2-22-9939 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad Viru Maakohus Tamara Šabarova
- august 2023, Narva kohtumaja 2-22-9939 O A hagi T A vastu elatise suuruse muutmiseks ja avaldus alaealise lapse T A suhtlemise korra määramiseks Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Kirjalik menetlus Hageja O A (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja Anna Bondarenko Kostja T A (isikukood XXX) Kostja seaduslik esindaja J A (isikukood XXX) Sillamäe Linnavalitsus (KOV), lepinguline esindaja peaspetsialist Mare Välja RESOLUTSIOON I. Kinnitada O A ja T A ja J A vahel sõlmitud kompromiss järgnevalt:
- Muuta Viru Maakohtu 19.08.2021 otsusega tsiviilasjas 2-21-12422 määratud elatise suurust.
- O A (isikukood XXX) tasub T A (isikukood XXX) kasuks elatist järgmiselt: 2.
- alates 6.07.2022 kuni 31.01.2023 summas 225,64 eurot kuus; 2.
- alates 1.02.2023 kuni 31.03.2023 summas 213,44 eurot kuus; 2.
- alates 1.04.2023 kuni T A täisealiseks saamiseni XXX summas 260,33 eurot kuus (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta
- aprillil (esimest korda
- aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust).
- Määrata kindlaks O A ja T A suhtlemiskord järgmiselt: 3.
- Laps viibib isaga iga paaritul nädalavahetusel, reede õhtust alates kooli või huviringi lõppemisest kuni pühapäeva õhtuni. Lapse viib tema viibimiskohast ja toob tagasi elukohta lapse isa või isapoolse vanaema. 3.
- Koolivaheajal, mis kestab nädal, viibib laps 4 päeva ema juures, 3 päeva isa juures. Lapse soovi arvestades võivad vanemad kokku leppida teistmoodi. 3.
- Suvevaheajal viibib laps isaga isa puhkuse ajal, ülejäänud ajal kehtib punktis 3.
- märgitud kord. Vanemate kokkuleppel võib laps kohtuda isaga teisel ajal. 3.
- Kõik isa ja lapse kohtumised toimuvad lapse ema juuresolekuta ja lapse emal ei ole õigus otsustada isa ja lapse kohtumiste koha ja sisu üle. 3.
- Vanemad kohustuvad teineteisele võimalikult varakult teatama üksteise puhkuse ajad ning arvestama, et puhkuste ajal saaks laps vähemalt nädal aega järjest veeta koos puhkava lapsevanemaga. 1
(3)2-22-9939 3.
- Lapse haigestumise või muu lapse ja isa suhtlemist takistava asjaolu ilmnemisel asendatakse ära jäänud kohtumine mõlema vanema kokkuleppel esimesel sobival võimalusel. Ema teatab takistusest isale võimalikult varakult ette. 3.
- Lapsel on õigus takistamatult suhelda mõlema vanemaga telefoni teel või muul viisil sõltumata sellest, kumma vanema juures ta parajasti viibib. 3.
- Mõlemal vanemal on kohustus tagada, et nemad ega nende lähikondlased ei kahjustaks lapse suhet teise vanemaga.
- Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. II. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-
- III. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. ASJAOLUD Viru Maakohus menetleb tsiviilasjas nr 2-22-9939 O A hagi T A vastu elatise suuruse muutmiseks ja avaldus alaealise lapse T A suhtlemise korra määramiseks. Viru Maakohus 30.06.2023 selgitas pooltele kirjalikult õiguslikku olukorda ja tegi ettepaneku sõlmida kompromiss. Kohus selgitas pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi. Pooled esitasid 28.07.2023 kohtule kompromissi ja taotluse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Pooled avaldavad, et nad on seisukohal, et käesolev vaidlus on võimalik ja otstarbekas lõpetada kompromissiga ja on kokku leppinud kompromissis (kohtu märkus: kompromissi tingimused on märgitud käesoleva määruse resolutsioonis p-d 1-4). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, kompromiss on täidetav, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 2
(3)2-22-9939 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis leppisid kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 3
(3)