Obsah (5)

§ 74§ 199§ 65§ 75§ 64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. juuni 2023, Tartu kohtumaja kohtuistung 01.06.2023 Kriminaalasja number 1-22-5325 Täitmiskohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Jaanik

) § 74 lg-st 4 ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 427 lg 1 ja 432 lg 3, kohus määras: Rahuldada Tartu kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne. Tühistada tingimisi vangistuse kohaldamine ja pöörata

§ 74lg 4 alusel täitmisele Leonid Švõrjovile Tartu Maakohtu 14.09.2022.

a otsusega nr 1-22-5325 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 (kaks) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust. Leonid Švõrjovi karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates 20.05.2023 kuupäevast. Kohaldada Leonid Švõrjovi suhtes KrMS § 130 lg 5 ja § 429 lg 1 p 1 alusel tõkendit vahistamine alates 20.05.2023 kinnipidamisest kuni käesoleva kohtumääruse jõustumiseni. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Leonid Švõrjovilt menetluskuluna kaitsjatasu 86,40 eurot (kaheksakümmend kuus eurot ja 40 senti) riigituludesse ning võimaldada see summa KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (SEB PANK), EE522200221013264447 (SWEDBANK), EE401700017002872300 (LUMINOR BANK) või EE957700771001523585 (LHV PANK). Menetluskulude tasumise viimane tähtpäev on 31.12.2023. Menetluskulude tasumisel tuleb viitenumbriks märkida 99922700029551, selgituseks tuleb märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus. Kohtumäärus saata Leonid Švõrjovile, kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele. kaitsjale ja Tallinna Vangla Tartu Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Vahistamismäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu 10 (kümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 14.09.2022 otsusega tunnistati Leonid Švõrjov süüdi

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja temale mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti 4 kuud vangistust kaetuks L.

Švõrjovile kriminaalasjas nr 1-21-5781 Tartu Maakohtu 07.09.2021 otsusega karistuseks mõistetud 2 aasta, 6 kuu vangistusega ning L. Švõrjovile mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat, 6 kuud vangistust.

§ 65lg 1 teise lause alusel arvati L.

Švõrjovi poolt 07.09.2021 kohtuotsuse alusel osaliselt ära kantud 3 kuud vangistust liitkaristusest maha. Karistusest jääb kanda 2 aastat ja 3 kuud vangistust. L. Švõrjov jäeti 2 aastast, 3 kuust vangistusest tingimuslikult vabastatuks kriminaalasjas nr 1-21-5781 Tartu Maakohtu 07.09.2021 kohtuotsusega määratud tingimustel.

§ 65

lg 3 ja § 74 lg 1, 3 alusel ei pööratud 2 aasta ja 3 kuu pikkust vangistust täielikult täitmisele, kui L. Švõrjov ei pane 3aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid, Lisakohustuseks pandi

§ 75

lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamise keeld ja

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustus osaleda sotsiaalprogrammis.

§ 65

lg 3 ja § 78 p 1 alusel loeti 3-aastase katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 07.09.2021 kuupäevast.

§ 64

lg 2 alusel viiakse 07.09.2021 kohtuotsusega kohaldatud rahaline karistus täide iseseisvalt. Katseaja kestus on 07.09.2021 – 07.09.

1. Kohtuotsus jõustus 30.09.
2. 17.02.2023 esitas Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse ametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande L. Švõrjovi karistuse täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu on rikkunud registreerimiskohustust, sotsiaalprogrammis osalemise kohustust, ametniku kontrollile allumise kohustust ja isik hoiab kriminaalhooldusest kõrvale. 08.03.2023 esitas kriminaalhooldaja maakohtule erakorralise ettekande lisa, mille kohaselt 27.02.2023 tuvastati hooldusalusel politsei poolt alkoholi tarvitamise keelu rikkumine. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt oli kontrollitava joove 1,79 mg/l, esinesid ka silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus ja koordinatsiooni kerged häired. Hooldusalune rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ka 20.05.2023, mida tõendab vastavat kuupäeva kandev järelevalveprotokoll (joove 1,0 mg/l, väliste joobetunnustena esinesid suured pupillid, koordinatsiooni kerged häired ja rahutus). 2 Tartu Maakohtu 13.03.2023 määrusega kuulutati süüdimõistetu L. Švõrjov tagaotsitavaks kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidmise tõttu ja kohaldati vahistamist. Kohus on seisukohal, et L. Švõrjov hoiab kriminaaltäitemenetlusest teadlikult ja tahtlikult kõrvale. L. Švõrjov peeti kohtumääruse alusel kinni 20.05.2023 ning 22.05.2023 ärakuulamisel jäeti tõkend vahistamine muutmata. Jätkuvalt esineb oht, et süüdimõistetu võib hakata kriminaaltäitmenetlusest kõrvale hoidma, seda näitab eelkõige tema senine käitumine vabaduses. Küsitlemisel kinnipeetu selgitas, et XXX, ta on alkoholi tarvitanud ning unustanud seetõttu ka kriminaalhooldusega kaasnevad kohustused. L. Švõrjov tunnistas, et tal on probleem alkoholiga. Kohtuistungil avaldatud seisukohad Kriminaalhooldusametnik avaldas kohtuistungil erakorralise ettekande ning taotles L. Švõrjovi ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. L. Švõrjov ei ole kriminaalhooldusametnikku enda uuest telefoninumbrist teavitanud, teised numbrid on olnud helistamisel kinni. Isik oli ametniku jaoks kadunud alates
3. jaanuarist 2023..
4. jaanuaril 2023 oli hooldusalusega viimane kontakt ning pärast seda enam teda kriminaalhoolduse töötajad kätte ei saanud. Kriminaalhooldust on keeruline läbi viia, kui inimene ei ilmu kohale, temaga ei saa ühendust ja tema ise ka ühendust ei võta. Selline üskõikne suhtumine ei sobi kriminaalhooldusesse. L. Švõrjov selgitas kohtuistungil, et tal on uus telefoninumber XXX. Kindlat XXX, kuid vabadusse saades ta kindlasti leiaks selle. Süüdimõistetu ei soovi karistuse täitmisele pööramist. Välja saamisel peaks isik enda hinnangul minema sõltuvusravile. Ta on nõus alluma alkoholivastasele ravile ja teeks esimese asjana ära pikatoimelise süsti. Varem on hooldusalune samuti depoosüsti teinud ja tema sõnul see mõjus nii kaua, kui oli aeg, s.o aasta ja siis veel natuke peale ka. XXX hakkas aga L. Švõrjov uuesti jooma. Kui ta enam jooma ei hakka, siis L. Švõrjov ei kao enam kriminaalhoolduse vaateväljast ära. L. Švõrjov saab aru, et tema suhtes on usaldus kadunud, kuid ta tahab uuesti proovida. Kontakt puudus, sest hooldusalune mõtles, et asi on juba nii kaugel ning ei julgenud kriminaalhooldajale helistada. L. Švõrjov tunnistab, et ta ei ole alkoholisõltuvuse vastu senini ise midagi ette võtnud, enne kinnipidamist läks joomine käest ära ja seepärast ta ka ei jõudnud kriminaalhooldusesse. Vabaduses olles isik vastuvõttudele, ravile pöördunud ei ole, sest ta arvas, et saab ise hakkama. Praegu ta pöörduks küll, kui oleks variant. Vahepeal on hooldusalune käinud ka kodus, sest XXX lasi sisse, kui XXX tööl oli. Vargus ei vasta tõele, sest XXX tahtis L. Švõrjovist lahti saada ning leidis selleks vabanduse. Süüdimõistetu taotles veel ühte võimalust. Kannatanule ei ole L. Švõrjov enda sõnul midagi hüvitanud, sest temaga ei taheta sellest üldse rääkida. Süüdimõistetu on kaitsja poolt pakutud lahendusega nõus. Kaitsjatasu tasumine on vabaduses 2-3 kuu jooksul võimalik. Kaitsja hinnangul kaitsealune soovib enda probleemidega tegeleda. Kohus võiks karistuse täitmisele pööramise asemel panna isikule kohustuse 2 nädala jooksul teatada kriminaalhooldajale elukoht ning võtma lisakohustuse pöörduda ja alluda sõltuvusravile. Kohtu seisukoht

§ 74

lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik on kohtule esitanud erakorralise ettekande, sest L. Švõrjov ei ilmunud 09.02.2023 kell 16.00 registreerimisele, mida tõendab ka registreerimisleht. L. Švõrjovilt ei ole seletusi võetud, kuna isik ei ole olnud ametnikule kättesaadav, et kutsuda teda registreerimisele seletusi andma. Samuti rikkus süüdimõistetu 27.02.2023 ja 20.05.2023 kuupäevadel alkoholi tarvitamise keeldu, millel kohus on juba eespool peatunud. 3 Erakorralisest ettekandest samuti nähtub, et L. Švõrjov ei ilmunud ka 18.10.2022 kella 09.30 registreerimisele. Ametnik helistas hooldusalusele kell 13.56, kuid isik telefonikõnele ei vastanud. Kell 14.00 helistas L. Švõrjov kriminaalhooldajale tagasi ning teatas, et ta oli tööl ega saanud registreerimisele tulla. Kuna tegemist ei olnud ametliku töötamisega, luges ametnik sellise käitumise registreerimiskohustuse rikkumiseks ja reageeris esimese kirjaliku hoiatusega. Hooldusalusele sooviti teostada 25.10.2022 ette teatamata kohustuse kontrolli elukohas, kuid kell 16.57 ei vastanud L. Švõrjov telefonikõnele ega helistanud tagasi. Süüdimõistetule ei saanud ette teatamata kohustuste kontrolli teha ka 24.12.2022, kuna isik ei vastanud jällegi telefonile ega helistanud tagasi. L. Švõrjov ei ilmunud registreerimisele samuti 04.01.2023 kell 13.

1. Isik võttis järgmisel päeval ametnikuga ühendust ning küsis, mis kell registreerimine on. Hooldusalusele selgitati, et registreerimise aeg oli 04.
2. L. Švõrjov aga väitis, et ta unustas aja. Kokku lepiti uus vastuvõtuaeg 10.01.2023 kell 13.00 ning võeti kirjalik seletus. Kriminaalhooldaja reageeris rikkumisele teise kirjaliku hoiatusega. 25.01.2023 kell 16.00 võttis kriminaalhooldajaga telefonitsi ühendust L. Švõrjovi XXX, kes andis teada, et isik oli varastanud XXX 350 eurot. Avaldust politseile ei ole esitatud. XXX sõnul viskasid nad selle peale hooldusaluse kodust välja ning vahetasid ära lukud, et L. Švõrjov ei saaks korterisse sisse. XXX ei ole teadlik, kus L. Švõrjov viibib. XXX sõnul oli isik pidevalt purjus. Pärast XXX kõnet on ametnik mitmetel kordadel üritanud hooldusalust registreerimisele kutsuda, kuid süüdimõistetu ei vasta telefonikõnedele või on tema telefon välja lülitatud. L. Švõrjov samuti ei ilmunud eelnevalt kokku lepitud 09.02.2023 kell 16.00 registreerimisele ega sotsiaalprogrammi esimesse tundi. Kriminaalhooldaja oli isikuga eelnevalt vestelnud vastuvõtul sotsiaalprogrammi tundides käimise kohustuslikkusest ning hooldusalune kinnitas sellest arusaamist allkirjaga. Ametnik on alates 25.01.2023 kuni käesoleva ajani üritanud L. Švõrjoviga telefoni teel pidevalt kontakti saada, kuid isik ei vasta kõnedele. Kriminaalhooldajal puudub info, kus süüdimõistetu viibib või elab, kuna hooldusalune ei ole alates 25.01.2023 oma elukohas elanud ega olnud ametnikule kättesaadav. L. Švõrjovile on eelnevalt antud mitu võimalust oma käitumist muuta, kuid süüdimõistetu on käitumiskontrolli jooksul jätkanud registreerimiskohustuse rikkumistega ning ei ole olnud ametnikule kättesaadav. Ka Riigikohus on oma 10.11.2022 lahendis nr 1-21-5058 rõhutanud, et hooldusalune peab olema kättesaadav, et tema üle saaks teha järelevalvet. Kriminaalhooldajal ei ole L. Švõrjovi käitumisest tulenevalt samuti olnud võimalik maandada hooldusaluse kriminogeenseid riske ning täita katseajaks püstitatud eesmärke. Seega ei hinda L. Švõrjov võimalust kanda karistust vabaduses ja suhtub talle määratud kontrollnõuetesse, kriminaalhooldusesse vastutustundetult. Kriminaalhooldusametnikule on teadmata isiku viibimiskoht, hooldusalune ei ole kättesaadav ning puudub võimalus L. Švõrjovi üle järelevalvet teostada. Eelnevale tuginedes teeb kriminaalhooldaja ettepaneku süüdimõistetu karistus täitmisele pöörata. Kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et süüdimõistetu L. Švõrjov tunnistab enda rikkumisi ja põhjendab neid alkoholi tarvitamise probleemiga. Samas soovib ta nüüdsest alluda kriminaalhooldusele ja läbida sõltuvusvastase ravi. Kaitsja toetab kaitsealuse seisukohta. Kriminaalhooldaja jääb taotluse, pöörata karistus täitmisele, juurde. Kohtu hinnangul on tõendatud, et L. Švõrjov on rikkunud registreerimiskohustust, sotsiaalprogrammis osalemise kohustust ja kriminaalhooldaja kontrollile allumise kohustust, samuti korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Süüdimõistetu on ka hakanud kriminaalhooldusest kõrvale hoidma, mistõttu tuli ta kuulutada tagaotsitavaks ja vahistada. Rikkumisteks mõjuvad põhjused puudusid. Tagasilangused ja eraelulised probleemid sellisteks arvestatavateks põhjusteks ei ole. Ilmselt on ka alkoholi tarvitamine leidnud aset palju enamatel kordadel, kui on tuvastamist leidnud (nn modus operandi – sarnane käitumisviis). Seega tuleb tõdeda, et süüdimõistetu ei allu tegelikult enam kriminaalhooldusele, kriminaalhooldajate kontrollile ning on rikkunud ka alkoholi tarvitamise keeldu. Süüdimõistetu on ise kinnitanud, 4 et alkoholi liigtarvitamise ja teiste rikkumiste tõttu ta enam kriminaalhooldajaga ühenduses ei olnud. Paraku on süüdimõistetu aga oma elu kohustatud selliselt korraldama, et kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded ja kohustused saaksid korrektselt täidetud. Kriminaalhooldus peab teiste elukorralduslike küsimuste ees olema prioriteediks, kui süüdimõistetu soovib karistust vabaduses kanda. Vastasel korral ei ole võimalik korrektselt läbi viia kriminaalhooldust ja täita karistuse eesmärke. Kuriteo, mille L. Švõrjov toime pani, eest tuleb kanda karistust ja seda riigi poolt määratud tingimustel. Seega L. Švõrjov ilmselgelt ei pea kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuse täitmist nii oluliseks, et alluda nendele. Seetõttu on ka pikema aja jooksul jätkunud korduvad rikkumised, mis on kahetsusväärselt päädinud kriminaalhooldusele mitteallumisega. Kohtu seisukohalt suure tõenäosusega need rikkumised ka jätkuvad, sest L. Švõrjovil on tekkinud ilmselt karistamatuse tunne. Seetõttu ka kohus ei näe enam perspektiivi, et isik pöörduks vabanemisel kindlasti sõltuvusravile ja muudaks enda senist käitumist, s.o alluks korrakohaselt kriminaalhooldusele – mitme kuu vältel seda juhtunud ei ole. L. Švõrjov on täiskasvanu, kes ilmselgelt suudab enda käitumist ja tahet ise suunata, kuid tal puudub motivatsioon käituda õiguskuulekalt ja alluda kriminaalhooldusele. Seega on kohtu hinnangul kriminaalhooldus ennast käesolevaks hetkeks ammendanud ning lisakohustuste määramine ja katseaja pikendamine L. Švõrjovi käitumist enam õiguskuulekamaks ei muudaks. Kuigi kohus teadvustab, et L. Švõrjovi sõltuvusprobleem võib olla suure tõenäosusega nii tõsine, et ta vajaks ravi, siis seni ei ole süüdimõistetu vabatahtlikult enamate sõltuvusravi võimaluste suhtes huvi üles näidanud, vaid on jätkanud alkoholi tarvitamist. Alles vahistamisel ravile asumise soovi avaldamine pigem viitab soovimatusele kanda karistust vangistuses, mitte leida sisuliselt endale abi. Kohus ei ole ka alati täisealist vastutusvõimega inimest kohustatud ravile suunama, selleks peab ikka isik ise huvi üles näitama. L. Švõrjovil puudus ka kuni kinnipidamiseni kindel elukoht, seega ei ole ka edaspidiselt kindel, et ta elukoha endale leiab. Kohus ei saa aktsepteerida järgmisi L. Švõrjovi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumisi. L. Švõrjovi ei hoidnud kriminaalhooldusnõuete rikkumiselt eemale ka vangistuse osaline reaalne ärakandmine. Süüdimõistetu ei ole seega ära kasutanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses ja tal tuleb minna karistust kandma vanglasse. Kohus näitas L. Švõrjovile tingimisi vangistuse mõistmisega tema suhtes üles usaldust, mida aga hooldusalune on rängalt kuritarvitanud. Karistuse vabaduses kandmiseks tuleb punktuaalselt järgida kohtulahenditega määratud kriminaalhooldusnõudeid ning kriminaalhooldusametnike korraldusi, vastasel korral tuleb karistust asuda kandma vanglas. Karistuse vabaduses kandmine - tingimuslik vangistus - on süüdimõistetule kohtu poolt antud võimalus, mitte karistuse lõpptähtajani garanteeritud õigus. Kuigi isik võib eelistada vangistuse jätkuvat kandmist tingimisi vabaduses, siis on riigi privileeg määrata karistuse kandmise viis, lähtuvalt süüdimõistetu senisest käitumisest vabaduses. Kriminaalhooldusnõuded on täitmiseks. Eelnevale tuginedes peab kohus põhjendatuks pöörata täitmisele L. Švõrjovile Tartu Maakohtu 14.09.2022 otsusega nr 1-22-5325 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat ja 3 kuud vangistust. L. Švõrjovi suhtes tuleb kohaldada tõkendit vahistamine KrMS § 130 lg 5 ja § 429 lg 1 p 1 alusel alates 20.05.2023 kinnipidamisest kuni käesoleva kohtumääruse jõustumiseni, sest esineb koht, et isik hakkab karistuse kandmisest uuesti kõrvale hoidma. Sellist ohtu on võimalik prognoosida süüdimõistetu senisele käitumisele tuginedes – isik hoidis pikemat aega menetlusest teadlikult ja tahtlikult kõrvale. Kriminaalmenetluse kuludeks on määratud kaitsja tasu 86,40 eurot, mis tuleb jätta KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetu kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel annab kohus L. Švõrjovile võimaluse tasuda menetluskulud ära pikema tähtaja jooksul, s.o 6 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Täitmiskohtunik Peet Teidearu 5 (allkirjastatud digitaalselt) 6