1-23-3214/27

(22250100017)Kohtukoosseis Elina Elkind, Pavel Gontšarov, Janika Kallin Kriminaalasi Maksim Pronini süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Apellant Harju Maakohtu

1. juuni
2. a otsus (lühimenetluses) Kaitsja vandeadvokaat Indrek Västrik Põhja Ringkonnaprokuratuur (esindaja abiprokurör Ruta Rammo); Teised apellatsioonimenetluse pooled Süüdistatav Maksim Pronin (ik: 38708300315, määratlemata kodakondsusega, XXX, XXX, XXX, viibib Tallinna Vanglas, kahtlustatavana kinni peetud
3. aprillil 2023, vahistatud Harju Maakohtu
4. aprilli
5. a määrusega, üks kehtiv kriminaalkaristus – karistati Harju Maakohtu
6. mai
7. a otsusega nr 1-21-2824 KarS § 201 lg 1 järgi vangistusega 2 kuud, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata ühe aasta pikkuse katseajaga kuni
8. maini 2022); Kannatanud S OÜ, B OÜ, O OÜ, OÜ G Menetluse vorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Maksim Pronini kaitsja vandeadvokaat Indrek Västriku apellatsioon Harju Maakohtu
9. juuni
10. a otsuse peale läbi vaatamata kui ilmselt põhjendamatu. EDASIKAEBAMISE KORD 1-23-3214 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval ja kannatanul on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja või esindaja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohtu otsus
11. Harju Maakohtu
12. juuni
13. a otsusega tunnistati Maksim Pronin süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi ning karistati teda vangistusega üks aasta ja kuus kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra, s.o ühe aastani. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu
14. mai
15. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-2824 mõistetud ja ärakandmata karistusega, s.o vangistusega 2 (kaks) kuud ja mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus üks aasta ja kaks kuud. Karistuse kandmist arvestati M. Pronini kinnipidamisest, s.o
16. aprillist
17. Apellatsioon
18. Maakohtu otsuse vaidlustas
19. juulil 2023 M. Pronini kaitsja vandeadvokaat Indrek Västrik, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist süüdistatavale mõistetud karistuse osas ja süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamist (lühema vangistuse mõistmist). Kaitsja hinnangul ei vasta karistus süüdimõistetu isikule KrMS § 338 p 4 tähenduses. Kaitsja ei palu asja arutamist suulises menetluses. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
20. Maakohus kohaldas ebaõigesti KarS § 56 lg-t 1, jättes piisaval määral arvestamata kuriteo põhjustega. Maakohus leidis alusetult, et süüdistatav õigustas enda käitumist seoses abikaasa ja pere (3 last) raske majandusliku olukorraga. Tegelikkuses ei õigustanud süüdistatav toimepandud tegusid, vaid kirjeldas, miks ta need teod toime pani. Kahtlemata on toimepandud vargused hukkamõistetavad, kuid võrreldes nt olukorda, kus isik paneb vargused toime rikastumissoovist, saab teatud määral kuriteo toimepanemise põhjusi arvestada isiku süü suuruse määramisel. M. Proninile mõistetud karistus ei vasta süüdistatava süü suurusele. Menetlus ringkonnakohtus
21. KrMS § 322 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul teised kohtumenetluse pooled seisukohti ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjaliga ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
23. Kaitsja apellatsioonis esitatud taotlus süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamiseks on perspektiivitu ja sellel puudub edulootus. Riigikohtu praktikas leitakse, et kuna (esimese astme) kohus valib karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui nimetatud küsimuse lahendamisel on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse 1-23-3214 mõistmise. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega on tegemist ka siis, kui kohus on teinud karistuse mõistmist reguleerivate õigusnormide (sh nt KarS § 56 lg 1 ls 1) kohaldamisel kaalutlusvea. See võib seisneda seaduses sätestatud diskretsiooni piiride ületamises, kaalutlusõiguse teostamata jätmises, sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest lähtumises või mõne olulise asjaolu arvestamata jätmises. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
24. jaanuari
25. a otsus asjas nt 1-19-4150/132, p-d 27-28).
26. Praeguses kriminaalasjas põhjendas maakohus nõuetekohaselt M. Proninile mõistetud karistust, sh võttis arvesse teo toimepanemise asjaolusid ja andis hinnangu ka süüdistatava väidetele raske majandusliku olukorra kui kuriteo toimepanemise põhjuse kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus karistuse mõistmisel rikkunud kriminaalmenetlusõigust ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.
27. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Allkirjastatud digitaalselt