2-23-9898/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-9898 Tsiviilasi S. S. H. hagi T. H. vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S. S. H. (ik XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja J. K. (e-post XXX) Kostja: T. H. (ik XXX, e-post XXX) RESOLUTSIOON
2. Keelduda menetlusse võtmast S. S. H. hagi T. H. vastu elatise väljamõistmiseks.
3. Jätta menetluskulud S. S. H. kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Määrus toimetada kätte hageja seaduslikule esindajale. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. MENETLUSE KÄIK JA KOHTU PÕHJENDUSED
4. S. S. H. (hageja) seaduslik esindaja J. K. esitas
5. juulil 2023 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Põlvas hagiavalduse T. H.(kostja) vastu elatise saamiseks. Avalduse kohaselt maksab kostja omal algatusel hagejale igakuiselt elatist 250 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja peab summat sobilikuks, kuid soovib sõlmida kostjaga kirjaliku kokkuleppe, millega kostja kohustub elatist tasuma kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja on vastavast ettepanekust keeldunud.
6. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja Põlvas edastas
7. augusti 2023 määrusega hagiavalduse kohtualluvuse alusel menetlemiseks Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.
8. Kohus leiab, et hageja hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 näeb ette, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Hagiavaldusest nähtuvalt maksab kostja hagejale regulaarselt elatist 250 eurot kuus ning hageja seadusliku esindaja hinnangul on elatise summa sobiv. Kohus selgitab, et elatisehagi esitamise aluseks saab olla kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises. Juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (Riigikohtu
9. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses kirjeldatud asjaoludest tulenevalt alust eeldada, et kostja suure tõenäosusega ei täida elatise maksmise kohustust tulevikus. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tulevase nõude täitmise hagi esitamise eeldused ei ole täidetud ja esitatud hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
10. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).
11. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik