotlus avalduse tervikteksti esitamise tähtaja pikendamiseks esitati maakohtule
  6. aprillil 2019 ning avalduse terviktekst
  7. mail
  8. Nii
  9. aprilli
  10. a tähtaja pikendamise taotluse kui ka
  11. mai
  12. a avalduse tervikteksti esitas kohtule avaldaja seaduslik esindaja juhatuse liige KJ. Seega ei saa nende dokumentide koostamise ajakulu käsitada menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kuluna. Esimene menetlusdokument, mille koostajaks saab pidada avaldaja lepingulist esindajat Tambet Laasikut, on
  13. mail 2019 kohtule esitatud
  14. mai
  15. a avalduse tervikteksti lisad. Seega leidis maakohus kokkuvõttes õigesti, et arvel nr 20190001 märgitud ajakulu avalduse tervikteksti esitamise tähtaja pikendamise taotluse koostamiseks 15 minutit ja avalduse koostamiseks 2 tundi ei ole põhjendatud. 29.
  16. Siiski leiab ringkonnakohus erinevalt maakohtust, et kuna avaldaja lepingulise esindaja vahetus oli põhjendatud, tuleb vajalikuks ja põhjendatuks lugeda arvel nr 20190001 märgitud materjalidega tutvumist, õigusliku positsiooni analüüsi ja telefonikõne kliendiga 30 minutit. Selleks, et kliendi huve esindada ja kaitsta, tuleb esindajal asja materjalidega tutvuda ja kliendiga suhelda, mh õigusliku positsiooni kujundamiseks. Selles osas tuleb maakohtu määrust muuta ja lugeda avaldaja lepingulise esindaja kulu põhjendatuks täiendava 72 euro (0,5×144) võrra (koos käibemaksuga).
  17. Avaldaja määruskaebus on põhjendatud ka osas, milles maakohus ei pidanud põhjendatuks arvel nr 20190095 märgitud
  18. mai
  19. a toimingut, s.o avalduse lisade komplekteerimine ja nende kohtule esitamine 10 minutit. Maakohus leidis, et samad toimingud tegi ka avaldaja esimene esindaja. Asja materjalidest aga ei nähtu, et avaldaja esimene lepinguline esindaja P. Puustusmaa oleks maakohtule juba varem esitanud kõik lisad, mille esitas
  20. mail 2019 23

(28)2-18-133675 kohtule avaldaja praegune lepinguline esindaja T. Laasik. Ka selles osas tuleb maakohtu määrust muuta ja lugeda avaldaja lepingulise esindaja kulu põhjendatuks täiendava 24 euro (0,17×144) võrra (koos käibemaksuga).
  1. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et maakohus ületas diskretsioonipiire, lugedes põhjendamatuks arvel nr 20190095 märgitud
  2. juuli
  3. a toimingu, s.o vastuse koostamine kliendi
  4. juuli
  5. a e-kirjale. Maakohus märkis õigustatult, et selle toimingu põhjendatus ja vajalikkus ei ole asja materjalide põhjal kontrollitav. Avaldaja ei ole ka määruskaebuses esitanud ühtki väidet selle järelduse ümberlükkamiseks.
  6. Avaldaja määruskaebuse kohaselt leidis maakohus ekslikult, et arvetel nr 20200010, nr 20200159 ja nr 20210041 märgitud kliendiga suhtlemise ajakulu oli ebavajalik. 32.
  7. Maakohus luges arvel nr 20200010 märgitud
  8. jaanuari
  9. a taotluse koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tunni, mis tähendab, et kohus luges esindatavaga telefonikõne kestuseks 10 minutit, mille kohus luges põhjendamatuks menetlustoiminguks. Maakohus luges arvel nr 20200159 märgitud
  10. aprilli
  11. a telefonikonverentsi ettevalmistamise põhjendatud ajakuluks 30 minutit, mis tähendab, et kohus luges esindatavaga telefonikõne kestuseks 15 minutit, mille kohus luges põhjendamatuks menetlustoiminguks. Kohus luges arvel nr 20210041 märgitud
  12. jaanuari
  13. a telefoninõupidamise kliendiga 10 minutit põhjendamatuks. Sisuliselt leidis kohus kõigil nimetatud juhtudel, et asja materjalidest ei nähtunud, et selline esindaja ja esindatava suhtlus oleks olnud menetluse seisukohast vajalik. 32.
  14. Avaldaja osundab põhjendatult, et kohtupraktikast ei tulene, et teiselt menetlusosaliselt ei saa menetluskuluna välja mõista menetlusosalise ja tema lepingulise esindaja suhtlusega seotud kulu. Kolleegium leiab, et teatud suhtlus lepingulise esindaja ja esindatava vahel on menetluse käigus vajalik, mh et kooskõlastada menetluslik strateegia, selgitada välja olulisi asjaolusid ja tõendeid ning hoida esindatavat menetluse käiguga kursis. Ka menetluse käigus võib esindajal olla vaja esindatavaga konsulteerida, et otsustada menetluses tehtavate edasiste sammude üle. Kliendiga suhtlemise ajakulu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata konkreetse juhtumi asjaoludel, arvestades mh menetluslikku olukorda, milles suhtlus on toimunud. 32.
  15. Arvestades avaldaja ja tema lepingulise esindaja kõnede kestust, s.o
  16. jaanuaril 2020 10 minutit,
  17. aprilli 2020 15 minutit ning
  18. jaanuaril 2021 10 minutit, kokku 35 minutit maakohtu menetluse käigus ligikaudu aastase perioodi jooksul, ei saa seda kolleegiumi hinnangul pidada ülemääraseks. Seega tuleb maakohtu määrust selles osas muuta ja lugeda avaldaja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks täiendava 35 minuti ulatuses ja esindajakulu 84 euro (0,583×144) võrra (koos käibemaksuga).
  19. Ringkonnakohus leiab, et ülejäänud osas ei ole maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus hindas avaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas

§ 175lg-s 1 sätestatuga ning kohtu põhjendused on selged ja arutluskäik jälgitav.

  1. Eelnevat arvestades tuleb avaldaja maakohtus kantud menetluskulud lugeda lisaks maakohtu poolt põhjendatuks peetule täiendavalt põhjendatuks 180 euro (72+24+84) võrra, s.o kokku 2126,52 euro (1946,52+180) ulatuses (koos käibemaksuga).
  2. Vastavalt maakohtu menetluskulude jaotusele tuleb suurendada puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistetud maakohtus kantud menetluskulude suurust 142,20 euro (79% 180-st) võrra. 24

(28)2-18-133675 III 36. Arvestades et puudutatud isiku määruskaebus jäi rahuldamata, avaldaja määruskaebus jäi menetluskulude jaotuse osas rahuldamata ning menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178

lg 4), tuleb määruskaebemenetluse kulud jätta

§ 171

lg 1 järgi: 1) osas, milles need tekkisid puudutatud isiku määruskaebuse lahendamisega, puudutatud isiku kanda; 2) osas, milles need tekkisid avaldaja määruskaebuse lahendamisega osas, milles avaldaja vaidlustas maakohtu menetluskulude jaotust, avaldaja kanda; ning 3) osas, milles need tekkisid seoses avaldaja poolt maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega, menetlusosaliste endi kanda. 37. Kooskõlas

§ 174

lg-ga 3 määrab ringkonnakohus kindlaks menetlusosaliste määruskaebemenetluses kantud hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

  1. Avaldaja esitas määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirja
  2. septembril
  3. Selle kohaselt on avaldaja kandnud määruskaebemenetluses kulusid kokku 830 eurot (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirjale lisatud arve nr 20210385 kohaselt on avaldajale osutatud õigusabi järgmiselt: -
  4. juulil 2021 vandeadvokaat Häli Jürimäe seisukoha ja taotluse koostamiseks – 30 min;
  5. augustil 2021 partner Tambet Laasik maakohtu
  6. juuli
  7. a määrusega tutvumiseks – 10 min;
  8. augustil 2021 Tambet Laasik telefonikõneks kliendiga – 10 min; 9.,
  9. ja
  10. augustil 2021 Tambet Laasik määruskaebuse koostamiseks – kokku 2 t 20 min. Lisaks on
  11. augustil 2021 tasutud riigilõiv määruskaebuselt 50 eurot. Menetluskulude nimekirjale lisatud arve nr 20210438 kohaselt on Tambet Laasik osutanud avaldajale õigusabi järgmiselt: -
  12. septembril 2021 vastuse koostamine puudutatud isiku määruskaebusele – 2 t;
  13. septembril 2021 menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamine ja maakohtule esitamine – 15 min. Arvetelt nähtuvalt on õigusabi osutatud tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks.
  14. mail 2023 taotles avaldaja täiendavalt 20 min õigusabikulude hüvitamist seoses vastuväidete esitamisega puudutatud isiku menetluskulude nimekirjadele.
  15. Puudutatud isik esitas avaldaja menetluskuludele
  16. mail 2023 vastuväiteid. Puudutatud isik tõi välja, et toimikus puuduvad vandeadvokaat H. Jürimäe allkirjastatud menetlusdokumendid, mistõttu sellekohane kulu ei ole põhjendatud. E-toimik ei kinnita telefonikõne toimumist, mistõttu ka see kulu ei ole põhjendatud. Määruskaebuse koostamise ajakulu kokku 2 t 20 min on ülepaisutatud. E-toimikust ei nähtu vastust puudutatud isiku määruskaebusele, mistõttu see kulu ei ole põhjendatud. 25

(28)2-18-133675 40. Lähtudes avaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatusest ja vajalikkusest (

§ 175

lg 1) ning määruskaebemenetluse kulude jaotusest, on avaldaja taotletud menetluskulud hüvitatavad osaliselt. 40.

  1. Kolleegium märgib, et vandeadvokaat H. Jürimäe poolt
  2. juulil 2021 koostatud seisukoht esitati maakohtu menetluses enne vaidlustatud määruse tegemist. Seega ei ole tegemist määruskaebemenetluses kantud kuluga. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus selle kuluga ka arvestanud ja selle täies ulatuses põhjendatuks lugenud (vt maakohtu määruse p 48). 40.
  3. Ülejäänud arvel nr 20210385 märgitud kulud on kolleegiumi hinnangul põhjendatud, kuid kuna määruskaebuse koostamise kulud jäävad vastavalt menetluskulude jaotusele avaldaja enda kanda, on hüvitatavad üksnes maakohtu määrusega tutvumisele ja kliendiga telefonikõnele kulunud aeg kokku 20 min. Maakohtu määrusega oleks avaldajal olnud vaja tutvuda ja kliendiga selle teemal vestelda ka juhul, kui ta poleks ise määruskaebust esitanud, vaid menetlus oleks jätkunud üksnes puudutatud isiku esitatud määruskaebuse alusel. 40.
  4. Arvelt nr 20210438 nähtuv ajakulu 2 t puudutatud isiku määruskaebusele vastamiseks on kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalik ning see kulu tuleb puudutatud isikul vastavalt menetluskulude jaotusele avaldajale hüvitada. Ekslik on puudutatud isiku märkus, et avaldaja
  5. septembri
  6. a vastust e-toimikust ei nähtu. See dokument on tehtud puudutatud isiku lepingulisele esindajale nähtavaks
  7. septembril
  8. Kuna avaldaja
  9. septembril 2021 esitatud menetluskulude nimekiri sisaldab ka avaldaja enda määruskaebusega seotud kulusid, loeb kohus selle toimingu puhul hüvitatavaks 10 min. 40.
  10. Avaldaja
  11. mail 2023 esitatud vastuväidete puudutatud isiku menetluskulude nimekirjale põhjendatud ajakuluks loeb kolleegium 10 min. See dokument sisaldab vastuväiteid kõigile puudutatud isikul määruskaebemenetluses tekkinud kuludele. Samas oli ringkonnakohus andnud avaldajale tähtaja
  12. maini 2023 vastuväidete esitamiseks puudutatud isiku täiendavatele, s.o pärast
  13. augustit 2021 tekkinud menetluskuludele. Enne seda kuupäeva tekkinud menetluskuludele oli avaldaja saanud esitada vastuväiteid
  14. maini 2023 ning teatas oma
  15. mai
  16. a e-kirjas, et jätab menetluskulude suuruse kohtu otsustada. Seega on põhjendatud pool avaldaja
  17. mai
  18. a menetlusdokumendi koostamise ajakulust. 40.
  19. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on vaidluse sisu arvestades põhjendatud ja jääb vandeadvokaadi puhul tavaliselt mõistlikuks peetava tasumäära piiresse. 40.
  20. Kuna avaldaja määruskaebus jääb menetluskulude jaotuse vaidlustamise osas rahuldamata ja menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega kaasnevaid kulusid ei hüvitata, ei ole avaldaja tasutud riigilõiv praegusel juhul hüvitatav kulu. 40.
  21. Eelnevat arvestades on avaldaja hüvitatavad menetluskulud määruskaebemenetluses kulud õigusabile 2 t 40 min (20 min + 2 t + 10 min + 10 min) ulatuses, mis on koos käibemaksuga 384 eurot (2,67×120×1,2). Avaldaja kinnitas kooskõlas

§ 174

lg-ga 10, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

  1. Puudutatud isik esitas määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirjad
  2. augustil 2021 ja
  3. mail
  4. Nende kohaselt on puudutatud isik kandnud määruskaebemenetluses kulusid kokku 575 eurot (koos käibemaksuga). 26

(28)2-18-133675 Menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isikule osutatud õigusabi järgmiselt: - määruskaebuse ettevalmistamine ja kohtule esitamine – 3 t;
  1. septembri
  2. a seisukoha ettevalmistamine ja kohtule esitamine – 2 t; menetluskulude ettevalmistamine ja kohtule esitamine – 15 min. Puudutatud isikule on osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot. Lisaks on puudutatud isik kandnud kulu riigilõivule 50 eurot.
  3. Avaldaja esitas puudutatud isiku menetluskuludele
  4. mail 2023 vastuväiteid. Avaldaja hinnangul on puudutatud isiku menetlustoimingud kohati ülemäära suure ajakuluga või põhjendamatud. Põhjendatud ei ole
  5. septembri
  6. a seisukoha koostamisele kulunud 2 t, kuna puudutatud isik on oma vastuses u 1,5 lk tsiteerinud avaldaja määruskaebust ning korranud samu Riigikohtu lahendeid ja argumente nagu oma
  7. augusti
  8. a määruskaebuses. Avaldaja palub kohtul puudutatud isiku menetluskulusid omal äranägemisel vähendada.
  9. Lähtudes puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude põhjendatusest ja vajalikkusest (

§ 175

lg 1) ning määruskaebemenetluse kulude jaotusest, on puudutatud isiku taotletud menetluskulud hüvitatavad osaliselt. 43.

  1. Kuna puudutatud isiku määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad puudutatud isiku enda kanda, ei ole selle ettevalmistamise ja kohtule esitamise ajakulu hüvitatav. 43.
  2. Puudutatud isiku
  3. septembri
  4. a seisukoha ettevalmistamise ja kohtule esitamise põhjendatud ajakulu on kolleegiumi hinnangul selle menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades 1 t. Dokument sisaldab olulises osas tsitaate avaldaja määruskaebusest, maakohtu istungi protokollist ja Riigikohtu seisukohtadest, kusjuures suur osa viidetest Riigikohtu seisukohtadele on avaldaja määruskaebuse sisu arvestades asjakohatud. Samuti puudutab osa puudutatud isiku menetlusdokumendist maakohtu menetluskulude kindlaksmääramist, millega seotud kulud ei ole hüvitatavad. 43.
  5. Kuna puudutatud isiku esitatud menetluskulude nimekiri sisaldab ka puudutatud isiku enda määruskaebusega seotud kulusid, loeb kohus selle koostamise hüvitatavaks ajakuluks 10 min. 43.
  6. Puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot on vaidluse sisu arvestades põhjendatud. 43.
  7. Kuna puudutatud isiku määruskaebus jääb rahuldamata, ei ole puudutatud isiku tasutud riigilõiv praegusel juhul hüvitatav kulu. 43.
  8. Eelnevat arvestades on puudutatud isiku hüvitatavad menetluskulud määruskaebemenetluses kulud õigusabile 1 t 10 min (1 t + 10 min) ulatuses, mis on 117 eurot (1,17×100).
  9. Hüvitatavad menetluskulud tuleb menetlusosalistelt teineteise kasuks välja mõista. Ringkonnakohus tasaarvestab avaldaja ja puudutatud isiku vastastikused nõuded määruskaebemenetluse kulude hüvitamiseks. Tasaarvestuse järgselt tuleb puudutatud isikul hüvitada avaldajale määruskaebemenetluses kantud kulud 267 eurot (384-117). Vastavalt avaldaja taotlusele ja kooskõlas

§ 177lg-ga 4 mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise hüvitatavatelt 27

(28)2-18-133675 menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 45.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Praeguse määruse peale võib

§ 696

lg 3 esimese lause ja

§ 178lg 1 esimese lause järgi esitada määruskaebuse Riigikohtule.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab

§ 178

lg 1 esimese lause järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega vastavalt kas menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 28

(28)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.