KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Meeli Kaur, Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 03.07.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-141014 Kohtuasi Osaühingu EUROPAR

§ 178lg 2).

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 08.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y-lt (esialgne kostja) leppetrahvi 80 euro saamiseks parkimislepingu rikkumise tõttu. Esialgne kostja esitas avaldusele vastuväite. Kohus lõpetas 20.12.2021 maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Hageja esitas 18.01.2022 oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis ning palus esialgselt kostjalt hageja kasuks välja mõista 80 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta esialgse kostja kanda.
3. Esialgne kostja vaidles 16.02.2022 esitatud vastuses hagile vastu, väites muu hulgas, et sõidukid registreerimisnumbritega VVVVVV ja HHHHHH (sõidukid) ei olnud tema kasutuses ning ta ei juhtinud sõidukeid ajavahemikul, mil ta oli sõidukite vastutavaks kasutajaks. Hageja on esitanud hagi ebaõige kostja vastu.
4. Maakohus määras 22.11.2022 määrusega kohtuotsuse kuulutamise aja 16.12.
5. Esialgne kostja esitas 29.11.2022 kohtukõne teeside lisana X (kostja) kinnituse selle kohta, et sõidukid olid vaidlusalusel perioodil tema valduses.
6. 09.12.2022 esitas hageja taotluse kostja asendamiseks lähtudes esialgse kostja esitatud tõendist, et sõidukeid kasutas kostja, ning palus jätta kosja asendamisel ja menetluse lõpetamisel esialgse kostja suhtes menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 162 lg 4 alusel esialgse kostja kanda. Hageja lähtus hagi esitamisel Transpordiameti väljastatud infost, et sõidukid kuulusid leppetrahvide väljastamise kuupäevadel esialgsele kostjale. Hagejal ei olnud võimalik seda infot enne esialgse kostja 29.11.2022 esitatud tõendi saamist kontrollida. 6. Esialgne kostja teatas 11.01.2022, et ei ole vastu kostja asendamisele. Maakohtu määrus ja põhjendused 7. Harju Maakohtu 30.01.2023 määrusega jäeti hageja nõuded esialgse kostja suhtes

§ 423

lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

§ 208

lg 1 kohaselt loetakse kostja asendamisel hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks.

§ 423

lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Esialgse kostja menetluskulud jäid

§ 168

lg-tes 3–5 toodud aluste puudumise tõttu sama paragrahvi lõike 2 alusel hageja kanda. 29.11.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt tekkisid esialgsel kostjal kulud lepingulisele esindajale 2385 eurot, hinnaga 180 eurot tund (sh käibemaks). 11.01.2023 esitas esialgne kostja taotluse välja mõista täiendavalt menetluskulu 270 eurot. Maakohtu hinnangul oli põhjendatud 2 2-21-141014 kulu lepingulisele esindajale kokku 270 eurot (2,25 × 120) ning mõistis need hagejalt esialgse kostja kasuks välja. Määruse põhjenduste kohaselt tingis taotluse esitamise kostja asendamiseks asjaolu, et esialgne kostja esitas 29.11.2022 isiku andmed, kelle kasutuses oli sõiduk parkimise ajal. Heas usus toimiv kostja pidanuks need andmed välja tooma kui mitte juba vastuväites maksekäsu kiirmenetluse avaldusele, siis hiljemalt 16.02.2022 vastuses hagile. Esialgsele kostjale pidi olema teada, kelle kasutusse ta on oma sõidukid andnud. Kui esialgne kostja oleks esitanud need andmed menetlusse esimesel võimalusel, nagu näeb ette ka

§ 329

lg 1, oleks hageja saanud taotleda kostja asendamist varem ning oleks ära langenud vajadus teha täiendavaid toiminguid ja kanda kulusid seoses nõuetega esialgse kostja vastu. Seetõttu ei võinud vajalik ajakulu asjaga tutvumiseks ületada tundi aega ning põhjendatud ajakulu vastuse koostamisele, et välja tuua tegeliku kasutaja andmed, ei ületa samuti tundi aega. Vajalik aeg tutvumaks kostja asendamise taotlusega ning esitamaks menetluskulude nimekiri on mitte üle 0,25 tunni. Ülejäänud toimingute tegemise vajadust ei tinginud hageja. Maakohus nõustus, et 180 eurot tunnis ei ületa keskmist vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse eest makstavat tasu, kuid mõistlikuks ja vajalikuks ei saa pidada sellises ulatuses kulutuste tegemist õigusteenusele vaidlemaks vastu hagile hinnaga 80 eurot. Keskmine tasu mitteadvokaadist esindajale ei ületa kohtu hinnangul 120 eurot tunnis (sh käibemaks). Hageja määruskaebus 8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis esialgsel kostjal tekkinud menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt esialgse kostja kasuks välja menetluskulu 270 eurot (resolutsiooni p-d 2 ja 3) ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte enda kanda. 8.1. Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata

§ 162lg 4.

Vastavalt Transpordiametist saadud infole oli esialgne kostja leppetrahvide väljastamise kuupäevadel sõidukite omanik. Hageja palus menetluses mitmel korral esialgsel kostjal esitada tõend selle kohta, kes sõidukeid kasutas. Esialgne kostja esitas asjaomase tõendi alles maakohtu menetluse lõpus, olles eelnevalt esitanud suurel hulgal ebavajalikke seisukohti ja vastuväiteid hageja nõudele. Esialgse kostja varasema paljasõnalise vastuväite alusel ei olnud hagejal põhjust arvata, et sõidukeid on kasutanud keegi teine. 8.2. Kuna esialgne kostja oleks saanud vältida talle tekkinud menetluskulusid, tuleks menetluskulud jätta tema enda kanda. Esialgne kostja andis oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Samuti ei ole esialgne kostja näidanud üles head tahet, sest viivitas menetluses teadlikult tõendi esitamisega selle kohta, kes tegelikult sõidukeid kasutas, vaieldes eelnevalt hagile vastu asjasse mittepuutuvate väidete ja seisukohtadega. Ilma esialgse kostja esitatud tõendita, ei saanud hageja teada, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. Kui esialgne kostja oleks esitanud asjaomase tõendi enne kohtumenetlust, oleks hageja saanud hagi esitada õige kostja vastu ja esialgsel kostjal ei oleks menetluskulusid tekkinud. Arvestades esialgse kostja pahatahtlikku käitumist kohtueelses- ja kohtumenetluses, on esialgse kostja menetluskulude hagejalt väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane (

§ 162lg 4).

8.

1. Esialgse kostja lepingulise esindaja tunnitasu ei ole põhjendatud. Samuti ei ole mõistlik ja vajalik esialgse kostja menetlustoimingutele kulunud aeg. Esialgse kostja määruskaebus 3 2-21-141014
2. Esialgne kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis hagejalt esialgse kostja kasuks menetluskuluna välja üksnes 270 eurot (resolutsiooni p 3) ning mõista hagejalt esialgse kostja kasuks täiendavalt välja 2385 eurot, kokku 2655 eurot. 9.
3. Esialgne kostja tõi menetluses esile ja andis hagejale teada, et ta ei ole sõidukeid vaidlusalusel ajal kasutanud. Hageja otsustab, kelle vastu ta oma hagi esitab. Esialgne kostja ei ole menetlusõigusi kuritarvitanud. Hageja menetlusega seonduvat riisikot ei saa jätta esialgse kostja kanda. Kui hageja, vaatamata esialgse kostja teatele, et tema ei ole õige kostja, jätkab menetlusega esialgse kostja vastu, siis vastutab selle eest hageja, mitte esialgne kostja. 9.
4. Hagejal oli võimalik pöörduda esialgse kostja poole ettepanekuga aidata õige kostja välja selgitada. Hageja seda aga ei teinud, vaid jätkas esialgsele kostjale menetluskulude tekitamisega, esitades täiendavaid menetlusdokumente. Esialgne kostja ei vastuta hageja sellise käitumise eest. Vastutus läks hagejale üle, kui esialgne kostja andis hagejale teada, et tema ei kasutanud sõidukeid. 9.
5. Maakohus on põhjendamatult viidanud

§ 329lg-le 1.

Esialgne kostja ei pea hageja eest tegema toiminguid, mis on hageja kohustuseks, nt hageja eest kostjat kindlaks tegema. 9.

1. Esialgne kostja ei nõustu maakohtu hinnanguga tema menetlustoimingutega kaasnenud ajakulule. Maakohus jättis esialgse kostja menetluskulud hagejalt põhjendamatult välja mõistmata. Samuti jääb esialgsele kostjale arusaamatuks, miks maakohus on viidanud mitteadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasule. Esialgset kostjat esindab vandeadvokaat. Menetluse edasine käik
2. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ning edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 ja § 659 alusel menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p-d 2 ja 3) tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud kuni kostja asendamiseni poolte endi kanda. Esialgse kostja määruskaebus jääb

§ 657

lg 1 p 1 ja

§-ga 659 alusel rahuldamata. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 12. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 järgi (koosmõjus

§-ga 659) maakohtu määrust üksnes kaebustega vaidlustatud osas. Hageja on maakohtu määruse vaidlustanud menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Esialgne kostja on maakohtu määruse vaidlustanud üksnes menetluskulude kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p 3). Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hageja nõuded esialgse kostja suhtes läbi vaatamata (resolutsiooni p 1). Selles osas on maakohtu määrus

§ 456

lg 4 teise lause (koosmõjus

§ 463lg-ga 2) alusel jõustunud.

1. Ringkonnakohus lahendab esmalt hageja määruskaebuse (p 14) ja seejärel esialgse kostja määruskaebuse (p 15). 4 2-21-141014
2. Maakohus jättis esialgse kostja menetluskulud

§ 168

lg 2 alusel hageja kanda, jättes hindamata, kas siinses asjas esinevad erandlikud asjaolud

§ 162lg 4 kohaldamiseks, kuigi hageja sellele tugines (dtl 362, p 2.6).

Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul alust üldreeglist kõrvalekaldumiseks ning poolte kuni kostja asendamiseni tekkinud menetluskulud tuleb jätta

§ 162lg 4 alusel nende endi kanda.

14.1. Üldjuhul tuleb hagi tagasivõtmisel ja hagi läbivaatamata jätmisel menetluskulude jaotusel lähtuda

§-st 168. Kohtul on diskretsiooniõigus kohaldada menetluskulude jaotusel erandina

§ 162

lg-t 4 ning jätta

§ 162

lg 4 järgi äärmise ebaõigluse või ebamõistliku tulemuse vältimiseks menetluskulud ka poolte enda kanda. Osundatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagi tagasivõtmise või hagist loobumise tõttu (vt RKTKm 04.04.2012, 3-2-1-28-12, p 15 ja 28.09.2011, 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14). Sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega (vt RKTKm 27.10.2021, 2-19-6689, p 13). 14.2. Parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat, kui kostja ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 31). Seega võis hageja eeldada, et parkimislepingu on sõlminud esialgne kostja, kuid kostjal oli võimalik see eeldus ümber lükata. Hageja sai Transpordiametilt andmed sõidukite omaniku ja vastutava kasutaja isikukoodide kohta (dtl 86), millelt nähtub esialgse kostja isikukood. Sellest tulenevalt võis hageja eeldada, et kostjaks on õige isik, kuni esialgne kostja selle eelduse ümber lükkas. Esialgne kostja teatas küll hagile esitatud vastuses, et tema ei kasutanud sõidukeid ega juhtinud neid ajavahemikul, millal ta oli sõidukite vastutav kasutaja (dtl 293, neljas lõik), kuid jättis sõidukite valdaja sellegipoolest avaldamata. Esialgne kostja esitas asjaomase tõendi alles menetluse lõpus, s.o koos kohtukõne teesidega (dtl 347, viimane lõik ja 355). Esialgne kostja ei ole oma menetlusõigusi kasutanud heauskselt (

§ 200lg 1) – andmed sõiduki valdaja kohta oleks tulnud esitada esimesel võimalusel.

Seetõttu on äärmiselt ebaõiglane jätta esialgse kostja menetluskulud, mille on suuresti kaasa toonud tema enda tegevus, hageja kanda. 14.3. Ka maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväidet põhjendas esialgne kostja üksnes ühe lausega: „Nõuet ei tunnista“ (dtl 15). Kuigi vastuväidet ei pea

§ 485

lg 2 teise lause järgi põhjendama, saab vastuväite põhjuseid arvestada hiljem hagimenetluses menetluskulude jagamisel (vt

III komm

§ 162lg 4 alusel nende endi kanda.

Seda arvestades ei ole hageja määruskaebuse ülejäänud väited asjassepuutuvad.

1. Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja määruskaebuse ja menetluskulud jäävad kuni kostja asendamiseni poolte endi kanda, jääb ka esialgse kostja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks esialgse kostja määruskaebusele märgib ringkonnakohus siiski täiendavalt järgmist. 15.
2. Hagejalt ei saa eeldada, et ta esitab taotluse kostja asendamiseks olukorras, kus ta ei tea, kes on õige kostja. Esialgne kostja oli Transpordiameti andmete kohaselt sõiduki omanik ja 5 2-21-141014 vastutav kasutaja (dtl 86–95). Transpordiameti andmetest lähtuvalt esitas hageja põhjendatult hagi esialgse kostja vastu. Esialgne kostja, kes on menetluses esindatud vandeadvokaadi kaudu, pidi teadma, et hagi esitamisel vale kostja vastu võidakse kostja asendada ja hagi jätta esialgse kostja suhtes läbi vaatamata. Sellele vaatamata hoidis esialgne kostja infot sõidukite tegeliku valdaja kohta enda teada. 15.
3. Kuigi maakohus on määruse lk-l 3 ekslikult viidanud mitteadvokaadist lepingulise esindaja keskmisele tunnitasule, on üheselt arusaadav, et maakohus pidas silmas esialgse kostja vandeadvokaadist tunnitasu. 15.
4. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536, p 15 ja 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus ka õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ega esindaja tasumäära hindamisel kaalumispiire. Maakohus hindas esialgse kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, lähtudes toimingute vajalikkusest ja dokumentide sisust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 16. Hageja määruskaebuse rahuldamise ja esialgse kostja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud määruskaebemenetluses jätta

§ 162lg 1 ja § 171 lg 1 järgi esialgse kostja kanda.

17. Ringkonnakohus määrab

§ 174

lg 3 alusel kindlaks ka määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse. 18. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema määruskaebemenetlusega seotud menetluskuludeks riigilõiv määruskaebuselt 70 eurot ja lepingulise esindaja kulud 253 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt kulus puudutatud isiku lepingulisel esindajal määruskaebemenetluse toimingutele kokku 3 tundi ja 10 minutit. Arvestades maakohtu määruse, määruskaebuste ja neile esitatud vastuste sisu on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik.
2. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja tunnitasu 80 eurot (käibemaksuta), mis ei ületa juristi keskmist tasumäära.
3. Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud kokku 323 eurot (= riigilõiv 70 eurot + lepingulise esindaja kulu 253 eurot, käibemaksuta), mis tuleb esialgselt kostjalt puudutatud isiku kasuks välja mõista. 22.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Praeguse määruse peale võib

§ 696

lg 3 esimese lause ja

§ 178lg 1 esimese lause järgi esitada määruskaebuse Riigikohtule.

Menetluskulude jaotust saab

§ 178

lg 1 esimese lause järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 6 2-21-141014 23. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 7