Obsah (4)

§ 101§ 99§ 105§ 116

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-16193 Tsiviilasi M. K. i hagi E.-V. P.

§ 101lg-tes 3 – 5 sätestatud määra, millest on maha arvatud 100 eurot.

5. Määrata kindlaks punktis 4 nimetatud elatise suuruse arvutamise alused -

§ 101

lg-s 3 sätestatud baassummale lisada

§ 101

lg 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada pool kostjale makstavast lapsetoetusest ja 100 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaks määramine. 2-22-16193

1. Jätta iga menetlusosalise menetluskulu tema enda kanda.
2. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK Hagiavaldus
3. M. K. (hageja) esitas
4. oktoobril 2022 kohtule hagiavalduse E.-V. P. (kostja) vastu elatise vähendamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et Tartu Maakohus on
5. mai
6. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-22-5132 kohustanud hagejat tasuma kostja ülalpidamiseks alates
7. aprillist 2022 250 eurot kuus. Hagejal ei ole võimalik sellises ulatuses elatist kostjale tasuda. Hagejal on neli alaealist last. Hagejaga elab tema laps L.-M. K., kelle isa maksab elatist 110 eurot kuus. Hageja laps H. K. elab koos oma isaga ja hageja maksab tema ülalpidamiseks kokkuleppel 80 eurot kuus. Kostja elab koos oma isaga. Hageja ja tema elukaaslasega elab nende noorim laps E. A.. 1.1 Varem on Tartu Maakohus tsiviilasjas nr 2-21-1449 kinnitanud kompromissi, mille alusel
8. aasta märtsist tasus hageja kostjale elatist 150 eurot kuus. Hageja sissetulekud on tänaseks igakuine töövõimetoetus XXX eurot XXX senti, sotsiaaltoetus 34 eurot 1 sent, peretoetus 120 eurot, elatis ühele lapsele 110 eurot. Seega on hageja igakuine sissetulek täna XXX. Kui eelnimetatud summast maha arvata H. K. makstav elatis 80 eurot ja kostjale makstav elatis 250 eurot, siis oleks hageja kättesaadava summa suuruseks XXX, mis ei kata hageja ega temaga koos elavate laste elementaarseidki vajadusi. Hagejat toetab elatiste tasumisel tema praegune elukaaslane, kelle kohustuseks ei ole maksta elatist talle võõrastele lastele ning samas on tekkinud olukord, kus hageja elukaaslase oma tütar E. A. on jäänud ebavõrdsesse olukorda võrreldes oma teiste õdedega. Ükski inimene ei suuda pikemas perspektiivis teha igakuiselt makseid talle täiesti võõrastele lastele. Hageja koos elukaaslasega on pidanud võtma laenu, et hageja saaks elatise tasutud. Hageja tunnistab, et oleks pidanud olema hoolsam ja vastama kohtunõudele, kuid hageja tervislikust seisundist tulenevalt oli ta väga häiritud kostja isa tegevusest. Hageja ei ole kostjat näinud pikki aastaid, sest kostja isa arvates ei ole hagejal mingit õigust oma lapsega kohtuda, kogu eelnev on jätnud hageja ellu väga tugeva ja negatiivse jälje. 2 2-22-16193 1.2 Alates
9. jaanuarist 2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatuste järgi on kostjale tasutava elatise suuruseks 225 eurot 64 senti kuus. Perekonnaseaduse (

) § 102 lg 2 alusel võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hagejale on määratud puuduv töövõime ning tema ülalpidamisel on neli alaealist last. Hageja tervislik seisund ei luba tal töötada, et tasuda seadusega sätestatud elatist, mistõttu taotleb hageja elatise suuruse muutmist alla seaduses kehtestatud miinimummäära. 1.3 Hageja hinnangul ei ole kostja vajadused ilmselgelt nii suured, et vajaks elatise maksmist kohtumääruses toodud määras. Ilmselgelt on kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot kuus igati üle paisutatud ning ei lähtu lapse tegelikest huvidest. Sellises määras lapsele kulutada saaksid üksnes rikkad, kui mitte väga rikkad vanemad, mis ei ole käesoleval juhul kahjuks teemaks. Hageja ei sea kahtluse alla seda, et haigestumise korral on kulutused ravimitele vajalikud, kuid hageja soovib siinjuures ära märkida, et selline teave, et kostjal on probleeme tervisega tuli hagejale üllatusena. Kostja isa ei ole sellest hagejale teada andnud. Siinjuures võib kõne alla tulla ka see, et lapsele on määratud puue ning sellega kaasneb ka riigipoolne rahaline abi. 1.4 Hageja taotleb kohtult elatise vähendamist, sest tema tervislik seisund on halvenenud. Samuti lõpetati 546 euro 68 sendi suuruse vanemahüvitise maksmine

1. juunil 2022, mistõttu esinevad alused elatise vähendamiseks alla elatise miinimumi. Arvesse tuleb esmalt võtta lapse tegelikud vajadused ja lapse ema võimalused. Hageja on seisukohal, et reaalselt on ta võimeline maksma kostjale elatist 100 eurot kuus. Juhul, kui kohus leiab, et eeltoodu arvestus ei ole lapse suhtes õiglane, siis palub hageja elatise vähendamist kohtu omal äranägemisel arvestades lapse tegelikke vajadusi ning riiklikke toetusi, kuid hageja ei ole võimeline tasuma elatist üle 150 euro kuus. Nagu hageja eelpool märkis, jääb hagejale kätte XXX. Kui sellest summast aga pooles ulatuses ülal pidada E. A., jääb hagejale endale ja enda vajaduste katteks XXX. Hageja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja vastus hagiavaldusele
2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Pärast tagaseljaotsust ei tasunud hageja elatist 250 eurot kuus, mistõttu tekkisid täituri võlad. Kostja ei ole selles süüdi, et tema ema ei suuda maksta omi asju ja siis võtab võlgu. Samuti võib hageja tööle minna, sest tal on käed-jalad küljes. Hageja on sünnitanud neli last, kuid ei saa nende ülalpidamisega hakkama. Kostja eest hoolitseb vahetult tema isa abikaasa. 2.1 Kostja ülalpidamiseks kulub keskmiselt 500 eurot kuus ja haiguse perioodidel isegi kuni 600 eurot kuus. Kostja on tihti haige ja XXX on siiani teinud kõik haigushood palju raskemini ravitavaks. Laps kasvab, vajab riideid, söögile läheb palju raha (laps on väga hea söömisega), laps on peale XXX veel probleeme varvastega. Varbad ei ole õigesti kasvanud ning see tekitab lapse igapäevaelus palju probleeme ja takistusi. Ravimitele läheb raha, riietele, sõidukuludele jne. 250 euro suurune elatis on õiglane, sest mõlemad vanemad peaks siiski last võrdselt toetama. Hageja seisukoht kostja vastusele
3. Hageja märgib, et kostja isa on taas vahetanud kostja elukohta, kuid ei ole hagejat sellest teavitanud. Kuivõrd laps elab, on tema kulutused väiksemad, kui XXX elades. Kostja isa on 3 2-22-16193 märkinud, et kostja on tihti haige, kuid selgusetuks jääb, kuidas saab kostja veel trennis ja lasteaias käia. Kostja isa on esitanud elatise nõude menetluses lapse kulutusteks lasteaia ja trennide eest tasud kuu ulatuses XXX, mitte aga XXX. Ilmselgelt ei tule ajal, mil laps on kodus raskesti haige, tasuda kostja isal lapse treeningute ja lasteaias toitlustamise eest. Samas ei ole hagejale ka teada, kas hageja XXX elades üldse käibki lasteaias. Samas on kostja isa väited kallitele ravimitele üle paisutatud, sest 4-16 aastastele lastele kehtib ravimitele 90% soodustus millest patsient tasub vaid omaosaluse 2 eurot 50 senti. Kostja esitatud Sotsiaalkindlustusameti
4. mai
5. a otsusest nähtub, et kostjal püsivat hingamisfunktsiooni häiret tervise infosüsteemi andmetel ei ole. 3.1 Hageja palus enne seda, kui kostja isa kohtutäituri poole pöördus, võimalust tasuda elatist ositi, kuid kostja isa sellega nõus ei olnud. Tänaseks on võlgnevus tasutud, kuid vaatamata sellele ei ole kostja isa kohtutäiturile esitanud avaldust täitemenetluse lõpetamiseks, kuigi hageja on igakuiselt teavitanud kohtutäiturit, et on elatise ära maksnud. Hageja hoolib kõigist oma lastest, mistõttu on kostja etteheited selles osas on asjakohatud ja ei ole praeguse kaasusega mingil moel seotud. Keskmine tütar, kes on XXX ja elab oma isaga, suhtleb hagejaga ja käib suhtluskorra alusel hageja juures. Samuti kõige vanem tütar, kes on XXX ja elab koos hagejaga suhtleb ja kohtub oma isaga. Kõik kolm õde saavad omavahel koos olles väga hästi läbi ja ei ole mingeid probleeme ka nende laste isadega. Ainult kostja isa on see, kes ise on keelanud hagejal kostjaga suhtlemise ja nüüd süüdistab selles hoopis hagejat. Just kostja isa on see, kes last emast eemale hoiab ja keeldub lapse emale lapse käekäigu kohta informatsiooni andmast. 3.2 Hageja arvates on täidetud elatise vähendamise alused: hagejale on määratud puuduv töövõime ja hageja ülalpidamisel on neli alaealist last. Kostja vajadused ei ole ilmselgelt nii suured, et vajaks elatise maksmist kohtulahendis toodud määras. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et kui ühe lapsevanema oluliselt kehvem majanduslik olukord ei võimalda lapse teise vanemaga võrdväärset ülalpidamist, siis ka see on kohtu hinnangul mõjuvaks põhjuseks vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Hageja ülalpidamisvõime on võrreldes lapse isaga oluliselt madalam ega võimalda võrdväärset ülalpidamist. Kohtu eelmenetlus

1. Kohus korraldas
2. detsembril 2022 eelistungi. Pooled elatise suuruses kokkulepet ei saavutanud. Pooled nõustusid kirjaliku kohtumenetlusega. Kohus kogus ise tõendeid ja küsis kummagi lapsevanema sissetuleku kohta teatise Maksu- ja Tolliametist ja küsis selgituse hagejale määratud tegevusjuhendajalt. Kohus määras pooltele
3. jaanuaril 2023 tähtaja esitada lõplikud seisukohad
4. jaanuariks
5. Kohus selgitas, et pooltel ei ole kohustust lõplike seisukohtade esitamiseks. Hageja kohtule ühtegi menetlusdokumenti ei esitanud. Kostja viimased seisukohad
6. Kostja jääb varasema kohtulahendi juurde, sest 250 euro suurune elatis on igati mõistlik. Lapse kulud olid ka põhjendatud, et laps vajabki selles summas raha. Kostja arvates võiks hageja olla õnnelik, et pole suuremat summat nõudnud, kuna kõik on kallis ja lapse vajaduste ning muude kulude summad on kerkinud ja kerkivad veelgi. Seaduses on ka kirjas, et miinimum elatise summa on 225 eurot, kui 250 eurot on liig, siis alla miinimum elatise ei saa juttu olema. Isegi kui kohus määrab alla miinimumi, läheb mingi summa edasi kaebamisele ja kes teab ehk isegi suurema elatise nõudmiseni. Hageja on võimeline tasuma 250 eurot, sest probleeme ja takistusi pole olnud ning see, et võlgu võttis oli tema oma valik ja sellega ei hakata piirama 4 2-22-16193 elatist. Kostja seaduslik esindaja on enda juristilt M. P. teada saanud, et 250 euro suurune elatis on igati mõistlik ning võiks ka rohkem nõuda. Hageja, selle asemel, et käia kohtus, palgata endale juristi, saaks lapsele raha maksta. Kostja ei näe ühtegi põhjust, miks hageja ei peaks maksma 250 euro suurust elatist. Nii otsustas eelmine kohtunik ja ka juristide sõnul on see inimlik. Veebruarist tõusevad ka laste- ja toetusrahad, siis peaks hageja ka rohkem toetust saama, mis muudab talle kätte jääva raha summat. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
8. Esmalt märgib kohus, et Riigikohus on viimati
9. juuni
10. a lahendis tsiviilasjas nr 219-19160, p-s 15.1 selgitanud, et jääb varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et kohus ei ole perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on samuti selgitanud, et elatise vähendamisel võib olla vajalik võrrelda vanemate varalist seisundit. Kohus on teinud omal algatusel järelepärimise Maksu- ja Tolliametile vanemate sissetuleku kohta ja küsinud hageja tegevusjuhendajalt arvamust hageja hakkama saamise kohta.
11. Hageja on esitanud hagi elatise vähendamise nõudes. Praeguses asjas on pooled erimeelt selles, kas hagejal on õigust TsMS § 459 lg 1 alusel nõuda elatise vähendamist. Kostja hinnangul ei ole elatise vähendamiseks põhjust. Tartu Maakohus on tsiviilasjas nr 2-21-1449 kinnitanud kompromissi, mille alusel
12. aasta märtsist tasus hageja kostjale elatist 150 eurot kuus. Kostja esitas nõude elatise suurendamiseks. Edasi on Tartu Maakohus
13. mai
14. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-22-5132 suurendanud elatise nõuet ja kohustanud hagejat tasuma kostja ülalpidamiseks 250 eurot kuus alates
15. aprillist
16. Hageja palub vähendada tagaseljaotsusega väljamõistetud elatise suurust 100 euroni, kuid kui kohtu hinnangul on seda liiga vähe, siis märgib hageja, et ta ei ole võimeline tasuma elatist üle 150 euro kuus. Kohtu eelistungil
17. detsembril 2022 selgitas hageja lepinguline esindaja, et ka 110 eurot kuus oleks hageja võimeline tasuma.
18. TsMS § 459 lg 1 alusel on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu
19. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-17, p 9, Riigikohtu
20. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). 5 2-22-16193
21. Kuivõrd hageja nõudel muudetav
22. mai
23. a kohtulahend on tagaseljaotsus, ei ole kohus sisuliselt hinnanud kohustatud vanema võimekust nõutud ulatuses elatist tasuda ega ka lapse vajadusi, mis tingisid suurema elatise kui tol ajal seaduses sätestatud oli. Seega ei ole õige kostja väide, et kohtunik on varasemalt elatise suurust hinnanud. Kohus tuvastab elatise suuruse muutmise hagi lahendamisel seetõttu selle, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt Riigikohtu
24. oktoobri
25. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11915 p 12). 11.

§ 99

lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on laste igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. Kui lapsevanemad elavad koos, tehakse seda igapäevase pereelu majandamisel. Elatise tasumise kohustus lasub aga vanemal, kes elab lastest eraldi ja ei osale igapäevaste vajalike kulutuste kandmisel. Riigikohtu varasemas praktikas (vt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12;
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12) on rõhutatud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
5. Hageja on elatise vähendamise alusena esile toonud, et arvestada tuleb tema tervisliku seisukorraga ning sellega, et alates
6. juunist 2022 ei saa ta enam vanemahüvitist (546 eurot 68 senti), mistõttu on tema sissetulek oluliselt vähenenud. Hageja esitas kohtule Eesti Töötukassa
7. oktoobri
8. a otsuse nr XXX hageja töövõime hindamise kohta (tl 10 ja 11). Sellest nähtub, et hagejal on puuduv töövõime kuni
9. oktoobrini
10. Hagejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ning mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, suhtlemise valdkondades, raske tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, millede põhjuseks on üldhaigestumine. Kohus märgib, et töövõime puudusest ei järeldu alati kohustatud isiku ebapiisav sissetulek, kuid täiendavad kohtu kogutud tõendid kinnitavad, et hageja ei võimekus tasuda kostjale 250 eurot kuus ei ole jätkusuutlik. Maksu- ja Tolliameti
11. detsembri
12. a teatisest nr XXX nähtub, et
13. detsembrist 2021 kuni
14. novembrini 2022 on pärast tulumaksu mahaarvamist tehtud hagejale väljamakseid 4080 eurot 40 senti (vanemahüvitis), so aasta peale jagatuna 340 eurot kuus (tl 31). Kohus on vestelnud hageja tegevusjuhendaja M. H., kes selgitas, et hagejale on määratud SKA teenusega tegevusjuhendaja
15. aasta juunist. Hagejaga elavad tema 12aastane tütar, kes käib koolis ja noorim tütar, kes on XXX, kuid arenguhäire tõttu hakkas XXX alles hiljuti kõndima, mistõttu ei ole teda veel võimalik lasteaeda panna. Seetõttu ei saa tegevusjuhendaja selgitatu järgi hageja täies mahus tööturule siseneda. Tegevusjuhendaja selgitas ka, et plaanis on
16. aasta sügisest lapse lasteaeda panek ja siis saab hageja alustada tööotsingutega.
17. Tulenevalt eeltoodust on
18. mai
19. a tagaseljaotsuse tegemise ajast halvenenud hageja majanduslik olukord ja vähenenud tema sissetulek: ta ei saa enam vanemahüvitist, tal on puuduv töövõime ning ta ei saa ka noorima lapse arenguhäire tõttu täies mahus tööle asuda. Need asjaolud kogumis annavad kohtu hinnangul aluse kostja kasuks välja mõistetud elatise vähendamiseks. Kohtul tuleb aga arvestada sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise 6 2-22-16193 järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Kohus selgitab, et

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on olukorras, mil kohtul on põhjust kaaluda elatise vähendamist, peab kohustatud vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Samuti tuleb elatise vähendamise korral tuvastada, kas vanemal on veel lapsi, kes elatise endisel määral maksmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kui hageja tasub ka edaspidi kostjale 250 eurot kuus, peaks ta samaväärses ulatuses ülalpidamist pakkuma ka oma teistele lastele, so 750 euro eest kuus (3x250 eurot), mis koos kostjale tasutuga teeb 1000 eurot kuus. Sellises suuruses enda lastele pakutav ülalpidamine ei ole aga hagejale kindlasti jõukohane. Kostja seaduslik esindaja on ekslikult mõistnud, et hageja taotleb elatise vähendamist, sest ta on võtnud laenu. Vastupidi, hageja on esile toonud, et ta on pidanud võtma senise elatise tasumiseks laenu. Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel asjaoluga, et hageja oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (vt Riigikohtu 17. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 ja 7. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09). 2022. aasta 1. juunist on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus. Kohus järgib käsitlust, et elatise maksmise kohustus ei tohi panna isikut olukorda, et tema käsutusse jäävad rahalised vahendid osutuvad oluliselt väiksemaks toimetulekupiiri määrast. Kohus selgitab, et kui hageja peab ülal oma nelja last kehtivas elatise baasmääras, ei jää talle endale kätte ka toimetulekupiiri – 200 eurot kuus. Hageja märkis hagiavalduses, et talle jääb kätte XXX (kohus märgib, et alates 1. jaanuarist 2023 on see summa 40 euro võrra suurem kahe lapse lapsetoetuse tõusu arvelt). Kui sellest summast aga pooles ulatuses ülal pidada Emilia Aosaart, jääb hagejale endale tema vajaduste katteks 151 eurot 28 senti. 14.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

Seetõttu on oluline see, millised võimalused on kummalgi vanemal last ülal pidada ning vanemate võrdsuse põhimõttest on võimalik ka kõrvale kalduda. Kohtu hinnangul on praeguses asjas põhjendatud kalduda kõrvale vanemate võrdsusest. Riigikohtu praktika kohaselt võiks vanemate varaline ebavõrdus olla aluseks elatise vähendamiseks vaid siis, kui elatise maksmiseks kohustatud vanemal ei ole võimalik last ülal pidada seadusjärgses miinimummääras (vt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a lahend tsiviilasjas nr 2-16-135, p 11.6).
3. Kostja seaduslik esindaja selgitas eelistungil, et lapse ülalpidamiseks kulub 500 eurot. Kostja esindaja selgitas samuti, et tema sissetulek on 288 eurot töövõimetuspension, 60 eurot lapsetoetus ja mitteametlikult saadav töötasu kuus umbes 350 eurot. Maksu- ja Tolliameti tõendi nr 7.1-4/29013-2 järgi (tl 32) on
4. detsembrist 2021 kuni
5. novembrini 2022 kostja seadusliku esindaja töötasu aastas koos haigusrahadega 6818 eurot 52 senti, so ühes kuus 568 eurot 21 senti. Seega on kostja seaduslikul esindajal võimalik kostjale ülalpidamist tagada ka 250 euro eest kuus, kuid hagejal seda võimekust hetkel ei ole.
6. Alates
7. jaanuarist 2022 jõustusid

§ 101

lg 1 muudatused, mis näevad ette miinimumelatise arvestamise uue korra.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 järgi baassummale lisandub kolm protsenti 7 2-22-16193 eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 1. aprillist 2022 on baassumma 209 eurot.

§ 101

lg 5 järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduses muutuvad lastetoetuse ja lasterikka pere toetuse suurust puudutavad sätted hakkavad kehtima tagasiulatuvalt alates

1. jaanuarist 2023, mil lapsetoetuse suuruseks saab 80 eurot.
2. Hagiavalduse esitamise ja lahendi tegemise ajal kehtiv elatise baassumma on 209 eurot 20 senti, millele lisandub 3% keskmisest palgast 46 eurot 44 senti, kokku 255 eurot 64 senti. Kuni
3. detsembrini 2022 oli lapsetoetuse suuruseks 60 eurot, millest ½ osa tuleb elatise summast eemaldada (

§ 101lg 5), so 225 eurot 64 senti.

Alates

1. jaanuarist 2023 on samasuguse arvutustehte järgi elatise suuruseks 215 eurot 64 senti, sest kohus eemaldab elatise summast 40 eurot (lapsetoetuse suurus on 80 eurot).
2. Vanemate võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumise proportsiooni ei määra kohus kindlaks protsendina, sest kumbki vanem ei käi ametlikult tööl, mistõttu ei ole võimalik leida tasakaalu ainuüksi töötasude võrdlemisel. Kohus leiab, et kostja mõistlikuks ja põhjendatud elatise suuruseks saab pidada igakordset

§ 101lg-tes 3-5 reguleeritud elatise suurust, millest on maha arvatud 100 eurot.

Alates hagi esitamisest (

1. oktoobrist 2022) kuni
2. detsembrini 2022 on elatise suuruseks 125 eurot 64 senti. Alates
3. jaanuarist 2023 tõusnud lapsetoetuse summa tõttu, on elatise suuruseks aga 115 eurot 64 senti.
4. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Kohus märgib tulenevalt TsMS § 238 lg-st 5, et käesolevas lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte lisatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel arvestamata. Tsiviilasja hinna määramine.
5. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja esitas kohtusse hagi, milles palus vähendada temalt väljamõistetud elatise suurust 150 euro võrra, mistõttu on käesoleva tsiviilasja hind 1350 eurot (9x150). Menetluskulude jaotus
6. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Alates
7. jaanuarist 2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
8. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 8 2-22-16193 Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 9