4-22-883/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2022, Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-22-883 (2330,20,003482) Kohtunik Aarne Sarjas Kohtuasi Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorraline ettekanne A.M suhtes Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. juuli
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdlase A.M (ik XXX) kaitsja advokaat Ilya Zuev, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. juuli
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Ida prefektuuri
7. augusti
8. a otsusega väärteoasjas nr 2330,20,003482 karistati A.M KarS § 262 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot, mis tuli tasuda 15 päeva jooksul alates otsuse kätte saamisest. Otsus jõustus
9. augustil
11. Kuna A.M ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, algatati tema suhtes
12. oktoobril 2020 täitemenetlus. Selleks hetkeks oli rahatrahv täies ulatuses tasumata.
13. detsembril 2021 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.
14. Ida Prefektuur esitas
15. märtsil 2022 Viru Maakohtule taotluse asendada A.M rahatrahv arestiga.
16. Viru Maakohtu
17. mai
18. a määrusega avaldaja taotlus rahuldati ja A.M rahatrahv 30 trahviühikut summas 120 eurot asendati 3 päevase arestiga, mis asendati omakorda 5 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati A.M kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
19. Kriminaalhooldusosakond esitas
20. juulil 2022 Viru Maakohtule erakorralise ettekande ühes taotlusega pöörata A.M-ile asenduskorras määratud arest täitmisele. Ettekande esitamise hetkeks ei olnud A.M poolt sooritatud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Kirjalikku seletust temalt võimalik võtta ei ole, sest A.M ei ilmu vastuvõtule ja hoiab üldkasulikust tööst kõrvale.
21. Viru Maakohtu
22. juuli
23. a määrusega rahuldati kriminaalhooldusosakonna erakorralises ettekandes toodud taotlus ja A.M-ile asenduskaristusena määratud kolm päeva aresti pöörati täitmisele.
24. A.M ei sooritanud temale määratud üldkasuliku töö tunde ettenähtud tähtaja jooksul. Seejuures oli viie tunni tegemiseks üks kuu piisavalt pikk tähtaeg. Seejuures avaldas A.M ise valmisolekut üldkasuliku töö tegemiseks. Ühtlasi jättis ta tervelt neljal korral kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ilmumata ega teavitanud ametnikku mitte ilmumise põhjustest. A.M on rikkunud üldkasuliku töö tegemise ajakava, kuna ei soovi seda teha ja hoiab sellest teadlikult kõrvale. Selleks puudusid tal aga mõjuvad põhjused. Maakohus ei pea A.M selgitust oma alaealise lapse murdunud jalaluust veenvaks. Ei ole usutav, et tal ei olnud ühe kuu jooksul võimalik leida kedagi, kelle hoolde laps kokku erinevatel aegadel viieks tunniks jätta. Seda enam, et A.M oli ise üldkasuliku tööga nõus ja oli teadlik, et selleks ajaks tuleb lastele hoidja leida. A.M puudusid objektiivsed takistused üldkasuliku töö tegemiseks. Kriminaalhooldusametniku kutsetest kõrvale hoidmine näitab ilmekalt, et A.M ei tahtnudki tegelikult üldkasulikku tööd teha. Talle määrati üldkasulik töö just nimelt sel põhjusel, et ta ei tasunud pika aja jooksul, sealjuures ka kohtu poolt määratud täiendava tähtaja jooksul, talle määratud rahatrahvi. Tegemist on teda iseloomustava käitumismustriga. Temale asenduskorras määratud arest tuleb täitmisele pöörata.
25. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A.M kaitsja advokaat I. Zuev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja üldkasuliku töö sooritamiseks ette nähtud tähtaja pikendamist. A.M oli mõjuv põhjus kriminaalhooldusosakonda mitte ilmumiseks. Tal on alaealised lapsed ja ta viibis suvel suvilas. Ta ei kuulnud telefoni. Suvilas viibides ei saanud ta Narva saadetud kutseid kätte. A.M ei ole kriminaalhooldusest ja üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidnud. Üks kuu ei olnud piisavalt pikk aega tundide tegemiseks. Kriminaalhooldusosakonna poolt esitatud ettekanne ja karistuse täitmisele pööramine on ennatlik. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
26. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult pööranud A.M-ile asenduskorras määratud aresti täitmisele.
27. Tuvastamist on leidnud, et A.M on määratud rahatrahv tasumata. Ka täitemenetlus ebaõnnestus, sest vara, millele sissenõuet pöörata, A.M ei ole. Ühtlasi ei tasunud ta rahatrahvi ka kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, s.o maakohus võimaldas tal pärast rahatrahv täitmisele pööramise avaldust veel kahe kuu jooksul rahatrahv tasuda. Seega on rahatrahvi asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud. Ühtlasi oli A.M nõus, et temale asenduskorras mõistetud arest asendatakse viie tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati üks kuu. A.M kinnitas kohtuistungil, et suudab tunnid ühe kuu jooksul ära teha (vt
28. märtsi
29. a istungiprotokoll väärteoasjas nr 4-22-883). 2
30. Kohus tuli A.M-ile vastu ja võimaldas tal arestipäevade kandmise asemel teha üldkasulikku tööd. Määratud tunde ei olnud palju, kõigest viis ja nende tegemiseks oli antud küllaldane tähtaeg. Sellest hoolimata A.M üldkasuliku töö tunde sooritama ei hakanud ja hoidis kriminaalhooldusametniku korduvatest kutsetest kõrvale. A.M ei ole ennast näidanud just kõige usaldusväärsema isikuna. Tema selgitused, miks ta tunde tegema ei hakanud, ei ole samuti küllaldased. Ei ole usutav, et ta ei leidnud viie tunni tegemiseks ühe kuu vältel aega. Ringkonnakohus keeldub samuti üldkasuliku töö tegemiseks ette nähtud tähtaja pikendamisest, sest on reaalne oht, et A.M jätab selgi korral tunnid tegemata. Ei ole kuigivõrd alust loota, et ta asub tunde kohusetundlikult tegema ja ei otsi selgi korral nende mitte tegemiseks erinevaid vabandusi. A.M on pidanud võimalust teha üldkasulikku tööd mitte millekski ja on venitanud alates aastast 2020, mil talle kõnealune rahatrahv politsei poolt määratud, temale mõistetud kohustuse täitmist. On ilmne, et asenduskorras mõistetud arest võib isikule elukorralduslikes küsimustes tekitada teatavaid ebamugavusi, kuid sellele tulnuks mõelda juba esmalt enne kõnealuse väärteo toime panemist ja hilisemalt, kui oli võimalus selle asemel teha üldkasulikku tööd, mis jäeti tegemata. Seega tuleb A.M kolm päeva aresti ära kanda.
31. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
32. juuli
33. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3