Kriminaalasi nr.1-16-828 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruaril 2016.a. VALGA kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-828 Kohtu
kokkuleppemenetluses Prokurör Milvi Väin Süüdistatav S.I § 424 järgi Elukoht: x isikukood või sünniaeg: XXX x; varem Eesti Vabariigis karistatud 5-l korral Kaitsja : vandeadvokaat Otto Preem määratud korras RESOLUTSIOON KrMS §173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.I
§ 424järgi ja mõista karistuseks kaksteist
(12)kuud vangistust.
§ 65lg 2 ja 64 lg.
1 alusel suurendada S.I karistust eelmise, so Tartu Maakohtu 27.01.2015.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra1, s.o. 1 aasta ja 6 kuu vangistuse võrra ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista S.I’ele vangistus tähtajaga kaks
(2)aastat ja kuus
(6)kuud. Tõkend – „elukohast lahkumise keeld“ S.I suhtes tühistada vangistuse täitmisele pööramisel. Karistuse kandmise aja algust arvestada alates tema vangistusasutusse ilmumisest KrMS § 414 lg 2 alusel. Selgitada, et määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse isikule sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg.1 ja 3. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista S.I ´elt menetluskulu– süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 645.- eurot, kaitsjatasu – advokaadi Otto Preem osaluse eest asja kohtueelsest menetlusest ja kohtulikust menetlemisest kokku summas 240.-eurot riigi tuludesse. KrMS § 180 lg. 3 alusel vähendada S.I’elt väljamõistetud menetluskulusid kokku summas 885.-€ poole võrra, s.o. summani 442.50 € ning lükata edasi S.I ’ilt väljamõistetud menetluskulude kokku summas 442.50 EUR tasumine kuni S.I vangistusest vabanemiseni, kohustades S.I ’e alates vangistusest vabanemisest tasuma kaheteistkümne
(12)kuu jooksul iga kuu viimaseks kuupäevaks võrdse osa menetluskuludest riigi tuludesse kuni summa lõpliku tasumiseni. Osamaksed tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt, maksega hilinemise või maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses kohesele sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
- peatüki
- jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele ( 19.02.2016 ) järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga kohtumajale. ASJAOLUD 1 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 27.01.2015.a. lahend on pööratud täitmisele Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 14.01.2016.a. määrusega 1-15-612, milline on jõustunud 26.01.2016.a. Tartu Maakohtu kantselei on kohustanud süüdistatav S.I’e ilmuma vangistusasutusse 22.02.2016.a. 2
(4)Kohus tuvastas: Kriminaalasjas süüdistatakse S.I selles, et tema, 18.09.2015 kella 21.00 ajal, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxx-xxxxxx mnt 64,7 km sõiduautot Mazda 626 r/m xxxxxxx seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris tema poolt väljahingatavas õhus oli 1,01 mg, mis tuvastati tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 MK III EST ARAF-0033 ning mille mõõtemääramatust 0,10 mg/l arvestades loeti lõplikuks tulemiks 0,91 mg/l. Nimetatud sõidukit antud ajal, kohas ning seisundis juhtides kaotas S.I ebaõige kiirusevaliku tõttu sõiduki üle kontrolli, mistõttu paiskus sõiduk teelt välja vastu kivimüüri, mille tulemusena sai sõiduk tehnilisi vigastusi ning sõidukis viibinud kaasreisija A. P. parema õlavarreluu murru. Antud teoga rikkus isik Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani S.I toime
§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi kriminaalasjas ei ole. Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr S.I suhtes :
§ 424
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus S.I-le karistuseks 12 kuud vangistust.
§ 65lg 2 ja 64 lg.
1 alusel suurendada S.I karistust eelmise, so Tartu Maakohtu 27.01.2015.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 1 aasta ja 6 kuu vangistuse võrra ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista S.I’ele vangistus tähtajaga kaks
(2)aastat ja kuus
(6)kuud. Karistuse kandmise aja algust arvestada alates tema vangistusasutusse ilmumisest. Välja mõista S.I-lt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 € ja kaitsjatasud 72.-€ ja kohtuistungil osalemise eest kaitsjatasu, kuid kohaldades KrMS § 180 lg. 3 jätta 50% menetluskuludest riigi kanda ning ülejäänud summa ajatada võrdsetes summades üheks aastaks. Menetluse käik : S.I on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega, s.h tunnistajate ütlused jms. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav S.I ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 19.02.2016.a. lihtmenetluse kokkuleppe. 3
(4)Süüdistatav S.I kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör jääb kokkuleppe juurde. Kaitsja jääb kokkuleppe juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik 19.02.2016. 4
(4)