alusel välja mõista O.O-lt riigituludesse kaitsjatasu 120 (üks sada kakskümmend) eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
lg 3 kohaselt edastatakse makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks süüdimõistetule eraldi dokumendina. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus saata teadmiseks vanglale, prokurörile ja süüdimõistetule. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava O.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. O.O (endise nimega Ivar Gukk) tunnistati süüdi Harju Maakohtu 25.05.2016.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti vangistus 6 kuud.
lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõisteti vangistus 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 02.03.2015.a otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistuse (vangistus 1 aasta) võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks 3 arvati 24.05.2016, arvates KarS § 68 lg 1 kohaselt karistusaja hulka ka eelvangistuses viibitud aja alates 24.05.2016 kuni kohtulahendini. Kohtuotsus jõustus 02.06.2016.a. Karistuse kandmise algus oli 24.05.2016.a ja lõpp on 24.09.2017.a. O.O kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et alates 23.09.2016.a töötas ta majandustöödel abitöölisena. Ajavahemikul 21.10.201614.11.2016 on läbi viidud vestlused juhtumikorraldajaga. Distsiplinaarkaristusi ei ole. O.O kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et vabanemisel soovib ta asuda elama oma emale kuuluvasse korterisse XXXX. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetava ema andis nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Andmed vabanemisjärgse garanteeritud töökoha kohta puuduvad. O.O selgitas kohtuistungil, et soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Elama asub emale kuuluvasse korterisse XXXX. Töökohta hetkel ei ole, kuid tahab hakata tööd otsima. Erialalt on puusepp, enne karistust töötas puusepana. On aru saanud oma teost ja kahetseb. Tahab vabaduses luua pere. On nõus lisakohustustega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kohtule oma kirjaliku arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab O.O tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör O.O-le katseaja määramist ja allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kaitsja palub taotlus rahuldada ja rõhutab, et vangla ja prokurör toetavad tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kandmata karistus on suhteliselt lühike. Oluline on, et inimesele tuleb anda võimalus enda tõestamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et O.O võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. O.O on vangistuses käitunud nõuetekohaselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine, samuti on ta osalenud tööhõives. Vangla ja prokurör toetavad O.O tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud O.O mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on 4 enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab O.O tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on O.O olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja
§-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.