Obsah (5)

§ 2§ 120§ 121§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 30. mai 2023, Tartu Kohtuasja number 3-23-1040 Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla peale Menetlusosalised Kaebaja –

) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas
2. mail 2023 Tartu Halduskohtule teabenõudena pealkirjastatud pöördumise, mille kohus registreeris selle sisust lähtuvalt kaebusena. Kaebaja viitab pöördumises sellele, et ta esitas
3. märtsil 2023 vanglale kahjunõude (dokument nr 113/56-1), mida vangla
4. mail 2023 ei rahuldanud (dokument nr 1-13/56-2). Kaebaja soovib teada, kuidas ta võib pöörduda kohtu poole ja kas ta peab kirjutama vaide. Samuti soovib kaebaja 3-23-1040 informatsiooni riigilõivu tasumise kohta ning selle kohta, kas tal on võimalik saada juriidilist abi või kaitsjat. Pöördumise juurde kaebaja ühtegi dokumenti ei lisanud.
5. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla
6. mail 2023 kohtule Xi meditsiinikaardi väljavõtte alates
7. juulist 2022 ning psühhiaatri sissekanded haigusjuhu A8481 2020 kohta alates
8. juulist
9. KOHTU SEISUKOHT
10. Eelnevalt on kohus haldusasjas nr 3-23-953
11. mai
12. a määrusega tagastanud Xi kaebuse, mille kohaselt pöördus ta kohtusse seetõttu, et vastustaja ei olnud lahendanud tema
13. märtsil 2023 esitatud kahju hüvitamise nõuet. Kaebuse tagastamise määruse tegemise ajaks ei olnud veel saabunud kahju hüvitamise nõude kohtueelse lahendamise tähtaeg vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-le
14. Arvestades seda, et Tartu Vangla on haldusasjas nr 3-23-953 edastanud kohtule Xi
15. märtsi
16. a kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/56-1 ning Tartu Vangla
17. mai
18. a otsuse nr 113/56-2, siis kohus neid käesoleva asja raames Tartu Vanglalt uuesti välja ei küsi ning võtab nimetatud dokumendid haldusasjast nr 3-23-953 käesoleva asja juurde.

§ 2

lg 4 alusel tõlgendab kohus Xi käesolevas asjas esitatud kaebust ning leiab, et kaebaja soovib esitada kohtule kaebuse sama nõudega, mille ta esitas vanglale taotluses nr 1-13/56-1. 4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgneval põhjusel. 5.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja vanglale esitatud taotlusest nr 1-13/56-1 nähtuvalt heidab kaebaja vanglale ette järgmist.

1. aastal manustati talle vanglas läbi silmade mingit ravimit või ainet, mis võib aeglustada või kiirendada organismi tegevust ja tekitada valusid.
2. aasta augustis ja oktoobris tehti talle selle ainega ravikuur ja kaebaja enesetunne halvenes. Inimkatsed selle ainega jätkusid ka
3. märtsil 2023 ja
4. märtsil
5. Kaebaja enesetunne halvenes ja tal on erinevad valud. Taotluse kohaselt soovib kaebaja, et „oleks taastatud sama minu terviseseisund, mis oli mul
6. aastal ja oleks maha võetud selline aine või ravim, mis oli pandud
7. aastal minu organismi sisse“. Viru Vangla
8. mai
9. a otsusest nr 1-13/56-2 nähtub, et vangla on käsitanud kaebaja taotlust kui ravi tagajärgede kõrvaldamise nõuet (RVastS § 11 lg 1). Otsuses märgib vangla, et ei teosta salaja silmade kaudu ravimi manustamist ning on kaheldav, kas ravimi manustamine ja selle kaudu seisundi stabiilne halvana hoidmine oleks üldse meditsiiniliselt võimalik. Tervisekaardilt selgub, et
10. märtsil 2019 ordineeriti kaebajale 14 päevaks Torbex silmatilgad, mis ravimiregistri järgi on mõeldud silma pindmiste bakteriaalsete infektsioonide raviks. Kaebaja oli samal vastuvõtul kaevanud silmade kuivuse, väsimuse, sügeluse ja rähmasuse üle. Tegemist ei ole olnud valeraviga.
11. Kohus leiab, et kaebaja tervisekaart (dtl 8-14) ei kinnita kaebaja väidet, et Tartu Vanglas teostataks kaebajaga inimkatseid. Tervisekaardilt nähtub, et kaebaja on viimase aasta jooksul käinud regulaarselt arsti vastuvõttudel ning talle on tehtud ka uuringuid (nt vereanalüüsid, kõhukoopa sonograafia, röntgeniülesvõte lülisamba piirkonnast). Uuringute aluseks on olnud kaebaja terviseseisundit puudutavad kaebused. Tervisekaardilt ei nähtu, et kaebajat ravitaks 2 3-23-1040 salaja tema tahte vastaselt mingite ravimitega. Kaebaja sellekohased väited ei ole seega usutavad. Üldteadaolevalt manustatakse silmade kaudu tavaliselt silmatilku ning ei ole usutav, et silmatilkade manustamine saaks tekitada pikaajalisi terviseprobleeme. Nagu viidatud otsusest ilmneb, oli kaebaja eelnevalt kaevanud silmaprobleemide üle. Kaebaja väidetud asjaolusid ei nähtu ka kaebaja tervisekaardilt. Kaebaja väidete usaldusväärsust vähendab ka asjaolu, et psühhiaater on kaebaja kohta tervisekaardile märkinud, et tegemist on simulandiga (vt haigusjuht nr A8481 2020; dtl 14). Eelnevat silmas pidades leiab kohus, et käesolevas asjas välja toodud asjaoludel kaebaja õiguste riivet ei esine. Kaebuse eesmärgi osas märgib kohus, et objektiivselt ei ole võimalik taastada inimese terviseseisundit täpselt samasse seisundisse, mis see oli ligi 10 aastat tagasi. Samuti ei ole võimalik kohtuotsusega kohustada organismist eemaldama ainet, mis väidetavalt sinna neli aastat tagasi pandi. Kaebajal on terviseprobleemide esinemise korral õigus sellele, et teda ravitaks. Kohtule esitatud tervisekaardilt ilmneb, et tervishoiutöötajad on järjekindlalt kaebaja terviseseisundit tema pöördumiste alusel kontrollinud ning määranud talle uuringuid ja ravi. Praegune kaebus ei ole esitatud seoses ravi saamata jäämise ega ravikvaliteediga.
12. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kohus mõistab kaebaja viidet juriidilisele abile või kaitsjale selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le
2. Kohus märgib, et RÕS §-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta. RÕS § 7 lg 1 p 2 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Kuna kohus leidis eelnevalt, et kaebajal puudub käesolevas asjas ilmselgelt kaebeõigus, siis keeldub kohus kaebajale riigi õigusabi andmast ja kaebaja taotlus jääb RÕS § 7 lg 1 p 2 alusel rahuldamata.
3. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3