Obsah (9)

§ 353§ 209§ 423§ 173§ 162§ 168§ 174§ 178§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtujurist Merily Mets Määruse tegemise aeg ja koht 09.08.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-14859 Tsiviilasi D G hagi OMEGA INVEST OÜ

) § 209 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Sellisel juhul on menetluse poole üldõigusjärglaseks tema pärija või pärijad. Riigikohus on avaldanud seisukoha, et tulenevalt

§ 353

lg-test 1, 3 ja 4 läheb menetlus üldõigusjärglasele sisuliselt tervikuna üle, st menetlust võib jätkata ka siis, kui üldõigusjärglane menetlusse astumise avaldust

§ 209

lg 1 alusel ei esita või menetluses osalemisega ei nõustu (RKTKo 3-2-1-113-11, p 50). Kohus selgitab, et olukorras, kus menetlusosaline sureb menetluse ajal, on menetlusosalise üldõigusjärglasel

§ 209

lg 1 alusel kohustus menetlusse astuda ja kohus peab asendama menetluse poole üldõigusjärglasega. Üldõigusjärgluse olemusest tuleneb, et kui üldõigusjärgluse toimumine toob kaasa senise menetluse poole asendamise üldõigusjärglasega, läheb talle üle ka menetluskulude kandmise kohustus, sh ulatuses, milles need on tekkinud seoses tema õiguseellase tegevusega (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura 2017, lk 1120). Tulenevalt asjaolust, et käesolevas tsiviilasjas hagejaks olnud D G on surnud xxx ja hagejal on üldõigusjärglased, lubab kohus

§ 209

lg 1 alusel käesolevasse menetlusse astuda D G asemel tema üldõigusjärglastel M Gl ning L Gl. 4. Kohus leiab, et esineb alus jätta käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi läbi vaatamata

§ 423

lg 2 p 2 alusel.

§ 423

lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 2

1. Käesolevas tsiviilasjas on kohtule esitatud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr xxx ja xxx. Kostja I teatas 13.06.2023 kohtule, et kostja I menetluses ei ole 13.06.2023 seisuga D G vastu suunatud aktiivseid nõudeid. Kostja I teatel on menetlus lõpetatud 11.04.
2. Kostja II teatas 26.06.2023 kohtule, et kostjal II ei ole aktiivseid nõudeid D G vastu ning nõue on lõpetatud 14.04.
3. Lisaks eeltoodule on kohus vastava päringu tegemisega tuvastanud, et täiteasjades nr xxx ja xxx on menetlused lõpetatud 14.04.
4. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kostjad on kinnitanud nõuete puudumist ning täitemenetlused täiteasjades nr xxx ja xxx, milliste sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes oli käesolevas tsiviilasjas hagi esitatud, on lõpetatud, ei ole käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiga võimalik taotletavat eesmärki enam saavutada ning menetlus tuleb lõpetada. Kohus jätab käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

6.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 7.

§ 162

lg-s 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni juhuks, kui kohus lõpetab menetluse otsust tegemata.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse ja

§ 168

lg 3-5 ei tulene teisiti.

§ 162

lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades käesoleva tsiviilasja asjaolusid, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

Kohtu hinnangul oleks käesoleval juhul menetluskulude hageja õigusjärglaste kanda jätmine ebaõiglane ja ebamõistlik. 8.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. 9. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

10.

§ 386

lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seoses menetluse lõpetamisega tühistab kohus käesolevas tsiviilasjas Harju Maakohtu 07.10.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. 3 (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 4