Obsah (4)

§ 175§ 173§ 2§ 176

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuni 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-7505 Tsiviilasi M. K. e (K. ) kohustustest vabastamise menet

§ 175lg 11 alusel.

1. 07.03.2023 seisuga on usaldusisik teinud võlausaldajale väljamakseid kokku 7013,65 eurot.
2. Kohus küsis 24.03.2023 võlausaldajate seisukohta M. K. e kohustustest vabastamise taotluse osas. 5.
3. Põlva vald, Tilsi küla, Tilsi keskus 5 korteriühistu ei nõustunud 29.03.2023 seisukohas menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamisega, kuna majaelanike kogutud maja rahade eest maksti ära M. K. e poolt tahtlikult tekitatud kommunaalarvete võlad. 5.
4. Aktiva Finance Group OÜ esitas oma seisukoha 03.04.2023, mille kohaselt nõustub M. K. e kohustustest vabastamisega ennetähtaegselt. 5.
5. Maksu- ja Tolliamet esitas oma seisukoha 05.04.
6. Võlausaldaja seisukoha kohaselt jäi rahuldamata Eesti Vabariigi nõue Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu (esindab Maksu- ja Tolliamet) summas 382,75 eurot, mille katteks on võlgnik teinud väljamakseid summas 177,84 eurot: 05.02.2021 - 52,69 eurot, 15.02.2022 - 55,21 eurot 2 ning 15.02.2023 - 69,94 eurot. Nõude jääk on käesoleval ajal 262,16 eurot ehk nõuet on vähendatud 46,46% ulatuses, mida aga ei saa pidada arvestatavas ulatuses võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Kohtupraktika kohaselt on peetud arvestatavaks nõuete rahuldamise ulatuseks ca 60% nõuetest (vt Tartu Maakohtu määrust asjas nr 218-14212, p 10). Seega

§ 175lg-s 11 sätestatud ennetähtaegse vabastamise kohustuslik eeldus ei ole täidetud.

Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja jätta võlgniku taotluse ennetähtaegseks kohustustest vabastamiseks rahuldamata ning jätkata kohustustest vabastamise menetlust. 5.

1. Põlvamaa Hoiu-laenuühistu esitas oma seisukoha 05.04.2023, mille kohaselt ei ole võlausaldaja nõus M. K. e taotlusega ennetähtaegseks kohustustest vabastamiseks. 5.
2. Nord Collect OÜ esitas oma seisukoha 06.04.2023, mille kohaselt on võlausaldaja nõude katteks kohustustest vabastamise menetluses kolme aasta jooksul tehtud ainult kolm makset (11.02.2021 – 63,07 eurot; 15.02.2022 – 66,15 eurot; 15.02.2023 – 83,70 eurot) summas 212,92 eurot. Pankrotimenetluse käigus nõude tunnustatud osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud on 456,74 eurot. Jääk on seega 456,74 – 212,92 = 243,82 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgadest vabastamine enne viie aasta möödumist ei toimu sellise formaalse tingimuse saabumisel nagu kolme aasta möödumine. Samuti ei saa võlausaldaja asuda seisukohale, et käesoleval juhul on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kuna see eeldus ei ole täidetud, ei saa kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ennetähtaegselt vabastada. Eelnevast lähtudes on võlausaldaja seisukohal, et võlgadest vabastamise otsustamine tuleks lükata edasi kuni 5 aasta täitumiseni võlgadest vabastamise menetluse algatamisest. Võlausaldaja on seisukohal, et juhul kui võlgnik vabastatakse pankrotimenetluses

§ 175

lg 11 alusel täitmata jäänud kohustustest, saaks võlausaldaja nõue oluliselt kahjustada. 5.

1. Elisa Eesti AS esitas oma seisukoha 10.04.2023, mille kohaselt ei ole võlausaldajal vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamiseks. KOHTU SEISUKOHT
2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
3. aasta
4. juunini.
5. Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 8.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

§ 175

lg-s 11 alusel on kohtul kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (Riigikohtu 4. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 12). 9.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 3 10. Kohus lähtub võlgniku taotluse üle otsustamisel

§ 175lg-s 2 sätestatust, võlgniku avaldatust ning võlausaldajate seisukohtadest.

11. Kohus kontrollib M. K. e taotluse üle otsustamisel esmalt, kas võlgnik on täitnud

§ 173

sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 175lg 2 ja lg 4).

12.

§ 175

lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. M. K. e ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 13. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 13.1.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Aruannetest nähtuvalt on M. K. terve menetluse kestel olnud hõivatud tööga VidarGrand Company OÜ-s müüja ametikohal. Võlgnikule on Eesti Töötukassa otsusega määratud osaline töövõime. Arvestades asjaolu, et võlgnik töötab täistööajaga olles osalise töövõimega ning VidarGrand Company OÜ-s töötas võlgnik juba pankrotimenetluse ajal, omades püsivat töökohta ja stabiilset sissetulekut, leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise kohustust. 13.2.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid korrektselt ja tähtajaliselt. Aruandele on lisatud konto väljavõtted. Võlgnik on vastanud kõikidele kohtu päringutele ja küsimustele tähtaegselt. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 2 sätestatud kohustust.

14.

§ 173lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

14.

1. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimetushüvitis, tulumaksutagastus, töövõimetoetus, sotsiaaltoetus ja peretoetus. Võlgnik on igal kuul teinud eraldisi vastavalt seaduses sätestatud määrale või kõrgemas määras ehk on teinud vabatahtlikke eraldisi. Kokku on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid 7013,65 euro ulatuses, mis moodustab 43,74% pankrotimenetluses täitamata jäänud nõuetest, sh 46,63% II rahuldamisjärgu nõuetest. Võlgnik on teinud väljamakseid oluliselt suuremas summas kui ta oleks pankrotiseaduse järgi kohustatud. 14.
2. Kohtu hinnangul on võlgnik tasunud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Senises kohtupraktikas on peetud arvestatavaks nõude rahuldamise ulatuseks

§ 175

lg 11 mõttes nt ca 60% nõuetest (Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-10-15313). Samuti on ringkonnakohus varasemalt leidnud, et 30-40% ulatusest väiksem nõude rahuldamise ulatus ei ole arvestatav

§ 175

lg 11 mõttes (Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-09-19810). Seega saab 43,74% ulatuses nõuete rahuldamist (II järgu nõudeid rahuldatud 46,63% ulatuses) pidada kohtupraktikast lähtudes

§ 175lg 11 mõttes arvestatavaks ulatuseks.

Antud seisukohta on korratud ka Tallinna Ringkonnakohtu 07.09.2016 määruses tsiviilasjas 2-12-39281. 4 14.3. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 173lõigetes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

Võlgnik on pidanud isegi võimalikuks rahuldada võlausaldajate nõudeid oma mittearestitava sissetuleku arvel. Võlgnik on pingutanud ning näidanud head tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. 15. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud vara, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 6 sätestatud kohustust.

16.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik oleks kohtu eest teavet varjanud.

1. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).
2. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevad kohustused. Riigikohus on selgitanud, et

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (Riigikohtu 4. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu

1. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu
2. aprilli 2013 määrus tsiviilasja nr 3-2-1-4613, p 11; Riigikohtu
3. novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutseid aluseid.
4. Võlgniku osalist töövõimet saab kohtu hinnangul pidada erandlikuks asjaoluks, mis annab aluse

§ 175lg 11 kohaldamiseks.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on kestnud üle kolme aasta. Senises menetluses on võlgnik nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi, sh loovutuskohustust oluliselt suuremal määral kui seadus ette näeb. Kohtu hinnangul saab eeltoodud asjaoludest järeldada, et võlgnik on teinud omapoolseid pingutusi, et rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses. Arvestades täitmata jäänud kohustuste suurust ja võlgniku käitumises kohustustest vabastamise keeldumise absoluutsete aluste puudumist, ei saa järeldada, et võlgniku kohustustest vabastamine käesoleval ajal kahjustaks võlausaldajate huve. Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine

§ 175lg 11 alusel on põhjendatud.

20.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise 5 maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 21.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud M. K. e pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka M. K. e pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6