Obsah (7)

§ 69§ 329§ 68§ 65§ 74§ 75§ 266

Kriminaalasi nr 1-17-5157 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg 6. juuni 2018. a Kriminaalasja number 1-17-5157 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Ta

§ 69

lg 6 alusel pöörata täitmisele S.N-ile Tartu Maakohtu 26.05.2017.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5157 mõistetud karistus, mis oli asendatud üldkasuliku tööga, ärakandmata osa, mis on 1 (üks) kuu 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda karistuse aja alguseks S.N-i vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab S.N-ile teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai lahendist teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 26.05.2017. a otsusega on S.N süüdi tunnistatud

§ 329

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 arvati karistusaja hulka S.N-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 2 päeva.

§ 65lg 2 alusel suurendati S.N-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.04.2017.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis on 2 kuud 27 päeva vangistust. S.N-ile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 kuud 25 päeva vangistust.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendati S.N-ile mõistetud vangistus 175 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 1 aasta 1 kuu. Kohtuotsuse kohaselt tuleb S.N järgida üldkasuliku töö tegemisel

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Lisakohustustena määrati S.N-ile

§ 75lg 2 p 8 osaleda liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis.

Kohus määras, et lisakohustuse täitmise korral loetakse S.N-i üldkasuliku töö tunnid sotsiaalprogrammis osalemisega kaetuks kuni kolmekümne tunni ulatuses. Kohtuotsus jõustus 13.06.

1. a. 25.05.
2. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande S.N-i kohta. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pöörata S.N-ile mõistetud karistus täitmisele. S.N on korduvalt rikkunud üldkasuliku töö ajakavasid ning kriminaalhooldusalune ei ole täitund talle kohtulahendiga pandud lisakohustust, s.o osaleda liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtuvalt saabus 08.08.
3. a Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonda Tartu Maakohtu 26.05.
4. a otsuse, millega S.N-ile määrati 175 tundi üldkasulikku tööd. S.N kohustati ilmuma kriminaalhooldusosakonda 10.08.
5. a, kuid S.N registreerimisele ei ilmunud. Kriminaalhooldusametnik võttis S.N-iga ühendust telefoni teel ning määras uueks registreerimiskohustuse täitmise ajaks 17.08.
6. a S.N registreerimisele ei ilmunud. 21.08.
7. a teostas kriminaalhooldusametnik S.N-i elukohta kodukülastuse ning edastas viimasele kutse, kohustades S.N ilmuma kriminaalhooldusosakonda 23.08.
8. a. Lisaks nähtub kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest, et S.N viibis 09.07, 05.08, 13.08, 17.08 ja 20.08.
9. a Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu arestimajas kainenemisel, mille kohta kriminaalhooldusametnik 23.08.
10. a S.N-ilt seletuse võttis. Seletus võeti ka registreerimiskohustuste täitmata jätmise kohta. S.N-ile koostati 23.08.
11. a üldkasuliku töö sooritamise ajakava ning kriminaalhooldusalune määrati üldkasulikku tööd sooritama MTÜ Tartu Majaomanike Ühingusse. S.N pidi esialgse ajakava kohaselt sooritama 24 tundi üldkasulikku tööd, kuid sooritas üksnes 12,5 tundi. 20.11.
12. a koostati S.N-ile neljas üldkasuliku töö ajakava ning S.N pidi üldkasulikku tööd sooritama Tartus Puiestee kalmistul (18 tundi). S.N sooritas 4 tundi üldkasulikku tööd. 05.01.
13. a koostati kriminaalhooldusalusele viies ajakava ning Jaak kurel määrati taaskord üldkasulikku tööd sooritama Tartus Puiestee kalmistule (30 tundi). S.N sooritas 10 tundi üldkasulikku tööd. Ajavahemikul 11.0124.01.
14. a üldkasuliku töö ajakava rikkumisi põhjendas S.N asjaoluga, et käis sõprade juures saunas ning kukkus vastu tulist kerist, mille tagajärjel sai põletushaavu. Saadud põletushaavade tõttu ei olnud S.N võimalik riideid kanda ning ta otsustas kuni paranemiseni jääda sõbra poole. 09.03.
15. a koostati S.N-ile seitsmes ajakava, mille kohaselt S.N pidi Tartus kalmistul sooritama 18 tundi üldkasulikku tööd, kuid sooritas ainult 8 tundi. 20.03.
16. a üldkasuliku töö ajakava rikkumise põhjust S.N ei mäleta. Ajavahemikul 26.03-29.03.
17. a S.N viibis enda sõnul saadud trauma tõttu haiguslehel. 10.04.
18. a esitas S.N vastavasisulise arstitõendi. 10.04.
19. a koostati S.N-ile kaheksas ajakava, mille kohaselt pidi S.N Tartu kalmistul sooritama 24 2 tundi üldkasulikku tööd, kuid sooritas ettenähtud tundidest üksnes 2 tundi. 13.04-27.04.
20. a rikkumisi põhjendas S.N asjaoluga, et ta põdes ülemiste hingamisteede ägedakujulist põletikku. Arstitõendit S.N haigestumise kohta ei esitanud ning põhjendas arstitõendi mitte esitamist asjaoluga, et ta ei usu arstidesse. Seoses üldkasuliku töö ajakavade rikkumisega on S.N-ile tehtud kaks hoiatust, s.o 07.02 ja 02.05.
21. a. Lisaks nähtub kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest, et S.N ei ilmunud 22.05.
22. a kahte esimesse liiklusohutusprogrammi individuaaltundi, mistõttu arvati Jaak kurel programmist välja. Liiklusohutusprogrammi individuaaltundides mitteosalemist põhjendas S.N sellega, et jõudis öisest vahetusest koju 22.05.
23. a hommikul kell seitsme paiku ning jäi magama. Registreerimiskohustust on S.N rikkunud kokku neljal korral ning viiel korral on S.N toimetatud Lõuna prefektuuri Tartu arestimajja kainenema (viimati 13.05.
24. a). Lisaks nähtub kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest, et Karistusregistri väljavõtte kohaselt on S.N katseajal pannud toime kaks õigusrikkumist. 29.09.
25. a pani S.N toime

§ 266

lg 2 p-s 1 sätestatud süüteo, mille eest määrati talle Tartu Makohtu otsusega karistuseks rahatrahv ning 02.05.

1. a S.N pani toime LS § 239 lg 1 p-s 1 sätestatud väärteo, mille eest mõisteti talle karistuseks rahatrahv. Seisuga 22.05.
2. a on S.N sooritamata 65 tundi üldkasulikku tööd. Kohus arutas erakorralist ettekannet 04.06.
3. a kohtuistungil. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Põhjuseks on S.N-i suhtumine kriminaalhooldusesse. Kriminaalhooldusametnik selgitas kohtule, et S.N on palju rikkumisi ning need on katseaja jooksul jätkunud. Lisaks märkis kriminaalhooldusametnik, et S.N-ile koostati ajakava 29.05-01.06.
4. a, mille kohaselt kriminaalhooldusalune pidi Tartu kalmistul sooritama 12 tundi üldkasulikku tööd. S.N sooritas 11 tundi ning nimetatud perioodil esines ka üks hilinemine. S.N on sooritamata 54 tundi üldkasulikku tööd. 04.06.
5. a kohtuistungil selgitas S.N, et kui enam teisiti ei saa ning ta peab minema vanglasse karistust kandma, siis S.N on nõus sellega. S.N märkis, et ta teeb koguaeg palju tööd ja mõnikord jääb uneaeg väga lühikeseks. S.N on varasemalt viibinud üksnes arestimajas kainenemisel. S.N tuli töölt ära, kuna see ei sobinud talle. Palgakõrgendust loota ei olnud. S.N märkis, et tal on olnud tervisega (seljaga) probleeme, kuid praeguseks on probleemidest üle saanud. Endised kolleegid kutsusid S.N Jüri tööstusparki laomajandusealasele tööle. Jaak kurel on seisukohal, et seda tööd ta saaks teha, kuna seal on olemas abivahendid (tõstukid jms). Liiklusohutusprogrammis ei käinud seetõttu, et S.N esineb mäluga probleeme. S.N on seisukohal, et ta suudaks sooritamata üldkasuliku töö tunnid ära teha ühe kuu jooksul. S.N kahetseb toimepandud rikkumisi (joobeseisundis mootorsõiduki juhtimist), kuid leiab, et rohkem ei ole tal midagi kahetseda, sest ta ei ole midagi halba ega ka kurja teinud. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus S.N-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 69

lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lgs 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69

lg-s 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse 3 täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohtuistungil avaldatust nähtub, et S.N on käesolevaks ajaks teinud temale määratud 175-st üldkasuliku töö tunnist ära 121 tundi. Seega tegemata on 54 tundi. Kohtu hinnangul on asjas esitatud materjalidega veenvalt tõendatud, et S.N on korduvalt rikkunud temale koostatud üldkasuliku töö ajakavasid. S.N on põhjendanud üldkasuliku töö mittetegemist peamiselt terviseprobleemidega, samuti on S.N selgitanud, et ta lihtsalt ei mäleta üldkasuliku töö ajakava rikkumise põhjust. Kohtu hinnangul ei ole S.N-i poolt väljatoodud põhjendused aktsepteeritavad ja käsitletavad mõjuvatena. Kuigi S.N on korduvalt, s.o kolmel korral, tuginenud üldkasuliku töö mittetegemise põhjendamisel terviseprobleemidele, on ta üksnes ühel korral kriminaalhooldusametnikule esitanud vastavasisulise arstitõendi. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduse jätkamine S.N-i puhul otstarbekas ja ei täida eesmärki ning seda ennekõike S.N-i suhtumise tõttu. Siinkohal peab kohus oluliseks et S.N tekkis võlgnevus üldkasuliku töö tegemisel juba jaanuaris

1. a. Järgnevalt on S.N tekkinud võlgnevused märtsis
2. a ja aprillis
3. a. Sellest tulenevalt on S.N täitund korrektselt talle määratud ajakava üksnes
4. a ning veebruaris
5. a. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on S.N 24.05.
6. a esitanud kriminaalhooldusametnikule avalduse töökoha vahetamiseks, kuid uus töökoht S.N puudub. Põhjusena on välja toodud terviseprobleemid. 04.06.
7. a toimunud kohtuistungil selgitas S.N, et tuli töölt ära seetõttu, et talle see töö ei sobinud ja ka palgakõrgendust ei olnud loota. Seega käesolevalt puudub S.N ka töökoht. S.N märkis, et tal on esinenud probleeme seljaga, kuid käesolevaks ajaks on need probleemid möödas. Samas üldkasuliku töö ajakava rikkumiste põhjendamisel S.N seljaprobleemidele tuginenud ei ole. Probleemiks on osutunud hoopis saadud põletushaavad, trauma ja ülemiste hingamisteede ägedakujuline põletik. Kohtu hinnangul on S.N-i selgitused, miks ta ei ole saanud nõuetekohaselt talle koostatud üldkasuliku töö ajakavasid täita, otsitud ja sellega soovib S.N oma tegevust õigustada. Kohtu sellekohast veendumust kinnitab ka asjaolu, et peale erakorralise ettekande koostamist kriminaalhooldusametniku poolt 25.05.
8. a, S.N leidis võimaluse ajavahemikul 29.05-01.06.
9. a sooritada 11 tundi üldkasulikku tööd. Lisaks üldkasuliku töö ajakava rikkumistele ei ole S.N täitnud talle Tartu Maakohtu 26.05.
10. a otsusega pandud kohustust osaleda liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis ja on neljal korral rikkunud ka registreerimiskohustust. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkamine on võimalik ja tulemuslik ning seda ennekõike S.N-i ükskõikse suhtumise tõttu. S.N puudub siiani arusaam talle mõistetud karistusest ja määratud kohustustest. Võttes arvesse rikutud kohustuste sisu (kokku rikutud kolme erinevat kohustust, sh korduvalt) ja S.N-i suhtumist, on ilmne, et S.N-i suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. Seega ei ole õigustanud S.N-ile antud võimalused kanda karistus lõpuni vabaduses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et S.N-ile mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata.

§ 69

lg 6 teist lauset arvestades tuleb pöörata täitmisele S.N-ile Tartu Maakohtu 26.05.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5157 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 54 tundi üldkasulikku tööd, mis ümberarvestatuna teeb 1 kuu 24 päeva vangistust. Raina Pärn Kohtunik 4