1-22-822/59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. august 2023 Kohtuasja number 1-22-822 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi Konstantin Lahesoo (isikukood 38308062223) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. juuni 2023 määrus Määruskaebuse esitaja Konstantin Lahesoo kaitsja vandeadvokaadi abi Marika Suurpere Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Ragnar Plistkin Menetluse vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta Konstantin Lahesoo kaitsja määruskaebus Viru Maakohtu
4. juuni 2023 määruse peale läbi vaatamata.
5. Määrata Osaühingule Advokaadibüroo Sirje Must määruskaebemenetluses Konstantin Lahesoole osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 151,20 eurot, sealhulgas käibemaks 25,20 eurot.
6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Konstantin Lahesoolt Eesti Vabariigi kasuks välja 151,20 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täielikult täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA
7. Viru Maakohtu
8. juuni 2023 määrusega jäeti Konstantin Lahesoo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Lühidalt selgub määrusest järgmist. K. Lahesoo kannab alates
9. aprillist 2022 röövimise katse ja varguse katse eest mõistetud 1 aasta 10 kuu ning 7 päeva pikkust liitvangistust. Kokku on teda Eestis kriminaalkorras karistatud viiel korral ning vangistust kannab ta neljandat korda. Lisaks on teda kaheksal korral karistatud Hollandis ja seal on ta kandnud vangistust kolm korda. Peamiselt on K. Lahesoo pannud toime varavastaseid kuritegusid, aga Hollandis ka ametniku ähvardamise ning ametniku solvamise. Tema kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud sõltuvusprobleemid, impulsiivsus, puudulik probleemide lahendamise oskus ja majandusliku kasu saamise eesmärk. K. Lahesool on üks kehtiv distsiplinaarkaristus noomitusena allumatuse ja suhtlemisega seotud rikkumise eest vanglas. Kuigi sõltuvusainete tarvitamine on tema kuritegeliku käitumise riskiteguriks, ei ole ta motiveeritud osalema selle probleemiga tegelevas sotsiaalprogrammis. Vabaduses on K. Lahesool võimalik minna elama ühiselamusse. Sellega kaasneb aga risk teiste seal elavate seadusega varem pahuksis olnud ja sõltuvusaineid tarvitanud isikute negatiivseks mõjuks. Lisaks on K. Lahesool võimalik minna Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse, kuid sealsel teenusel osalemine on vabatahtlik ning mõeldud inimestele, kes on motiveeritud oma sõltuvushäirega tegelema. Kuna K. Lahesoo motivatsioonis ei saa kindel olla, on alust kahelda, kas nimetatud keskusesse asumine tagab tema eduka katseaja läbimise. Seda enam, et varem on K. Lahesoo pannud katseajal toime uue kuriteo ning on rikkunud ka käitumiskontrolli ajaks seatud alkoholi tarvitamise keeldu. Riskikohaks võib osutuda ka K. Lahesoo majanduslik olukord. Väide töökoha olemasolu kohta on paljasõnaline. Töökoha leidmine ei pruugi osutuda talle töökogemuste vähesuse ja kriminaalse tausta tõttu kergeks. Tööd mitte tehes on K. Lahesool palju vaba aega, mis võib soodustada tema kuritegeliku käitumise jätkamist. Ka võib majanduslikel põhjustel kuritegude toimepanemise jätkamist soodustada suurte võlgnevuste olemasolu. Neil asjaoludel ei saa K. Lahesoo suhtes teha positiivset retsidiivsusprognoosi ega teda ennetähtaegselt vabastada.
10. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K. Lahesoo kaitsja vandeadvokaadi abi Marika Suurpere, paludes maakohtu määrus tühistada ja K. Lahesoo ennetähtaegselt vabastada. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Kohus märkis, et K. Lahesood on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ning puudub kindlustunne, et ta on enda varasematest õigusvastastest käitumistest juba vajalikud järeldused teinud. Kaitsja sellega ei nõustu: K. Lahesoo on vangistuses teinud kõik endast oleneva edasiseks õiguskuulekaks eluks. Jääb täielikult arusaamatuks, mida saab K. Lahesoo veel 8 kuu jooksul teha, et tõestada, et karistus on oma eesmärgi täitnud. Kuigi kohus rõhutas, et K. Lahesoo ei ole vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogramme, ei saa jätta arvestamata K. Lahesoo selgitust, et sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbis ta juba Viljandi Haiglas. K. Lahesoo on motiveeritud oma sõltuvusprobleemidega tegelema ning on esimesi samme selleks juba teinud: ta soovib minna vabanemisejärgselt ravile Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse. On võimalik, et oma tugevate sõltuvuste tõttu vajab K. Lahesoo tõsisemat haiglaravi, mitte sotsiaalprogramme. K. Lahesoo distsipliinirikkumine oli väheoluline. Võimalik, et peale ravi läbimist on K. Lahesool võimalus asuda elama mujale kui ühiselamusse, kuid praegu tal teist kohta võtta ei ole. Kuigi ühiselamus elavad kriminaalse taustaga isikud, ei saa sellest siiski veel automaatselt teha järeldust, et K. Lahesoo hakkab ühiselamus viibimise tõttu panema toime uusi kuritegusid. K. Lahesoo on omandanud kutsehariduse, ta valdab väga heal tasemel eesti keelt, ta kinnitas, et vabaduses on tal olemas töökoht ning lisaks on tal olemas ka riigipoolne sotsiaaltoetus seoses töövõimekaotusega.
11. Maakohtul on ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
12. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Eelkõige K. Lahesoo korduvad kuriteod, varasemate karistuste ebatõhusus, tema probleemid sõltuvusainete tarvitamisega, käitumine vangistuse ajal ja võimalikud majandusliku olukorraga seonduvad ohud annavad aluse öelda, et maakohus ei teinud kaalutlusviga, kui jättis K. Lahesoo ennetähtaegselt vabastamata. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebusel puudub ilmselgelt igasugune edulootus. Seetõttu jätab ringkonnakohus K. Lahesoo kaitsja määruskaebuse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata. 2