4-22-3699/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg

1. augustil 2023 kohtuistung 14.08.2023 Väärteoasja number 4-22-3699 Täitmiskohtunik Peet Teidearu Kohtuistungisekretär Merili Riga Taotluse esitaja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametnik Anette Roosik Väärteoasi Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse erakorraline ettekanne aresti täitmisele pööramiseks Süüdlane Daniel Dõrda, isikukood: 39803192732; elukoht: XXX, telefon: XXX, e-post: XXX RESOLUTSIOON Rahuldada Tartu kriminaalhooldusosakonna taotlus. Tühistada üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörata KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele Daniel Dõrdale Tartu Maakohtu 15.12.
2. a määrusega väärteoasjas nr 4-22-3699 asenduskaristusena määratud täitmata karistusena 24 (kakskümmend neli) päeva aresti. Määratud arest kuulub koheselt kohtuotsuse teatavakstegemise järgselt ärakandmisele Tartu Vanglas. Arvestada Daniel Dõrda aresti kandmise aega alates tema kinnipidamisest 13.08.2023 kell 11.
3. Edastada kohtumäärus Daniel Dõrdale, Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele ja Tartu Vanglale Edasikaebamise kord 1 Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur karistas 27.06.2022 otsusega väärteoasjas nr 2780,22,005019 Daniel Dõrdat LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 240 trahviühikut, s.o 960 eurot. Rahatrahvi tasumise tähtaeg oli 17.07.
4. Otsus jõustus 19.07.
5. Kuna D. Dõrda rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (kohtutäitur Reet Rosenthal, täiteasi nr 186/2022/697). 13.10.2022 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. 20.10.2022 esitas sissenõudja Tartu Maakohtule taotluse D. Dõrdale asenduskaristuse kohaldamiseks. D. Dõrda tasumata rahatrahvi summa on 960 eurot. Tartu Maakohtu 15.12.2022 määrusega asendati D. Dõrdale Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 27.06.2022 otsusega väärteoasjas nr 2780,22,005019 määratud rahatrahv 240 trahviühikut, s.o 960 eurot 24 päeva pikkuse arestiga ning see arest asendati omakorda 24 tunni üldkasuliku tööga. Kohus määras ÜKT sooritamise tähtajaks 3 kuud kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 31.12.2022 ja üldkasuliku töö tegemise tähtaeg oli 31.03.
6. 03.04.2023 esitas Tartu kriminaalhooldusosakonna ametnik kohtule erakorralise ettekande aresti täitmisele pööramiseks, kuna D. Dõrda hoiab üldkasuliku töö sooritamisest kõrvale. Tartu Maakohtu 27.04.2023 määrusega kuulutati süüdlane D. Dõrda tagaotsitavaks kohtu poolt temale määratud asenduskaristuse täitmisest kõrvalehoidmise tõttu. D. Dõrda peeti kinni 13.08.2023 kell 11.
7. Menetlusosaliste seisukohad Ametnik selgitas kohtuistungil, et jääb ettepaneku pöörata isiku karistus täitmisele juurde, kuna D. Dõrda hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja ei ole ametnikule operatiivselt sidevahendite teel kättesaadav olnud. Kriminaalhooldaja võttis ise hooldusalusega ühendust ning telefonitsi lepiti kokku mitmeid registreerimisi. D. Dõrda selgitas, et temale ei ole ühtegi meili ega telefonikõnet tulnud, et teda tahetakse kätte saada. Kõike kohtuistungil süüdlasele meelde ei tulnud, miks ta oli rikkumisi toime pannud. Isik oli enda sõnul vahepeal Tartus ja siis Viljandis. Ta ei teadnud, kes kriminaalhooldaja oli. Kriminaalhooldaja oli vahepeal puhkusel. Ta ei saanud esimesel korral töö juurest ära. Kui arest pööratakse täitmisele, on D. Dõrdal soov, et seda saaks kanda nädalavahetustel. Mitte aga sellel nädalavahetusel, sest ees on vanaema 65 aasta üllatusjuubel ning süüdlane soovib vanaema sünnipäeval viibida. Seda on organiseeritud tükk aega perekonna ja suguvõsa poolt. Kohtu seisukoht KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesolevas paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. 2 Tartu kriminaalhooldusametnik on esitanud kohtule erakorralise ettekande, sest D. Dõrda ei ole ilmunud registreerimistele 12.01.2023, 16.01.2023, 30.01.2023, 27.02.2023, 07.03.2023 ja 08.03.2023 kuupäevadel ning ei ole sooritanud temale määratud üldkasuliku töö tunde tähtajaks ära. Kuna hooldusalune ei ole tulnud registreerimistele ning ametnik ei ole D. Dõrdaga kohtunud ega ka ühendust saanud, ei ole süüdlane registreerimiste osas selgitusi andnud. 12.01.2023 kell 09.00 oli isikuga kokku lepitud esmane registreerimine, kuid D. Dõrda vastuvõtule ei tulnud ega teavitanud eelnevalt oma puudumisest. Ametnik helistas hooldusalusele 12.01.2023 kell 09.05 ning isik väitis, et unustas kohtumise ja viibis Paides uue töökoha proovipäeval ja lisas, et tegeleb aktiivselt tööotsimisega. Telefonivestluses lepiti kokku uus aeg registreerimiseks kriminaalhooldusosakonnas 16.01.2023 kell 10.
8. Ka sellele vastuvõtule isik ei ilmunud. Ametnik helistas hooldusalusele 16.01.2023 kell 10.13, kuid D. Dõrda ei vastanud telefonile. Hooldaja helistas D. Dõrdale uuesti 18.01.2023 kell 10.54 telefonivestluses lepiti kokku uus aeg esmaseks registreerimiseks kriminaalhooldusosakonnas 30.01.2023 kell 14.
9. Isik vastuvõtule aga järjekordselt ei tulnud. 31.01.2023 kell 09.10 süüdlane ei vastanud telefonile, samuti ei vastanud D. Dõrda telefonile ka 02.02.2023 kell 10.02 ja 06.02.2023 kell 09.
10. Ametnik saatis hooldusalusele paberkutse, milles oli märgitud registreerimise ajaks 27.02.2023 kell 12.00, aga isik ei ilmunud ka sellel kuupäeval registreerimisele. Kriminaalhooldaja helistas D. Dõrdale ning uuesti lepiti kokku, et isik tuleb registreerimisele 07.03.2023 kell 08.30, kuid samuti sel päeval D. Dõrda vastuvõtule ei tulnud ning kell 09.19 ei vastanud ta enam ka ametniku kõnele. Isik helistas tagasi kell 09.36, väites, et ta jäi bussist maha. Hooldusalusel paluti tulla järgmisel päeval ehk 08.03.2023 kell 15.00 ametniku vastuvõtule. Isik aga järjekordselt registreerimisele ei tulnud. Alates sellest ajast on ametnik üritanud D. Dõrdale pidevalt helistada, kuid süüdlane ei vasta ametniku telefonikõnedele ega helista tagasi. Seega ei ole saanud hooldaja isikut üldkasulikule tööle määrata. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg oli 31.03.
11. D. Dõrda senine käitumine näitab hooldusaluse ükskõikset suhtumist temale mõisteti karistusse ning selle täitmisesse. Hooldusalusega on võimatu koostööd teha ja ametnikul puudub D. Dõrdaga kontakt. Hooldus aga eeldab, et isik on ametnikule kättesaadav. Seoses sellega teeb hooldaja kohtule ettepaneku pöörata süüdlasele määratud arest täitmisele. Kohus on seisukohal, et on tõendamist leidnud D. Dõrda poolt üldkasuliku töö tähtajaks mittesooritamine ja korduvalt, s.o 6 korral registreerimistele mitteilmumine. Kohtu hinnangul D. Dõrda käitumine näitab, et ta ei ole tegelikult motiveeritud üldkasuliku tööd tegema ega hooldusele alluma. Kuigi kohtule on inimlikult mõistetav, et inimene on rohkem motiveeritud tegema tööd, mille eest makstakse tasu, siis ei saa mööda vaadata asjaolust, et D. Dõrda on tegelikult pikema aja vältel hoidunud kandmast karistust – ta ei tasunud ära rahatrahvi ning ei ole määratud tähtaja jooksul ära teinud üldkasuliku töö tunde. Neid tunde ei olnud nii palju, et tegemine võtaks väga kaua aega ja tegemiseks oli aega 3 kuud. Tegemist on sisuliselt mõnepäevase töötundide arvuga. Hooldusaluse suhtumisest seega nähtub, et ta ei ole motiveeritud sooritama talle määratud üldkasuliku töö tunde. Ametnik tegi ettepaneku pöörata karistus täitmisele. D. Dõrdal on tegemata 24 tundi üldkasulikku tööd, mis määrati talle Tartu Maakohtu 15.12.2022 määrusega. Kohus määras ÜKT sooritamise tähtajaks 31.03.2023 kuupäeva. Käesolevaks ajaks on nimetatud tähtaeg möödunud. Kahetsusväärselt on süüdlane jäänud ka hooldajale sidevahendite teel kättesaamatuks ning ta ei ole kordagi hoolduse vältel tulnud registreerimistele. Nimetatud rikkumised ei ole olnud põhjendatud. Hooldusalune peab oma elu selliselt korraldama, et hooldust on võimalik läbi viia korrakohaselt. D. Dõrda aga selliselt käitunud ei ole. Järelikult süüdlane D. Dõrda ei ole huvitatud üldkasuliku töö tegemisest. Seetõttu leiab kohus, et ainuvõimalikuks meetmeks on aresti täitmisele pööramine. 3 Nagu kohus juba eespool selgitas, siis on inimlik keskenduda tööle, mille eest makstakse tasu. Samas ei saa kohus mööda vaadata asjaolust, et D. Dõrda käitumine on temale mõistetud karistuse suhtes väga lugupidamatu ning tegelikult vabaduses karistuse kandmiseks ta motiveeritud ei ole, vaatamata asjaolule, et ta andis selleks eelnevalt nõusoleku. Samuti on sedastatav, et süüdlane soovib seada endapoolseid tingimusi karistuse kandmisele, mis aga ei ole aktsepteeritav – karistus kuulub ärakandmisele kohtu poolt määratud viisil. Kohus ei pea võimalikuks määrata D. Dõrdale aresti kandmist ositi, sest ta oli mitme kuu vältel kriminaalhoolduse ja kohtu jaoks kadunud – maakohtul on alust arvata, et selline süüdlase käitumine jätkuks suure tõenäosusega uuesti vabadusse saamisel. Kuigi kohus inimlikult mõistab süüdlase soovi osaleda enda vanaema juubelipidustustel, oleks pidanud ta oma aega teisiti planeerima kui hakkama karistuse kandmisest kõrvale hoidma. On üheselt tuvastatav, et D. Dõrda ei teinud teadlikult ja tahtlikult ära üldkasulikku tööd ning hoidis hooldusest kõrvale. Tagaotsimine ja kinnipidamine oli põhjendatud, sest ei olnud mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid süüdlasel 17.04.2023 ja 27.04.2023 kohtuistungile tulla. Ei ole samuti kahtlust selles, et süüdlane D. Dõrda oli teadlik temale väärteoasjas nr 4-22-3699 määratud asenduskaristusest. Kohus tegi mõistlikke pingutusi, et kutse isikule kätte toimetada. Süüdlane ei saa eeldada, et kui riik teda üles ei leia, siis väärteoasja täitmismenetluses õiguslikke järelmeid sellega ei kaasne – D. Dõrda on teadlik, et ta peab tegema temale Tartu Maakohtu 15.12.2022 määrusega määratud asenduskaristusena üldkasulikku tööd ja alluma hooldusele. Väited, et ta ei olnud teadlik sellest, et temaga kriminaalhooldus ja kohus soovib kontakti saada, ei ole siinkohal asjakohased – hooldusalune peab ise hea seisma selle eest, et temale määratud karistus saaks korrakohaselt täidetud ning tagama, et riigiasutused saaksid temaga kehtivatel kontaktandmetel ühendust. Hoolduse õnnestumine sõltub suures osas hooldusalusest. Ei ole millegagi tõendatud süüdlase väide, et ta ei teadnud, kes tema kriminaalhooldaja oli, sest isikuga oldi korduvalt hooldaja poolt ühendust võetud. Samuti on D. Dõrdal võimalik võtta kriminaalhooldusega ühendust internetist kättesaadavatel üldkontaktidel. Ei oma tähendust asjaolu, millal ametnik puhkab. Enda eralu korraldamine peab arvesse võtma karistuse kandmisega seonduvat. Rikkumised on nii kaua väldanud, et isegi süüdlane ise istungil kinnitas, et ta enam ei mäleta oma rikkumisi. D. Dõrdal on tegemata 24 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 24 päeva aresti. Seega kuulub KarS § 69 lg 6 alusel D. Dõrdal kandmisele 24 päeva aresti. Tagamaks karistuse täideviimine, kuulub määratud arest koheselt kohtuotsuse teatavakstegemise järgselt ärakandmisele Tartu Vanglas. D. Dõrda aresti kandmise aega tuleb arvestada alates tema kinnipidamisest 13.08.2023 kell 11.
12. Täitmiskohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 4