← Eesti

2-23-3454/33

Obsah (8)§ 179§ 415§ 444§ 173§ 162§ 165§ 190§ 178

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L ( TAGASELJAOTSUS ) Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Ma

§ 179lg 9).

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates

§ 415ja § 416 sätestatud alustel ja korras.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 AS LHV Pank. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtu selgitused − Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, 2

(4)2-23-3454 − − − − − − − annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigilõiv riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kostjale I on menetlusdokumendid toimetatud kätte posti teel ning kostja II võttis menetlusdokumendid vastu e-toimiku infosüsteemis. Seega puudub vajadus menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kohtutäituri vahendusel. Hageja taotlus ei ole enam aktuaalne ning kohus jätab selle rahuldamata. Tagaseljaotsuse tegemise tõttu ei ole aktuaalsed ja jäävad läbi vaatamata ka hageja menetluslikud taotlused, sh taotlus tõendite esitamiseks kohustamiseks. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173

lg 1).

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulude solidaarselt kaaskostjate kanda jätmist reguleerib

§ 165

lg 3, mis sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Käesoleval juhul rahuldas kohus hagi kostja I ja kostja II vastu põhinõude (8 490 eurot), intressi (100 eurot), sissenõutavaks muutunud viivise 1 731,34 eurot ja edasiulatuva viivise osas. Selles osas on kostjad solidaarvõlgnikud. Samuti rahuldas kohus hagi kostja I vastu põhinõude (72 525 eurot), intressi (8 700 eurot), sissenõutavaks muutunud viivise (14 789,80 eurot) ja edasiulatuva viivise osas. Kostja II vastu rahuldatud nõuded moodustavad ligikaudu 10% hagis esitatud nõuete tervikust. Seega arvestades eelnimetatud proportsiooni, vastutavad kostjad menetluskulude väljamõistmisel solidaarselt 10% ulatuses ja 90% ulatuses vastutab kostja I ainuisikuliselt. Harju Maakohus andis tsiviilajas nr 2-22-16787 05.12.2022 tehtud määrusega hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (RÕS § 8 p 1) Kui menetlusosalisele anti riigi õigusabi ilma hüvitamiskohustuseta, ei mõisteta riigi õigusabi kulu menetlusosaliselt välja isegi siis, kui lahend tehakse tema kahjuks (3-2-1-152-12 p 23). Samas tuleb

§ 190lg 3 alusel mõista hageja riigi õigusabi kulud kostjatelt välja riigi kasuks.

Kohus määras hageja riigi õigusabi tasu suuruseks 928,80 eurot. Võttes arvesse eelnevat, peab kostja I ainuisikuliselt riigile hüvitama hageja riigi õigusabi tasu 835,92 eurot (90% 928,80 eurost) ning kostja I ja kostja II solidaarselt 92,88 eurot (10% 928,80 eurost). Kohus andis käesolevas asjas hagejale ka menetlusabi riigilõivu tasumiseks ja vabastas hageja riigilõivu tasumisest summas 2 100 eurot.

§ 190

lg 3 alusel tuleb mõistja kostjalt I ainuisikuliselt välja riigi kasuks 90% hageja riigilõivust, s.o 1 890 eurot, ning kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt 10% hageja riigilõivust, s.o 210 eurot, milles hageja oli menetlusabi korras vabastatud. 3

(4)2-23-3454 − Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

§ 179

lg 3 järgi maakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 100 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.