← Eesti

3-23-716/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Monika Laatsit ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 09.05.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-716 Haldusasi OÜ Netkey k

) 121 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Rahapesu Andmebüroo (RAB) esitas 28.02.2023 halduskohtule taotluse anda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 57 lg 6 alusel luba piirata Netkey OÜ AS-s LHV Pank asuva konto vara käsutamist. Luba taotleti kuni üheks aastaks või kuni vara tegeliku omaniku tuvastamiseni.
  2. Tallinna Halduskohus rahuldas 02.03.2023 määrusega asjas nr 3-23-461 RAB-i taotluse ja andis loa OÜ Netkey AS-s LHV Pank asuval kontol oleva vara käsutamise piiramiseks kuni vara tegeliku omaniku tuvastamiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks. 3-23-716
  3. RAB kohustas 03.03.2023 ettekirjutusega nr 3-1/223-2 AS-i LHV Pank kehtestama Netkey OÜ arvelduskontol olevale varale 11 420,83 euro ulatuses käsutuspiirangu kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui üks aasta.
  4. OÜ Netky esitas halduskohtule kaebuse RAB-i 03.03.2023 ettekirjutuse tühistamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) ettekirjutuses pole esitatud ühtegi põhjendust selle kohta, miks RAB kahtleb selles, et tegemist pole kaebaja omandiga; 2) ettekirjutusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel kaebaja juurdepääsu piiratakse; 3) ettekirjutusest ei nähtu, mida RAB on teinud, et tegelik kasusaaja välja selgitada. Selliseid põhjendusi pole ka halduskohtu määruses; 4) ettekirjutusest ei nähtu, millised tehingud on rahapesukahtlusega ja millised tõendid tuleks kaebajal esitada; 5) ettekirjutuse resolutsioon ei vasta RahaPTS § 57 lg-le
  6. Tallinna Halduskohus tagastas 05.04.2023 määrusega kaebaja kaebuse

§ 44

lg 1 ja § 121 lg 2 p 1, alternatiivselt

§ 121lg 2 p 2 alusel.

Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) isikul puudub kaebeõigus, kui vaidlus tuleb lahendada teise menetluskorra alusel. RAB taotles halduskohtult luba pangas oleva arvelduskonto käsutamise piiramiseks (RahaPTS § 57 lg 6). Halduskohus rahuldas selle taotluse. Seejärel andis RAB vaidlustatud ettekirjutuse. Sellises olukorras, kus seaduses on teatava haldustoimingu tegemise eelduseks halduskohtu loa olemasolu, ei ole isikul, kelle õigusi vastav toiming piirab, kaebeõigust selle toimingu vaidlustamiseks halduskohtule esitatava tühistamis-, kohustamis- ega keelamiskaebusega, vaid oma õiguste kaitseks tuleb tal määruskaebusega vaidlustada halduskohtu poolt antud luba ehk antud juhul halduskohtu 02.03.2023 määrus. Kaebuse esitamine halduskohtu luba eeldava toimingu peale on mõeldav juhul, kui kaebaja tugineb sellele, et toiming on tehtud ilma nõutava loata või loa piire ületades. Sellele kaebaja antud juhul tuginenud ei ole; 2) isegi kui käsitada vaidlustatud ettekirjutust krediidiasutusele adresseeritud ja kaebaja õiguste piiramisele suunatud haldusaktina ning see käesoleva kaebuse alusel tühistada ja järeldada, et sel juhul on krediidiasutuse jaoks ära langenud kaebajale konto kasutamisel takistuste tegemise alus (st. kaebaja saaks nõuda krediidiasutuselt nendevahelise lepingu täitmist), ei takistaks miski RAB-l mistahes ajal tegemast uut samasugust ettekirjutust kuni 02.03.2023 kohtumäärusest tulenev luba kehtib. Samas eelnimetatud loa tühistamise korral langeb konto kasutamise piirang automaatselt ära. Neil asjaoludel ei ole vaidlustatud ettekirjutuse vaidlustamine kaebaja jaoks ka tõhus õiguste kaitse viis. Seega, isegi kui asuda seisukohale, sellises olukorras, nagu käesoleval juhul – kus sisuliselt on vaidluse all avaliku võimu tegevus, milleks on seaduses sätestatud korras saadud halduskohtu eelluba – ei ole vastava tegevuse vaidlustamiseks tühistamis-, kohustamis-, või keelamiskaebuse esitamine ilmselgelt välistatud (

§ 121

lg 2 punkt 1), tuleks igal juhul asuda seisukohale, et antud juhul ei oleks kaebuse rahuldamisega võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Seega esineb ka

§ 121

lg 2 punktis 2 sätestatud kaebuse tagastamise alus; 3) ebamõistlik oleks ning tõhusa õiguskaitse põhimõtetega oleks vastuolus, kui isik saab

§ 264

jj alusel antud halduskohtu loal tehtud haldustoiminguid vaidlustada nii määruskaebusega loamääruse peale kui ka eraldi kaebusega vastava toimingu sooritamise peale . 2

(4)3-23-716 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebajal on ettekirjutuse vaidlustamiseks kaebeõigus; 2) halduskohus ei kohustanud RAB-i luba taotlema. Loa taotles RAB ettekirjutusega; 3) tegemist on haldusaktiga, mis piirab kaebaja õigusi; 4) tegemist pole paralleelmenetlusega.
  2. RAB taotles vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja ei saavuta kaebusega taotletud eesmärki. Kaebaja peab vaidlustama halduskohtu määrust, millega luba anti. Praeguses asjas ei saa tõendeid hinnata; 2) kaebaja pole praeguses asjas taotlenud loapiiride ületamise kontrollimist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
  4. Vaidluse all on esmalt küsimus, kas halduskohus võis kaebuse tagastada

§ 121

lg 2 p 1 järgi põhjusel, et kaebajal puudub kaebeõigus halduskohtu loa alusel antud ettekirjutuse peale kaebuse esitamiseks. 9.1.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 9.2. Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et kaebus tuli tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel. RAB taotles Raha

PTS § 57 lg alusel halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks, mille halduskohus rahuldas. Selle loa alusel andis RAB ettekirjutuse, millega kohustas panka piirama kaebaja konto käsutamist. Ettekirjutusega kaebaja õiguste rikkumine on võimalik (Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2023 määrus asjas nr 3-23-643, p 10; 19.04.2023 määrus asjas nr 3-23-641, p 11; jõustumata 04.05.2023 määrus asjas nr 3-23-714, p 9). Kaebaja ei saaks küll tugineda väitele, et halduskohus andis loa õigusvastaselt, kuid halduskohus saab ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel kontrollida, kas ettekirjutuse tegemisel on järgitud loa piire ning kaebajal on võimalik esitada sisulised vastuväited ja tõendid RAB-i hinnangutele, et tegemist pole kaebaja omandiga ning kontol oleva vara tegelik kasusaaja ei ole teada. Samuti on kaebajal võimalik väita, et rahapesu kahtlus pole põhjendatud. 10. Halduskohus asus ka seisukohale, et alternatiivselt tuleks kaebus tagastada

§ 121lg 2 p 2 alusel, sest kaebaja ei saavutaks kaebuse eesmärki.

Ettekirjutuse tühistamise korral saaks RAB anda uue samasisulise ettekirjutuse. Luba langeks ära siis, kui halduskohtu määrus tühistataks. 10.1. Kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki (

§ 121lg 2 p 2). 10.2. Halduskohus saab Raha

PTS § 57 lg 6 ning

§-de 264 ja 265 alusel anda RAB-le loa taotletud käsutuspiirangu seadmiseks, kuid halduskohtu pädevuses ei ole teha taotletud toimingut või anda haldusakti RAB-i asemel. Tallinna Halduskohtu 02.03.2023 määrusega nr 3-23-461 ei kohustatud RAB-i käsutuspiirangut kehtestama, vaid kohus andis selleks üksnes 3

(4)3-23-716 loa, mille RAB võis jätta ka kasutamata. Vara käsutamise piiramise aluseks on RAB-i 03.03.2023 ettekirjutus, mitte halduskohtu 02.03.2023 määrus nr 3-23-461 loa andmise kohta. Kuna vara käsutamise piiramise aluseks on RAB-i 03.03.2023 ettekirjutus, on selle tegevusega kaebaja õiguste rikkumine võimalik. Kui kohus peaks kaebuse rahuldama, siis saavutaks ta oma eesmärgi, s.o pank peaks vabastama kaebaja konto käsutamise piirangu alt. Asjaolust, et RABl võib olla teoreetiline võimalus anda halduskohtu määruse alusel ka uus ettekirjutus, ei järeldu, et kaebajal pole kaebusega üldse võimalik kaebuse eesmärki saavutada. 11. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab halduskohtu määruse. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.