← Eesti

2-23-4627/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuli 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-23-4627 Kohtuasi A. K. hagi sundtäitmise luba

) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

§ 221

lg 2 järgi on

§ 221

lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kohus selgitas, et täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul on kohus poolte vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud, mistõttu on sellise täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamine täitemenetluses piiratud.

§ 221

lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluses. Seetõttu on

§ 221

lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist.

§ 221

lg-st 2 tuleneb ka järeldus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel (st menetlusosalisest sõltumatul põhjusel) menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada

§ 221lg 1 järgne hagi (vt Riigikohtu 15.

juuni 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-17088/30, p 9.3). Hagejal tuli selgelt hagi aluseks olevad asjaolud välja tuua ja selgitada, mis põhjusel on sundtäitmine täiteasjas lubamatu. Samuti määras kohus hagejale tähtaja riigilõivu tasumiseks. Kohus selgitas hagejale, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue on TsMS § 132 lg 5 järgi hagihinna tähenduses mittevaraline nõue, mille hind on 3500 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt kuulub hagilt hinnaga kuni 3500 eurot tasumisele riigilõiv 420 eurot. TsMS 371 lg 1 p 10 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 3401 lg 2 esimene lause sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse 2

(3)võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus kohustas hagejat kõrvaldama hagis esinevad puudused 20 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Puuduste kõrvaldamiseks kohustus hageja välja tooma hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi aluse) ja tasuma hagiavalduselt riigilõivu 420 eurot. Hagis esinevate puuduste kõrvaldamise tähtpäev saabus
  1. juulil
  2. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud Hagis sisalduvad puudused – hagi aluseks olevate asjaolude (hagi aluse) välja toomata jätmine ning riigilõivu tasumata jätmine – takistavad kohtul hagi menetlemist. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 10 ja lg 2 p 2 alusel.
  3. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
  4. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.