Obsah (4)

§ 184§ 4231§ 64§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 8. august 2023 1-17-101

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 5 aastat 6 kuud vangistust ning

§ 4231järgi, karistades teda 1-aastase vangistusega.

Liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust. Tartu Ringkonnakohtu

1. augusti
2. a otsusega tühistati mõistetud karistus ning A. Burkevicsile mõisteti

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi karistuseks 6 aastat 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust

§ 4231

järgi mõistetud karistuse osalise liitmise teel ning mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 7 aastat vangistust. Karistuse kandmist alustas A. Burkevics

1. mail
2. Karistuse lõpptähtaeg saabub
3. mail
5. Vangla esitas kohtule materjalid A. Burkevicsi tingimisi vabastamise otsustamiseks, ent ei soosi seda. Samal arvamusel on prokuratuuri esindaja. A. Burkevics soovib vabaneda ja tema püüdlusi toetab kaitsja.
6. Kohus tuvastas, et täidetud on formaalsed eeldused A. Burkevicsi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks (

§ 76lg 2 p 2).

Analüüsides materiaalsed aluseid (

§ 76lg 4), leidis kohus, et A.

Burkevics ei kuulu vabastamisele. Kohus arvestas, et süüdlast on mitmel korral kriminaalkorras karistatud. Eestis kannab ta esimest vangistust, ent ka Lätis on ta kandnud narkootikumidega seotud kuriteo eest karistust. Praeguste kuritegude soodusteguriks on majandusliku kasu saamise soov, puudulik probleemilahendusoskus, grupi mõju, impulsiivne käitumine ja narkootikumide tarvitamine.

1. Positiivselt iseloomustab A. Burkevicsit distsiplinaarkaristuste puudumine. Ta on täitnud küll töökohustust, ent ei olnud motiveeritud riigikeelt õppima ning katkestas õppe. Programmides osalemine eeldab B2 tasemel eesti keele oskust. Sellest johtuvalt on läbimata individuaalses täitmiskavas planeeritud „Eluviisitreening“ ja vestlused majandusliku toimetuleku ja hoiakute teemal. Individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide täitmata jätmise tõttu ei saa retsidiivsusohtu pidada väikseks.
2. A. Burkevics ei ole kunagi ametlikult töötanud, vaid saanud sissetuleku mitteametlikest tööotsadest ja teeninud kriminaaltulu (sh abikaasaga narkootikumide vahendamisest). Vabanemisjärgselt oleks A. Burkevicsil Valgas töökoht kojamees-valvurina. Vaatamata vanglas töötamisele ja valmisolekule vabanedes tööle asuda, on kaheldav A. Burkevicsi suutlikkus töökohta hoida. Kuritegelik tulu võib isikut taas seadusvastasele tegevusele ahvatleda.
3. A. Burkevics oli igapäevane kanepisuitsetaja. Ta alustas sellega 1990ndatel, kasvatas ise kodus kanepit ja sai seda sõpradelt. Narkootikumidega seotud kuritegusid pani ta toime Lätis ja Eestis. Ometi ei näe A. Burkevics endal sõltuvusprobleemi, ei ole näidanud üles motivatsiooni läbida sotsiaalprogramme ega muuta sõltuvusharjumusi. Iseloomustuse kohaselt on ta korduvalt soovinud, et „vangla viiks läbi sotsiaalprogramme kohtu jaoks“. Seegi näitab isikul motivatsiooni puudumist oma käitumise muutmiseks. Süüdimõistetu plaan minna vanglast vabanemisel elama Pärnu Samaaria keskusesse narkoprobleemiga tegelemiseks, kannab ilmselt soovi jätta endast kohtule hea mulje.
4. A. Burkevics pani narkootikumide käitlemise toime koos abikaasaga. Nad hoidsid narkootikume elukohas, kus viibisid alaealised lapsed ning pildistasid last, kes hoidis käes suurt kogust narkootikume. Seega ei pidanud A. Burkevics narkootikume enda ega teiste tervisele ohtlikuks. Ta püüab toimunut pisendada, mis samuti näitab, et ta ei ole vangistuse ajalgi kuritegude tõsidust ja ohtlikkust mõistnud. Kohtu arvates ei ole süüdlane teadvustanud endale toimepandud teo raskust ega aru saanud, et sellist teguviisi ei tohi korrata. Isiku varasem elukäik ega senine vangistus ei anna alust loota, et süüdimõistetu tegelikult seatud eesmärkide nimel pingutaks. Kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine ei aitaks piisavalt uute kuritegude toimepanemise riske maandada. MÄÄRUSKAEBUS
5. Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada A. Burkevics tingimisi ennetähtaegselt koos lisatingimustega. 2
6. A. Burkevics on viibinud vanglas enam kui 6 aastat. Selle aja jooksul ei ole teda distsiplinaarkorras karistatud. Kohus rõhutab korduvalt süüdlase motivatsiooni puudumist riigikeele omandamiseks, mistõttu on jäänud läbimata sotsiaalprogramm ja vestlused. Kaitsja toonitab, et tegemist on Läti kodakondse romaga. Tihti katkeb romade haridustee varakult ning nad on vähem motiveeritud uusi teadmisi omandama. A. Burkevics ei ole eesti keele õppesse suhtunud ükskõikselt – ta on korduvalt üritanud õppega alustada, ent see pole olnud talle jõukohane. Riigikeele õpingutest keeldumine ei saa olla arvestatav asjaolu isiku ennetähtaegselt vabastamata jätmiseks.
7. Kohus pidanuks arvestama elukoha ja tugiisikute olemasolu ning töökoha leidmise võimalusi. Need tingimused on täidetud – A. Burkevics asuks elama Pärnusse, talle oleks tagatud töökoht Valga linnas kojamees-valvurina. Oletuslik on järeldus, et A. Burkevics ei suuda töökohta leida. Ta on majandustöid tehes kujundanud kindla tööharjumuse. A. Burkevicsil on toetav perekond, kellega ta regulaarselt suhtleb.
8. A. Burkevics on toime pannud äärmiselt raske rahvatervisevastase kuriteo, ent vangistus karistuse edasist eesmärki ei täidaks. 2/3 vangistust ära kandnud A. Burkevicsile tuleks anda võimalus näidata, et ta suudab jätkata õiguskuulekalt. Vangistusest vabanemine lisatingimustel hoiab tõhusamalt ära uusi kuritegusid ning võimaldab riigil isikut kontrollida. Kriminaalhooldus motiveerib A. Burkevicsit ja lihtsustab elu jätkamist vabaduses. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi, mis on suuresti rajatud kohtu siseveendumusele. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16 ja
3. märtsi
4. a määrus nr 1-09-14104/142, p 18).
5. Kaitsja ei ole vaidlustatavale määrusele otseselt ette heitnud kaalutlusõiguse rikkumist. Ta on üksnes üle korranud mõningad asjaolud, mida maakohus juba kaalutlusotsuse tegemisel arvesse võttis (nt vanglas viibitud aeg, distsiplinaarkaristuste puudumine, elu- ja töökoht, lähedased).
6. Esimene sisuline vastuväide vaidlustatavale määrusele seisneb selles, et riigikeele õpingutest keeldumine ei saa olla arvestatav asjaolu isiku ennetähtaegselt vabastamata jätmiseks. Allakirjutanute arvates ei ole maakohus keskendunud mitte niivõrd riigikeele õpingutest keeldumise faktile, kuivõrd asjaolule, et seetõttu on jäänud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid täitmata. Iseloomustusest nähtuvalt on A. Burkevicsil 8 klassi haridust ja vanglas omandatud ehitusalane kutse. Seega ei saa väita, et süüdlasel oleks takistusi uute teadmiste omandamiseks. Iseloomustust arvestades on A. Burkevics aga riigikeele tundide ajal keeldunud kaasa töötamast ja täitmast õpetaja antud ülesandeid. Taoline käitumine ei näita allakirjutanute arvates õppe mittejõukohasust, vaid A. Burkevicsi ükskõikset suhtumist vangla pakutud võimalusse õppida selgeks selle riigi keel, mille pikaajalise elaniku elamisluba isik omab. Riigikeele oskus on üks olulisi toimetuleku võtmeid, mille oskus avardab võimalusi tööturul, võimaldab teha end arusaadavaks ning lõimuda.
7. Teiseks heidetakse ette elu- ja töökoha ning tugiisikute arvestamata jätmist. 3 Etteheited on alusetud – kohus arvestas, et A. Burkevics asuks elama Pärnusse ning talle oleks tagatud töökoht Valga linnas kojamees-valvurina. Mõistagi ei saaks A. Burkevics Pärnus elades töötada Valgas. Ometi ei ole kohus väitnud, et A. Burkevics ei suuda töökohta leida. Küll aga motiveeris kohus põhjalikult nii A. Burkevicsi varasemat elukäiku, töö ja majandusliku toimetuleku riske, kui ka üldist kriminoloogilist tõepära arvestades, et väikesepalgaline töö ei pruugi varem kriminaaltulust elatunud isikule olla enese äraelatamiseks piisavalt motiveeriv, samas kui kuritegude toimepanemise teel saadav tulu võib ahvatleda isikut taas seadusevastasele käitumisele. Kohus analüüsis sedagi, miks A. Burkevicsit ei saa vabastada toetavale perekonnale vaatamata.
8. Kaitsja nõustub, et A. Burkevics pani toime äärmiselt raske rahvatervisevastase kuriteo. Samas on ta veendunud, et vangistus karistuse edasist eesmärki ei täidaks. Allakirjutanute arvates märkis maakohus õigesti, et raskeid kuritegusid toime pannud kurjategija tingimisi ennetähtaegne vabastamine on võimalik väikse retsidiivsusohu korral. A. Burkevics sellele kriteeriumile ei vasta. Olles varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, pani ta taas toime narkootikumidega seotud kuriteo. Isiku suutmatust õppida varasematest karistustest näitab seegi, et korduvalt on A. Burkevicsit karistatud sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt. Ringkonnakohtu arvates ei kaalu asjaolu, et süüdlane on distsiplinaarrikkumisi toimepanemata vangistusaja mööda saatnud, üles neid negatiivseid aspekte, mida maakohus kaalutlusotsuse tegemisel samuti vaagis.
9. Kaitsja rõhub veel sellele, et A. Burkevics on 7-aastasest karistusest ära kandnud enam kui 6 aastat. A. Burkevicsi vangistuse lõpptähtaeg saabub
10. mail
11. Kohtupraktikas leitakse, et vangistuse pikk kestus iseenesest ei ole asjaolu, mis vähendaks uue kuriteo toimepanemise ohtu. Täiesti võimalik – ja ilmselt mitte ka väga haruldane – on olukord, kus süüdimõistetu kõrge retsidiivsusrisk ei taandu isegi pikaajalise vangistustähtaja lõpuks. Sellisel juhul tuleb isik vabastada mitte seepärast, et vangistus oleks oma eesmärgi saavutanud, vaid põhjusel, et vangistustähtaja lõppedes ammendub ka süü, mis võimaldab isikult vabaduse võtta. PS § 20 lg 2 p 1 ei anna alust võtta isikult vabadust üksnes isiku ohtlikkuse tõttu (Riigikohtu üldkogu
12. juuni
13. a otsus asjas nr 3-4-1-16-10, p 84).
14. Kokkuvõtvalt ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu määruses selliseid kaalutlusõiguse rikkumisi, mis tingiksid määruse tühistamise ja määruskaebuse rahuldamata. Seetõttu tuleb juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 jätta maakohtu määrus muutmata.
15. Kaitsja esitas ringkonnakohtule tasutaotluse. Kaitsjal kulutas määruse ja vangla iseloomustusega tutvumisele 40 minutit ning määruskaebuse koostamisele 90 minutit, millele vastab 187 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 31 eurot ja 20 senti). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja teostatud toimingud on vajalikud ning taotletud tasu mõistlik. Seetõttu rahuldab kohus taotluse. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 alusel A. Burkevicsi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4