Obsah (5)

§ 76§ 199§ 65§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-4572 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Va

§ 76

lg 7 alusel täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu D.T XXX), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu

1. detsembri 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Harju Maakohtu 25.05.2016 otsusega karistati D.T (endise nimega Ivar Gukk)

§ 199lg 2 p 9 järgi 6 kuu vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati D.T-le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõisteti 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 02.03.2015 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta võrra ja mõisteti liitkaristuseks D.T-le 1 aasta 4 kuud vangistust. KrMS § 275 lg 1 alusel valiti D.T suhtes tõkendiks vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni ning ta võeti vahi alla kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks loeti 24.05.2016, arvates

§ 68

lg 1 kohaselt karistusaja hulka ka eelvangistuses alates 24.05.2016 kuni kohtulahendini viibitud aeg. 1.1. Harju Maakohtu 05.01.2017 määrusega vabastati D.T karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 24.09.2017, millest esimeseks 2 kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet.

§ 76

lg 5 alusel allutati D.T katseajal

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustati teda järgima

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX, XXX, Lääne-Virumaa.

Lisaks kohaldati D.T suhtes käitumiskontrolli ajal

§ 75lg 2 p-des 2, 4, 8 ja 9 sätestatud kohustusi.

Määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestati alates kohtumääruse jõustumisest. 1.

1. 29.06.2017 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande D.T suhtes ettepanekuga pöörata D.T-le mõistetud karistus täitmisele. 1.
2. Viru Maakohtu 06.07.2017 määrusega kuulutati D.T tagaotsitavaks ning määrati tema tabamisel tõkendiks vahistamine. 1.
3. D.T peeti kinni 30.11.
4. Maakohtu määrus ja määruskaebus
5. Viru Maakohtu 01.12.2017 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ning pöörati täitmisele D.T-le Harju Maakohtu 25.05.2016 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 8 kuud 1 päev vangistust, mille algust loeti alates tema kinnipidamisest 30.11.
6. Tõkend vahistamine tühistatakse kohtumääruse jõustumisel. 2.
7. Erakorralisest ettekandest nähtub, et D.T on rikkunud temale Harju Maakohtu 05.01.2017 määrusega määratud kohustusi elada kohtu määratud alalises elukohas (

§ 75

lg 1 p 1), ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele (

§ 75

lg 1 p 2) ning saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukoha vahetamiseks (

§ 75lg 1 p 5).

2.

1. Maakohus leidis, et erakorralises ettekandes nimetatud rikkumised on kohtus tõendamist leidnud. Kriminaalhooldusalune ei ela temale kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil XXX, XXX alevik, XXX vald, Lääne-Virumaa ning D.T ei ole saanud ka luba kriminaalhooldusametnikult elukoha vahetamiseks. Samuti ei ole kriminaalhooldusalune ilmunud 08.06.2017 ja 13.06.2017 registreerimisele ning kutse ilmumaks 13.06.2017 registreerimisele tuli kriminaalhooldusametnikule tagasi märkega „saaja ei ela antud aadressil“. Samuti ei ole olnud võimalik teostada nõuetekohaselt Harju Maakohtu 05.01.2017 määrusest tulenevat kohustust läbida kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogramm, kuna kriminaalhooldusalune registreerimisele ei ilmu. Maakohtu hinnangul viitab D.T käitumine, et kriminaalhooldusalune on kõnealused rikkumised pannud toime tahtlikult. Samuti on maakohus veendunud, et D.T poolt toimepandud rikkumised, s.o registreerimiskohustuse täitmata jätmine ning oma äranägemise järgi elukohta muutmine, takistab tema üle järelevalve teostamist, mistõttu ei ole võimalik tema suhtes kriminaalhooldust läbi viia. Lisaks on D.T käesoleval ajal kahtlustatav kahe kuriteo toimepanemises katseajal.
2. Viru Maakohtu 01.12.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub tühistada maakohtu määruse, määrata üldkasulik töö ja määrata ta Harjumaa kirminaalhooldusosakonna alla. Süüdimõistetu märgib, et tal oli suusõnaline kokkulepe kriminaalhooldajaga, et ta elab enamus aja Tallinnas, mistõttu ta ei esitanud taotlust elukoha vahetamiseks. Seega ei ole D.T rikkunud

§ 75lg 1 p 5.

Kriminaalhooldajal olid olemas süüdimõistetu elukaaslase kontaktandmed, mistõttu oli tal võimalik D.T-ga kontakti saada. Riigipiiri süüdimõistetu ületanud ei ole. Seetõttu on erakorralike ettekanne ebaseaduslik. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja karistuse täitmisele pööramata jätmiseks. Kolleegium nõustub maakohtu 2 määruses toodud põhistustega karistuse täitmisele pööramise osas ning märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
2. Viru Maakohus on õigustatult leidnud, et kuna D.T ei ole järginud talle pandud kohustust elada kohtu poolt määratud elukohas, ei ole taotlenud luba elukoha vahetamiseks ning ei ole täitnud registreerimiskohustust, on põhjendatud rahuldada kriminaalhooldaja ettekanne ja tuleb täitmisele pöörata mõistetud karistuse ärakandmata osa. Kohtud on süüdimõistetule vastu tulnud ning süüdimõistetule on antud võimalus kanda tänu ennetähtaegsele vangistusest vabastamisele osa karistusest vabaduses. Vaatamata sellele, ei ole süüdimõistetu teinud sellest vajalikke järeldusi ning leiab jätkuvalt oma käitumisele õigustusi. Süüdimõistetu on teadlik kriminaalhoolduse nõuetest ning oma õigustest ning kohustustest. Kriminaalhooldusametniku ülesanne ei ole otsida läbi erinevate kanalite taga süüdimõistetut, vaid süüdimõistetu peab olema kättesaadav kriminaalhooldajale. Suusõnaline kokkulepe elukoha vahetamiseks ei ole eluliselt usutav. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks süüdimõistetu ei ole elanud kohtu poolt määratud elukohas ning miks ta ei ole taotlenud luba elukoha vahetamiseks. Teise astme kohus on seisukohal, et käesoleval ajahetkel puudub võimalus

§ 76

lg 7 alusel määrata alternatiivselt süüdimõistetule täiendavaid kohustusi või pikendada käitumiskontrolli aega, sest varasemalt antud võimalused ei ole ennast õigustanud ning käesoleval ajal puudub ringkonnakohtul veendumus, et süüdimõistetu oleks võimeline karistust kandma vabaduses. Seetõttu ei ole põhjendatud ka taotlus kriminaalhooldusosakonna vahetamiseks. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis tooks kaasa maakohtu määruse tühistamise ning põhjuse asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. 6. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 1. detsembri 2017 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Aarne Sarjas