KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 13. september 2023 Tsiviilasja number 2-23-10151 Tsiviilasi

ühhoanalüüs oleks näidanud, et tegemist on madala enesehinnanguga, allaheitliku ning hirmunud inimesega ning just selliseid valivad endale elukaaslasteks

ühhopaadid - Kusiku keisi kohta võib vanasõnu ikka tsiteerida. Õige hõlma ei hakka keegi. Või siis kus suitsu, seal tuld. - kusik vist elabki ainult nõuetest - Aga tegelikult ta ju ikkagi lõi naise käeluu taburetiga puruks. 1.

1. Kui AS-lt Delfi Meedia laekunud vastused ei võimalda kostja(te) isikut (või isikuid) üheselt tuvastada, siis neilt vastuse laekumise järgselt koguda vastava(te)lt sideettevõtja(te)lt andmed selle kohta, kellele kuulub kommentaari autori IP-aadress ning nõuda sideettevõtjalt välja resolutsiooni p-s 2 loetletud kommentaaride autorite tuvastamist võimaldavad andmed, sh vähemalt nimi, isikukood, aadress, võimalusel ka e-post ja telefon. Avaldaja menetluskulud jäeti tema enda kanda. Määruse kohaselt on kohtupraktika järgi võimalik eeltõendamismenetluse raames taotleda teha kindlaks isikud, kelle vastu nõuet esitada, kuid selle menetluse seadusega lubatud eesmärk ei ole see, et isiku vastu esitatakse nõue kõigepealt kohtuväliselt ja tekitada seeläbi olukord, kus kohtumenetlust ei järgnegi (vt RKTKm 09.05.2022, 2-21-5736 eriarvamuse p 5). Avaldaja on avalduse p-s 14 selgelt deklareerinud, et andmete tuvastamine võimaldab vältida kohtuvaidlust, ta pöördub laimajate poole kohtuväliselt ja ei pea esitama hagi. TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses on seega andmete kogumiseks esitatud avalduse näol tegemist nõudega, millele riik ei pea andma õiguskaitset, kuna eeltõendamismenetlus toimub kas juba käimasoleva või esitatava kohtumenetluse jaoks, avaldaja on aga kinnitanud, et vajab andmeid kohtuvälise nõude esitamiseks ja hagi esitamise/kohtumenetluse vältimiseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
2. M. Kuusik esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
3. augusti 2023 määruse tühistamist ja asja saatmist tagasi maakohtule menetlusse võtmise ja eeltõendamismenetluse algatamise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtupraktikas leitud, et eeltõendamismenetlust võib läbi viia mh avaldaja õigusi kahjustanud isiku tuvastamiseks. Maakohtu seisukoht, et eeltõendamismenetluse seadusega lubatud eesmärk ei ole see, et isiku vastu esitatakse nõue kõigepealt kohtuväliselt ja tekitada seeläbi olukord, kus kohtumenetlust ei järgnegi, tugineb riigikohtunik T. Tampuu eriarvamusele Riigikohtu 09.05.2022 määruse kohta tsiviilasjas nr 221-
4. Mõistlik on lähtuda Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu seisukohast (viidatud määruse p 22), mille kohaselt mõjuv põhjus TsMS § 244 lg 1 esimese lause ning § 236 lg 2, § 278 ja § 279 lg 2 tähenduses isiku õigusi väidetavalt kahjustava internetipostituse autori kindlakstegemiseks vajalike dokumentide või teabe saamiseks võib esineda, kui kasutajanimi või muud postituses sisalduvad andmed ei võimalda postituse tegija ees- ja perekonnanime kindlaks teha. Riigikohtu määruses nr 2-21-5736 toodud eeltõendamismenetluse algatamise eeldused on täidetud. Avaldaja ei ole ka soovinud eeltõendamismenetlust algatada ainult selleks, et kohtuväliseid nõudeid esitada. Avaldaja on avalduse p-s 6 selgelt väljendanud valmidust kostjate vastu kohtusse pöörduda. Põhjendamatu oleks jätta eeltõendamismenetlus algatamata üksnes põhjusel, et avaldaja on valmis kohtuväliseid läbirääkimisi pidama. Olukord, et avaldaja peab juhul, kui ta soovib tema õigusi kahjustanud isikuid tuvastada, nende vastu kohtusse pöörduma 3 (ja tekitama menetluskulusid) isegi siis, kui asi oleks võimalik lahendada kohtuväliselt, ei oleks seadusandja tahte ega tsiviilkohtumenetluse eesmärkidega kooskõlas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada ja M. Kuusiku avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
6. Maakohus keeldus M. Kuusiku avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt ei pea riik andma õiguskaitset eeltõendamismenetluse algatamise avaldusele, mille eesmärgiks on kohtuvälise nõude esitamise ja kohtumenetluse vältimine. Muid põhjuseid avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks määrusest ei nähtu. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu, kuna M. Kuusiku poolt maakohtule esitatud avaldusest selliseid asjaolusid ei nähtu. Avalduse p-st 6 nähtub selgelt, et pärast ebaõigeid väiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud isikute andmete teadasaamist soovib ta kohtusse pöörduda. Üksnes sellest, et avalduse p-s 14 on M. Kuusik kinnitanud võimalust saavutada kahju tekitanud isikutega kohtuväline kokkulepe, ei saa järeldada, et avaldus on esitatud kohtumenetluse vältimiseks. Riigikohus on 09.05.2022 määruses tsiviilasjas nr 2-21-5736 asunud seisukohale, et andmete väljanõudmise ja edastamise eesmärk on tagada taotlejale võimalus kasutada õigust pöörduda kohtusse (

§ 15

) oma väidetavalt rikutud õiguste (

§-d 17, 26, 31) kaitseks ja vajaduse korral kahju hüvitamiseks (

§ 25

). Avalduse menetlusse võtmise otsustamisel peab maakohus lisaks eeltõendamismenetluse avalduse eesmärgile tegema kindlaks ka selle, kas on täidetud TsMS § 244 lg 1 esimeses lauses sätestatud eeldused. 6. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja