) § 372 lõikest 1 tulenevalt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.
lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. T. V. põhimääruse § 1 lg 1 kohaselt on T. V. Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis viib täide vangistust, eelvangistust, aresti ja vangistusseaduse § 3 lõikes 2 ja § 4 lõikes 2 nimetatud isikute kinnipidamist ning korraldab kriminaalhooldust. Sama määruse § 1 lg 3 järgi esindab vangla oma ülesannete täitmisel riiki.
kohaselt vaatab maakohus tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasju, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi on avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses. Muu hulgas on halduskohtul õigus nii kohustada avaliku võimu kandjat tegema haldustoimingut (HKMS § 5 lg 1 p 2) kui ka mõista välja hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest (HKMS § 5 lg 1 p 4). Seega ei ole maakohus pädev lahendama kaebust T. V. tegevuse või haldusakti peale, sest tegemist on avalik-õigusliku suhte ja mitte eraõigussuhtega. Ka juhul, kui V. K. sooviks kahju hüvitamist seoses tekkinud tervisekahjuga, oleks avalduse läbivaatamine halduskohtu pädevuses (Riigikohtu 28.06.2021. a määrus nr 3-21-30, p 28). Kohus jätab
3. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (
V. K. le tuleb tagastada avaldus. Kui kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses (
4. Koos kaebusega on V. K. esitanud ka taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kuna riigi õigusabi seaduse § 10 lg 1 näeb ette, et taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda, ei lahenda Tartu Maakohus ka V. K. taotlust riigi õigusabi saamiseks. Kohus selgitab, et kui V. K. esitab oma nõude halduskohtule koos riigi õigusbai taotlusega, otsustab riigi õigusabi andmise halduskohus. 5.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Kohus jätab
K. kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid asjas tekkinud ei ole. 6.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.