Obsah (6)

§ 187§ 128§ 174§ 162§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juuli 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-5077 Tsiviilasi I. K. u hagi K. K. u vast

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK

1. I. K. (hageja) esitas
2. aprillil 2023 hagi K. K. u (kostja) vastu korteriomandi väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Hagiavaldusest nähtub, et kostja kasutab hagejale kuuluvaid eluruume XXX suulise kokkuleppe alusel. Kostjal on kohustus tasuda ka kommunaalteenuste eest. Maja haldamisega tegeleb Tartu linn, Turu tn 35 korteriühistu, kes esitab majaelanikele igakuiselt arveid kommunaalteenuste ja majandamiskulude tasumiseks. Kostja on jätnud tasumata kõik korteriühistu esitatud arved alates
3. aasta märtsist kuni käesoleva ajani. Sel põhjusel esitas korteriühistu maksekäsu kiirmenetluses nõude hageja kui korteriomaniku vastu kokku 1758 euro 69 sendi nõudes. 1.1 Hageja on võimaldanud kostjal ja tema lastel pikka aega kasutada korterit tasuta. Hageja ei nõua üüritasu ka tagant järgi, vaatamata rahaliselt keerulisele olukorrale, millesse on ta kostja vastutustundetu käitumise tõttu sattunud. Hageja leiab, et kujunenud olukord ei ole normaalne ega mõistlik ja ta ei ole kohustatud ega ka jätkuvalt suuteline oma vähese sissetuleku ja halveneva tervisliku seisundi juures ülal pidama töövõimelist inimest ning tema eest tasuma korteri kasutamisega kaasnevaid kommunaalmakseid ja majandamiskulusid. Hageja soovib naasta Eestisse, korter kostja tekitatud võlgade katteks müüki panna ja osta ülejäänud raha eest endale elamiseks väiksem korter. 1.2 Kasutusse andja võib tähtajatu tasuta kasutamise lepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 alusel igal ajal pärast lepingu sõlmimist üles öelda. Kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja VÕS § 393 lg 3 alusel lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Hageja saatis kostjale
4. detsembril 2022 tasuta kasutamise lepingu ülesütlemise avalduse, andes kostjale korteri vabastamiseks aega üks kuu, hoiatades kostjat, et vastasel juhul esitab hagiavalduse kohtusse. Kostja ei ole sellele vaatamata hagejale vastanud ja korterit tänaseni vabastanud. Kostja kasutab jätkuvalt eluruumi ning tarbib kommunaal- ja ühistu pakutavaid teenuseid hageja kulul. Hagejal puudub võimalus eluruumi kasutus ühepoolselt lõpetada, sest eluruum on kostja valduses. Kedagi eluruumist välja tõsta saab aga vaid kohtuotsuse alusel. Hageja on sellega kõik vaidluse kohtuvälise lahendamise võimalused ammendanud. Kostja vastus hagiavaldusele 2 2-23-5077
5. Kostja esitas vastuse hagiavaldusele
6. mail
7. Kostja märgib, et hageja ei ole temaga püüdnud kohtuväliselt kokkulepet saavutada. Kostja on nelja alaealise lapse ema, mistõttu on tal raskem uut korterit otsida. Kostja on käinud Tartu Sotsiaalametis rääkimas elukoha võimalustest ja on ise korteri otsimisega aktiivselt tegelenud. Lapsed käivad korteri lähedal koolides ja kooli lõpuni on vaid mõned nädalad. Kostja palub kohtul arvesse võtta mõistlikku kolimise aega, so
8. juulil
9. Hageja seisukoht kostja vastusele
10. Hageja esitas seisukoha kostja vastusele
11. mail
12. Hageja hinnangul on kostja hagi õigeks võtnud. KOHTU SEISUKOHT
13. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus mõistab vaidlusaluse korteri kostja valdusest hageja otsesse valdusesse välja koos kõikide juurdepääsu võimaldavate võtmetega. Kui kostja koos oma pereliikmetega korterit ei vabasta, määrab kohus kindlaks ka kostja ja tema pereliikmete väljatõstmise korra.
14. Hageja on esitanud kostja vastu nõude korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr XXX) valduse hagejale üleandmiseks. Kohus märgib, et hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-178-14 p-is 11 märkinud järgmist: „AÕS § 80 lg 1 kohaldamise eelduseks on, et (i) hageja on korteriomandi omanik, (ii) kostja on korteriomandi valdaja ning (iii) kostja valdab korteriomandit õigusliku aluseta. Kui kohus lahendab vindikatsioonihagi, mille aluseks on hageja väide, et kostjal ei ole korteriomandi valdamiseks õiguslikku alust, peab kohus hageja nõude lahendamisel kostja vastuväite alusel tuvastama, kas poolte vahel on õigussuhe, mis annab kostjale õiguse vaidlusalust korteriomandit vallata, või mitte.“ AÕS § 80 lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 82 lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. AÕS § 83 lg 1 sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Valduse õiguslik alus saab olla mõni piiratud asjaõigus või omanikku valdaja valdust taluma kohustav võlaõiguslik kokkulepe, kuid õiguslik alus saab tuleneda ka seadusest või kohtulahendist (vt RKTKo nr 2-16-9519/78 p 27).
15. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on XXX (registriosa nr XXX) korteriomandi omanik (dtl 6). Kostja on siiani kasutanud korterit hagejaga kokkulepitult tähtajatu tasuta kasutamise lepingu alusel. Kostja on võlgnevusse jäänud korteri kommunaalkulude tasumisel, mistõttu on maksekäsu kiirmenetluses hagejalt välja mõistetud korteriga seotud võlgnevus (dtl 8-13). Hageja on
16. detsembril 2022 esitanud kostjale nõude korter kuu aja jooksul vabastada (dtl 14). Kostja vastusest hagiavaldusele nähtub, et kostja korterit vabastanud ei ole ning soovib korteri vabastada
17. juuliks
19. Kostja valdab koos oma pereliikmetega korterit. Kinnisturaamatust ei nähtu kostjal kinnistu kasutamise õigust. Hageja on nõudnud korteri valduse vabastamist ja hagejale üleandmist. Kostja on keeldunud korteri valduse vabastamisest kohtuväliselt. Kuivõrd kostjal puudub alus kinnistu valdamiseks, tuleb AÕS § 80 lg-te 1 ja 2 alusel hagejale kui kinnistu omanikule vaidlusaluse kinnistu valdus tagastada. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et 3 2-23-5077 vaidlusalune korteriomand tuleb AÕS § 80 lg 1 alusel kostja ebaseaduslikust valdusest välja mõista hageja otsesesse valdusesse. Kui kostja keeldub korteriomandit vabatahtlikust vabastamisest, tuleb kostja koos talle kuuluva vara ja temaga koos elavate isikutega vaidlusalusest korteriomandist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras välja tõsta. Kohus selgitab, et arvestades
20. juulil 2023 tehtud lahendi jõustumise aega (30 päeva), on kohus sellega vastu tulnud ka kostjale, kes soovis korteri vabastamist
21. juuliks
22. 8.

§ 128

teise lause kohaselt lepingu lõppemise tõttu kinnisasja, ehitise või selle osa valduse väljaandmise üle peetava vaidluse korral on hagihind ühe aasta kasutustasude kogusumma. Tuginedes korteriühistu 10 kuu kommunaalmaksete ja majandamiskulude nõudes esitatud summadele on 12 kuu kasutuskulude summa (1624,36 : 10 = 162,43 x 12) = 1949 eurot 23 senti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 9.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

1. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda, sest ta oli valmis enne kohtumenetluse algust korteri vabastama. Kohus kostja käsitlusega ei nõustu, sest hageja esitas juba
2. aasta detsembris nõude korteri vabastamiseks, kuid kostja ei ole siiani teinud. Samuti oli kostjale teada, et korteri kasutamisega seotud kulud tuleb tal tasuda, kuid kostja on ka need tasumata jätnud. Miski kostja käitumises ei viita sellele, et ta mõistab korteri kasutamisega seonduvaid kohustusi. 11.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 11.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

1. Hageja esitas kohtule
2. juunil 2023 menetluskulude nimekirja ning kostja sellele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 315 eurot. Hageja lepinguline esindaja on kohtuvaidluses teinud järgmised toimingud: • suhtlemine kliendiga, kirjavahetuse ja dokumentidega tutvumine, seisukoha kujundamine, nõustamine
3. märtsil 2023 – 1,5 tundi; • suhtlemine kliendiga, hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine; tutvumine kohtudokumentidega, nõustamine, kohtule seisukoha esitamine
4. mail 2023 – 2 tundi. Hageja on esindajale tasunud vastavalt Actio Õigusbüroo OÜ-ga sõlmitud õigusabilepingule arvestusega 100 eurot tund, 3,5 tunni eest kokku 350 eurot. Hageja menetluskulud on seega kokku 665 eurot. 4 2-23-5077
5. Riigikohus on leidnud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

§ 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (RKTKm 14.04.2021 2-19-10324, p 19).

1. Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnihind 100 eurot tavapärane ja kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Samuti on põhjendatud hageja õigusteenuse osutamisele kulunud aeg, mistõttu kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse täies ulatuses.
2. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 5