← Eesti

1-22-7302/38

Obsah (4)§ 199§ 74§ 65§ 68

1-22-7302 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. august 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-7302 (21231500912) Kohtukoosseis Elina Elkind, Sten Lind, Inna Omble

§ 199lg 2 p-de 7,8 ja 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 17.

mai

  1. a otsus (lühimenetluses) Apellant Süüdistatav Artur Serebrjakov (isikukood 38311110300; kaks kehtivat kriminaalkaristust, viimati Harju Maakohtu
  2. novembri
  3. otsusega nr 1-20-7738

§ 199lg 2 p 9 järgi vangistusega 2 aastat; Viru Maakohtu 8.

detsembri

  1. a määrusega pöörati mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 7 kuud 19 päeva vangistust täitmisele, karistuse kandmise alguseks loeti
  2. detsember 2021; elukoht: XXX) Teised apellatsioonimenetluse pooled Põhja Ringkonnaprokuratuur (esindaja abiprokurör Maksim Kink), kannatanud T OÜ, ML, OÜ B, OÜ V, JD, KK Menetluse vorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Artur Serebrjakovi apellatsioon Harju Maakohtu
  3. mai
  4. a otsuse peale läbi vaatamata kui ilmselt põhjendamatu. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. 1-22-7302 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohtu otsus
  5. Harju Maakohtu
  6. mai
  7. a otsusega tunnistati Artur Serebrjakov lühimenetluses süüdi enne Harju Maakohtu
  8. novembri
  9. a otsust toimepandud teos (
  10. septembril 2020 toime pandud tegu)

§ 199lg 2 p 9 järgi ja karistati teda 6 kuu pikkuse vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 4 kuuni.

§ § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 20. novembri 2020 otsusega mõistetud raskema karistusega, s.o 2 aastat vangistust ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvati maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus, s.o

§ 74

lg 2 alusel koheselt ärakandmisele kuulunud 4 kuud vangistust, Harju Maakohtu

  1. juuni
  2. a määruse alusel vahi all viibitud aeg 11 päeva ja Viru Maakohtu
  3. detsembri
  4. a määrusega täitmisele pööratud karistus 1 aasta 5 kuud 10 päeva vangistust (seisuga
  5. mai 2023), kokku 1 aasta 9 kuud 21 päeva. Kandmata karistus seisuga
  6. mai 2023 on 2 kuud ja 9 päeva vangistust. Samuti tunnistati A. Serebrjakov süüdi pärast Harju Maakohtu
  7. novembri
  8. a otsust toimepandud tegudes (6.-
  9. märtsil 2021,
  10. märtsil 2021,
  11. aprillil 2021,
  12. mail 2021 ja
  13. juunil 2021 toimepandud teod)

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 8 kuuni.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust

§ 65

lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse 2 kuud 9 päeva võrra ja mõisteti liitkaristuseks 10 kuud 9 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati A.

Serebrjakovi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 4.-

  1. mai 2022, s.o 2 päeva. Maakohus määras, et karistuse, s.o 10 kuud 7 päeva vangistust, kandmise algust tuleb arvestada alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o
  2. maist
  3. Muu hulgas tunnistati A. Serebrjakov

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi süüdi selles, et isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, tungis ta grupis VK-ga ajavahemikul

  1. märts 2021 kell 23.15 kuni
  2. märts 2021 kell 08.24 Tallinnas XXX asuvas T OÜ-le kuuluvas hotellis H ukse avamise teel hotelli kohviku lattu, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised T OÜ-le kuuluvad alkohoolsed joogid kogumaksumusega 603,02 eurot.
  3. A. Serebrjakovilt mõisteti välja menetluskulud. Samuti rahuldati kannatanute tsiviilhagid, sh osaliselt KK tsiviilhagi ja täielikult V OÜ, B OÜ ning T OÜ tsiviilhagid. A. Serebrjakovilt mõisteti välja KK kasuks 35 eurot, V OÜ kasuks 270 eurot ja T OÜ kasuks solidaarselt VK-ga (süüdi tunnistatud samas teos Harju Maakohtu
  4. mai 2021 otsusega nr 1-21-3009) 525,87 eurot. Lisaks lahendati kohtuotsusega asitõendiga seonduvaid küsimusi. Apellatsioon
  5. Harju Maakohtu
  6. mai
  7. a otsuse peale esitas apellatsiooni A. Serebrjakov, kes vaidlustab otsuse osas, milles ta tunnistati süüdi

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi H hotellist toimepandud varguses, mõisteti selle eest karistus, rahuldati T OÜ tsiviilhagi ning mõisteti talt välja 525,87 eurot. Apellatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. A. Serebrjakov tuli hotelli enda tuttava MK juurde ja seal viibis ka VK, kes palus A. Serebrjakovil aidata tal tassida mõned kastid alkoholiga. VK teatas A. Serebrjakovile, et alkohol kuulub talle ja seda on vaja saata teise kohta. Süüdistatavale jäi mulje, et VK on hotelli töötaja, kes tundis end hotellis ringi 1-22-7302 liikudes vabalt. Abi eest ei saanud süüdistatav mingit materiaalset hüve. Süüdistatav tunneb, et teda kasutati ära. Vajaduse korral palub süüdistatav kutsuda VK kohtuistungile. Prokuratuuri vastus

  1. KrMS § 322 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul esitas apellatsioonile vastuse prokurör, kes leiab, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ja see tuleb jätta läbi vaatamata. Vastuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
  2. Puudub ratsionaalne põhjus, miks A. Serebrjakov ei esitanud apellatsioonis sisalduvaid põhjendusi maakohtu istungil, kus ta tunnistas end süüdi varguse toimepanemises. Teiseks nähtub hotelli turvakaamera videosalvestiselt ja A. Serebrjakovi enda ütlustest, et enne baari laoruumi sattumist käisid nad VK-ga hotellis ringi („me läksime kuskile kolmandale korrusele, siis uuesti alla“) ehk keskmise objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt otsisid, mida varastada. A. Serebrjakovi kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et osa varastatud alkoholi jõid A. Serebrjakov ja VK ära kohe samas baariruumis („Me vist võtsime algusel ühe pudeli kaupa mõlemad mingit alkoholi…istusime V-ga samas ruumi ees asuva trepi peale ja jõime need kahekesi sealsamas.“ Seejärel „kahekesi tassisime õue mingid kastid alkoholiga. Ma jõudsin käia kastidega 2-3 korda ja siis said mu püksid märjaks…“). Apellatsioonis esitatud versioon ei ole eluliselt usutav. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
  3. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjaliga ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
  4. A. Serebrjakovi apellatsioonis esitatakse maakohtu otsuse vaidlustatud osas uus sündmuste versioon, selgitamata, miks süüdistatav tunnistas kohtueelses menetluses ja ka maakohtus teo toimepanemist ega soovinud kohtumenetluses ütlusi anda. Lisaks ei viidata apellatsioonis ühelegi maakohtu veale materiaalõiguse kohaldamisel või kriminaalmenetlusõiguse rakendamisel tõendite hindamise käigus. Ringkonnakohtu hinnangul maakohus tugines isiku süüküsimuse lahendamisel küllaldasele tõendusteabele, eeskätt turvakaamera videosalvestisele, mis kajastab VK ja süüdistatava liikumist hotellis ning A. Serebrjakovi enda ütlustele kohtueelses menetluses, milles süüdistatav tunnistas ja kahetses tegu ning selgitas varguse toimepanemise asjaolusid. Kriminaalasja arutati lühimenetluses, mistõttu ei ole ühelgi juhul võimalik rahuldada A. Serebrjakovi apellatsioonis esitatud taotlust VK kutsumiseks kohtuistungile (eelduslikult viimase ülekuulamiseks).
  5. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et apellatsiooni menetlemist ei tingi iseenesest asjaolu, et apellatsioonimenetluse kestel vabanes süüdistatav varasema otsusega mõistetud karistuse kandmiselt. Maakohtu otsuse resolutsioonist nähtub, et süüdistatav peab ära kandma 10 kuud 7 päeva vangistust alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Praeguseks on süüdistatav sellest ära kandnud 2 kuud 9 päeva vangistust. Pärast maakohtu otsuse jõustumist peab kohus saatma süüdimõistetule KrMS § 414 lg 1 korras teatise, mis ajaks vanglasse ilmuda, et ära kanda seni kandmata karistus.
  6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 1-22-7302 (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.