← Eesti

3-23-946/12

Obsah (4)§ 71§ 124§ 152§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-946 Määruse kuupäev 20. juuni 2023 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes

§ 71lg 6, 119 lg 1, § 155 lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Juri Kolesnikov (kaebaja) esitas
  2. aprillil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt on kaebaja esitanud Tartu Vanglale mitmeid kahju hüvitamise taotlusi, mida vangla ei ole lahendanud. Kaebaja viitab
  3. novembri
  4. a taotlusele nr 1-13/370-1,
  5. jaanuari
  6. a taotlusele nr 1-13/22-1,
  7. märtsi
  8. a taotlusele nr 1-13/82-1 ja
  9. mai
  10. a taotlusele nr 1-13/144-
  11. Kaebaja soovib nendes taotlustes toodud alustel esitada kohtule hüvitamiskaebuse ja palub määrata endale riigi õigusabi korras esindaja. Lisaks märgib kaebaja, et vangla vastab tihti tema märgukirjadele hilinemisega. Kaebaja teeb viite ka haldusasjale nr 3-23-826 ning selle esemeks olevale kahju hüvitamise taotlusele nr 1-13/
  13. Tartu Halduskohus registreeris kaebuse haldusasjana nr 3-23-
  14. Tartu Vangla esitas
  15. mail 2023 vastuseks kohtunõudele kaebuses viidatud neli kahju hüvitamise taotlust ning 3-23-946 selgitas, et need on sisuliselt lahendamata, st vangla ei ole neid jätnud läbi vaatamata ega ka sisuliselt lahendanud.
  16. Tartu Halduskohus jättis
  17. juuni
  18. a määrusega kaebuse käiguta. Kohus andis kaebajale kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks tähtaja (5 päeva määruse kättesaamisest). Ühtlasi märkis kohus, et kaebuses viidatud taotlust nr 1-13/322 puudutavas osas on menetlus jätkumas haldusasjas nr 3-23-826 ning see pole praeguse vaidluse esemeks. Kaebuses tehtud viiteid vastuste hilinenult esitamise kohta käsitles kohus näitliku materjalina.
  19. Kaebaja esitas
  20. juunil 2023 kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse ja täiendas seda
  21. juuni
  22. a avaldusega. Kaebaja selgitab, et tema tervislik seisund on halb ning tähtaja ennistamise avalduse lahendamisel tuleb seda arvesse võtta. Kaebaja ei suuda uskuda, et vangla üldse ei tegele tema kahjunõuetega ja nüüd on tekkinud kaebetähtaja järgimises probleem. Vangla tegevusetust tuleb tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel arvestada. Kaebaja on teadlik, et kui ta saab vanglalt otsuse, siis on tal kohtule kaebuse esitamiseks aega 30 päeva. Varem arvas kaebaja ekslikult, et tal on kaebuse esitamiseks aega kaks kuud. Täiendavalt märgib kaebaja, et kui ta pöörduks kohtusse enne vanglalt otsuse saamist, siis kohus tagastaks kaebuse. Seetõttu ootab kaebaja kannatlikult vangla otsust. Kaebaja eesmärk on, et kohus menetleks tema kahjunõudeid või vangla neid lahendaks. Kaebaja palub määrata talle advokaat, kes esitaks nõuetekohase kaebuse kohtule. Taotlusele on lisatud väljavõte kaebaja tervisekaardist. KOHTU SEISUKOHT
  23. Kohus peab esmalt vajalikuks selgitada vaidluse eset. Käesolevas asjas lahendab kohus kaebaja
  24. aprilli
  25. a kaebuses viidatud nelja vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusega seotud hüvitamiskaebust (
  26. novembri
  27. a taotlus nr 1-13/370-1,
  28. jaanuari
  29. a taotlus nr 1-13/22-1,
  30. märtsi
  31. a taotlus nr 1-13/82-1 ja
  32. mai
  33. a taotlus nr 113/144-1).
  34. aprillil 2023 haldusasjas nr 3-23-946 esitatud kaebuses näitliku materjalina viidatud vangla 8 erinevat vastust ei ole selle haldusasja vaidluse esemeks, need lahendatakse haldusasja nr 3-23-1361 raames. Kohus selgitab, et kaebaja esitas
  35. juunil 2023 kohtule kolm avaldust, millest kaks registreeriti nende sisust lähtuvalt kas haldusasja nr 3-23-826 või 3-23946 materjalide juurde. Kolmanda samal päeval esitatud avalduse, milles kaebaja väljendab tahet vaidlustada ka hilisemaid aprillis 2023 koostatud vangla vastuseid registreeris kohus kaebaja väljendatud tahet (võib registreerida eraldi kohtuasjana) ja vaidluse eset arvestades uue haldusasjana nr 3-23-
  36. Seega
  37. aprilli
  38. a kaebuses viidatud taotlust nr 1-13/322 puudutavas osas on menetlus jätkumas haldusasjas nr 3-23-826 ning vangla aprillis 2023 tehtud vastuste osas haldusasjas nr 3-23-
  39. 6.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus jääb

  1. juuni
  2. a määruses esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et kaebaja ei ole järginud kohtule hüvitamiskaebuse esitamisel kaebetähtaega. 6.
  3. Kaebaja tugineb kohtule esitatud hüvitamiskaebuses vanglale esitatud neljas kahju hüvitamise taotluses (
  4. novembri
  5. a taotlus nr 1-13/370-1,
  6. jaanuari
  7. a taotlus nr 1-13/22-1,
  8. märtsi
  9. a taotlus nr 1-13/82-1 ja
  10. mai
  11. a taotlus nr 1-13/144-1) märgitud alustele. VangS § 1¹ lg 8 kohaselt võib kinnipeetav esitada halduskohtule hüvitamiskaebuse juhul, kui kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses 2 3-23-946 sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tekib kohtu poole pöördumise õigus siis, kui vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan lahendama kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks (RVastS § 18 lg 2). 6.
  12. Vangla ei ole kaebuses märgitud nelja kahju hüvitamise taotlust RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul lahendanud, mistõttu tuli hüvitamiskaebus halduskohtule esitada 30 päeva jooksul. Seejuures tuleb arvestada, et kohtule esitatud hüvitamiskaebuses tugineb kaebaja neljas erinevas kahju hüvitamise taotluses esitatud alustele, mistõttu on lähtuvalt taotluse esitamise ajast erinevad ka kaebetähtaja kulgemise algus ja lõpp. Arvestades vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluste registreerimise aega ning vanglas tehtud toimingud, siis oli kaebetähtaja algus ja lõpp asjakohaseid taotlusi puudutavas osas järgmised: *
  13. novembri
  14. a taotluse nr 1-13/370-1 osas oleks vangla pidanud tegema otsuse hiljemalt
  15. jaanuaril 2022, hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema
  16. jaanuaril 2022 ja lõppes
  17. veebruaril
  18. *
  19. jaanuar
  20. a taotluse nr 1-13/22-1 osas oleks vangla pidanud tegema otsuse hiljemalt
  21. märtsil 2022 (
  22. märts 2022 oli puhkepäev), hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema
  23. märtsil 2022 ja lõppes
  24. aprillil
  25. *
  26. märtsi
  27. a taotluse nr 1-13/82-1 jättis vangla
  28. aprillil 2022 käiguta ja määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kaebaja esitas
  29. aprillil 2022 vanglale puuduste kõrvaldamise avalduse. Vangla pidi taotluse osas otsuse tegema seega hiljemalt
  30. juunil 2022 (
  31. juuni 2022 oli puhkepäev). Hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema
  32. juunil 2022 ja lõppes
  33. juulil
  34. *
  35. mai
  36. a taotluse nr 1-13/144-1 osas oleks vangla pidanud tegema otsuse hiljemalt
  37. juunil 2022, hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema
  38. juulil 2022 ja lõppes
  39. augustil
  40. 6.
  41. Kaebaja esitas eeltoodud kahju hüvitamise taotlustes esitatud alustele tugineva hüvitamiskaebuse kohtule
  42. aprillil 2023, seega mittetähtaegselt. Eelnevast nähtub ka see, et kaebetähtaega on ületatud olulisel määral (ca 8-14 kuud olenevalt taotlusest).
  43. Kohus andis
  44. juuni
  45. a määrusega kaebajale võimaluse esitada kohtule põhjendatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ning selgitas tähtaja ületamise ning ennistamise taotluse esitamata jätmisega kaasnevaid tagajärgi. Kaebaja esitas
  46. juunil 2023 kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse, mida hiljem täiendas. 8.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii 3 3-23-946 objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena

§ 71

lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. jaanuari
  2. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16-17;
  3. juuni
  4. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12;
  5. mai
  6. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13).
  7. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja kaebetähtaja järgimisel olnud ise piisavalt hoolikas ning tema väiteid ei saa lugeda mõjuvateks põhjusteks kaebetähtaja ennistamiseks. Kohus möönab, et vangla tegevus ei ole olnud eelviidatud nelja kahjunõude lahendamisel korrektne, sest vangla ei ole neid senini sisuliselt lahendanud. Seda tegevusetust saab arvestada tähtaja ennistamise avalduse lahendamisel kaebaja positsiooni tugevdava asjaoluna. Samas tuleb arvestada sellega, et kaebajal on ulatuslik haldus- ja kohtumenetlustes osalemise kogemus (kaebaja on esitanud aastate jooksul ainuüksi Tartu Halduskohtule ligikaudu 350 kaebust (millest paljud on olnud ka hüvitamiskaebused), neist 9 kaebust esitas ta
  8. aastal enne käesoleva kaebuse esitamist), mistõttu pidi ta olema hüvitamiskaebuse esitamise tähtaja regulatsioonist ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ilmselgelt teadlik. Kaebaja pidi mõistma, et ta ei saa vangla vastuseid lõputult ootama jääda ega saa kaebusega halduskohtu poole pöördumisel arvestada kaebetähtaega alati vangla otsuse saamisest. Lisaks võtab kohus arvesse kaebetähtaja ületamise pikkust. Vangla tegevusetus võis küll tähtaja järgimist raskendada ja teatud ulatuses on seega tähtaja ületamine vabandatav, kuid arvestades, et praegusel juhul on tähtaega ületatud olenevalt konkreetsest vanglale esitatud kahjunõudest ca 8-14 kuud, siis ei ole tähtaja ennistamiseks alust. Samuti ei tingi tähtaja ennistamist kaebaja tervislik seisund. Tähtaja ennistamise avalduses ei ole esitatud veenvaid põhjendusi, mis moel täpsemalt viidatud terviseprobleemid tähtaja järgimist raskendasid. Kuigi kaebaja rõhutab, et tal on aja jooksul tervis halvenenud ning taotlusele lisatud tervisekaardist nähtub, et kaebaja kurdab võimekust kohtuasju ajada, ei ole need asjaolud takistanud kaebajal kohtumenetlustes osalemist määral, mis õigustaks tähtaja ületamist. Kaebaja on sama ajavahemiku jooksul (s.o veebruar 2022 kuni august 2022) esitanud halduskohtule kokku 18 kaebust ning ka hiljem jätkanud kaebuste esitamist. Seega ei ole kaebaja tervislik seisund takistanud tal kaebuste esitamist aastatel 2022 ja 2023, mistõttu ei ole usutav, et praeguses asjas kaebetähtaja ületamise tingis just kaebaja tervislik seisund ja selles toimunud muutused. Kohtu hinnangul ei olnud kaebuse tähtaegne esitamine seega võimatu või ülemääraselt raske. Eelnevast tulenevalt ei loe kohus kaebaja esitatud kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseid mõjuvateks ning jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. 10.

§ 152

lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

  1. Kaebaja esitas koos kaebusega ka riigi õigusabi taotluse. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja puhul on tegemist isikuga, kellel on väga ulatuslik kohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt 4 3-23-946 halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Kaebaja on halduskohtus varasemalt vaidlustanud põhiliselt Tartu Vangla tegevust, millise kaebusega on tegemist ka praegusel juhul. Eeltoodule tuginedes ei ole kohtul kahtlust selles, et kaebaja saab enda õiguste kaitsmisega vaidluses Tartu Vanglaga iseseisvalt hakkama ning ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
  2. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.