) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldaja on kohtule esitanud avaldusest loobumise avalduse. Avaldaja loobub oma nõudest puudutatud isiku vastu, sest puudutatud isik on kustutanud avalduse aluseks oleva võlgnevuse. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Vastavalt
Kohus selgitab, et vastavalt
, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja (avaldaja) uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja (puudutatud isiku) vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohtule esitatud avalduses palub avaldaja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik on avaldaja nõude rahuldanud peale avalduse kohtule esitamist. Puudutatud isik ei esitanud selles osas vastuväiteid. Kohus leiab, et avaldaja ja puudutatud isiku menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda. Kooskõlas
Lähtuvalt
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldaja menetluskulud on lepingulise esindaja kulud ja riigilõiv. Avaldaja oli tasunud käesolevas asjas hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot, mis on
Et avaldaja taotleb poole riigilõivu tagastamist
g 2 p 2 alusel, tuleb puudutatud isikul hüvitada avaldajale tasutud riigilõivust pool ehk 25 eurot. Kohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on
lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Avaldajat esindas käesolevas tsiviilasjas
§-s 218 sätestatud nõuetele vastav lepinguline esindaja. Tema on osutanud õigusabi kohtuvaidluse ettevalmistamisel ja avalduse koostamisel, tasu on vastavalt arvele nr 19 on summas 75 eurot, käibemaksu ei lisandu. Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja kulud on mõistlikud ja põhjendatud ning kuuluvad avaldajale hüvitamisele puudutatud isiku poolt. Seega on avaldaja hüvitamisele kuuluvad menetluskulud summas 100 eurot (75+25). Avaldaja ei taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Riigilõivu tagastamine
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Avalduse esitamisel tasus avaldaja riigilõivu 50 eurot. Sellest pool 25 eurot tuleb avaldajale tagastada. Väljamakse teeb kohus samale kontole kust avaldaja maksis riigilõivu. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.