← Eesti

2-22-147877/12

Obsah (13)§ 62§ 444§ 407§ 173§ 174§ 162§ 138§ 4842§ 177§ 178§ 456§ 468§ 317

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuli 2023, Pärnu Tsiviilasja number 2-22-147877 Tsiviilasi OÜ GS Core hagi M. L. vastu võlgnevuse

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

  1. OÜ GS Core (hageja) esitas 12.12.2022 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. L.lt 245,01 euro väljamõistmiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ning edastas 14.12.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus 23.02.2023 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 22.03.2023 hagiavalduse kostja vastu Pärnu Maakohtule võlgnevuse, sissenõudmiskulude ja viivise nõudes. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 100 eurot. Kohus võttis 14.04.2023 määrusega hageja hagi 2 menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest.
  2. Nõude aluseks on Elektrilevi OÜ ning kostja vahel sõlmitud ja 02.06.2008 jõustunud võrguteenuse osutamise leping nr 2200688/2, mille alusel esialgne võlausaldaja müüs elektrienergiat (Eesti Energia AS kaudu) ja osutas võrguteenust kostjale tarbimiskohas xxx. Leping oli sõlmitud tähtajatult. Kostja ei ole lepingu lõpetamise soovi avaldanud. Kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud kohaselt. Kostja on jätnud tasumata teenuse osutamise arved alates märtsist
  3. Leping kostjaga lõpetati esialgse võlausaldaja poolt 08.03.
  4. Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega GS Core OÜle (hageja) 30.08.
  5. Hageja nõuab kostjalt põhinõude 84,42 euro tasumist. Hageja nõuab kostjalt viivitusintresside perioodi 21.12.2018-22.03.2023 eest (seadusest tulenev viivitusintressi määr, vähendades kostja kasuks lepingu üldtingimustes toodud määrast) tasumist summas 27,57 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist nõuab hageja kostjalt sissenõudekulusid summas 25 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist alates 23.03.2023 kuni põhinõude summas 84,42 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 220 eurot (sh riigilõiv 100 eurot, lepingulise esindaja kulu 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
  6. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 14.04.2023 kohtumäärus kätte avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 09.06.
  7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid M. L.le kättetoimetatuks 25.06.2023 dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. M. L. kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 10.07.2023. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (10.07.2023) ega käesoleva ajani vastust hagile esitanud. 4.

§ 407

lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.

  1. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  2. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

7.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist kokku 100 eurot on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. 8. Maksekäsu kiirmenetluse korral määrab kohus 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks (

§ 4842). Hagimenetlusele eelnes maksekäsu kiirmenetlus.

Seetõttu määrab kohus hageja maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks 20 eurot. Hageja lepinguline esindaja tasu ühe 3 tunni eest 100 eurot (ilma käibemaksuta) on kohtu hinnangul põhjendatud lepingulise esindaja kulu. 9. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 220 eurot (s.o riigilõiv 100 eurot, lepingulise esindaja tasu 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). 10.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 11.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 12. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 13.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 14.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.