2-18-15061 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 30.08.2023. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-18-15061 Menetlusosalised ja nende esindajad

§ 6191lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohus tegi 02.05.

1. a tsiviilasjas nr 2-18-15061 otsuse, millega rahuldas Rävala Õigusbüroo OÜ hagi osaliselt. Kohus mõistis Txxxxx Rxxxxxxxt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks välja 1431,59 eurot, millest 1090,22 eurot on põhivõlg, 169,17 eurot intress, sissenõudmiskulu 45 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja seisuga viivis põhivõlalt 127,20 eurot. Kohus mõistis Txxxxx Rxxxxxxxx Rävala Õigusbõüroo OÜ kasus välja edasiulatuva viivise põhivõlalt alates 03.05.
2. a seadusjärgses määras ning kuni põhivõla täitmiseni. Kohus jättis hagi suuremas ulatuses viivise nõudes rahuldamata. Kohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse. 1 Tartu Ringkonnakohus jättis 13.09.
3. a otsusega Tartu Maakohtu 02.05.
4. a otsuse muutmata ning Txxxxx Rxxxxxx apellatsioonkaebuse ja Rävala Õigusbüroo OÜ vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 15.10.
5. a. 13.07.
6. a esitas Revensen OÜ kohtule taotluse tsiviilasjas nr 2-18-15061 tehtud otsuse kohta Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 805/2004 alusel. Alternatiivselt väljastada sertifikaat Euroopa Nõukogu määruse nr 1215/2012 alusel. Revensen OÜ soovib dokumente nõude täitmiseks Soomes. Renovum OÜ loovutas tsiviilasjast nr 2-18-15061 tulenevad nõuded Txxxxx Rxxxxxx vastu 15.12.
7. a tervikuna Revensen OÜ-le. Kohus andis 18.08.
8. a määrusega Revensen OÜ-le tähtaja esitatud taotluse täpsustamiseks. Kohus palus avaldajal täpsustada, millistel asjaoludel sooovitakse nõuet esitada täitmiseks Soome. Revensen OÜ esitas 26.08.
9. a kohtule avalduse täpsustuse. Esitatu kohaselt on Txxxxx Rxxxxxx teised elukohad kohtutäiturilt saadud andmetel Soomes (xxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning xxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). KOHTU SEISUKOHT

§ 475

lg 1 p 14 ja § 476 lg 1 alusel lahendab kohus Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamise taotluse hagita menetluses.

§ 6191

lg 1 sätestab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 artikli 6 lõigete 2 ja 3, artikli 9 lõike 1 ning artikli 24 lõike 1 järgseid kinnitusi väljastavad kohtulahendi teinud maakohtud. Määruse artikli 25 lõike 1 järgi väljastab nõude kohta koostatud avaliku dokumendi kinnituse Euroopa täitekorraldusena Harju Maakohus. Samas sätte lõike 2 kohaselt lahendab kohus nimetatud kinnituse väljastamise kirjalikus menetluses. Kohtul tuleb seejuures kontrollida, kas täidetud on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses nr 805/2004 sätestatud eeldused Euroopa täitekorralduse väljaandmiseks. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 805/2004 artiklis 6 on sätestatud vaidlustamata nõude Euroopa täitekorraldusena kinnitamise nõuded. Art 6 lg 1 tingimused peavd kõik olema täidetud. Art 6 lg 1 p a kohaselt peab otsus olema päritoluriigis täitmisele pööratav. Punkt b kohaselt ei tohi otsus olla vastuolus määruse (EÜ) nr 44/2001 teise peatüki

1. ja
2. jaos sätestatud kohtualluvuse reeglitega. Punkt d kohaselt peab otsus olema langetatud liikmesriigis, mis on võlgniku alaliseks elukohaks määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 59 määratletud tähenduses juhtudel, kui ✓ nõue on vaidlustamata artikli 3 lõige 1 punktide b või c määratletud tähenduses ja ✓ nimetatud otsus viitab isiku (tarbija) poolt sõlmitud lepingule eesmärgil, mida võiks pidada võlgniku ametist või elukutsest väljaspool olevaks, ja ✓ võlgnik on tarbija. Käesoleval juhul on tegemist vaidlustamata nõudega määruse nr 805/2004 art 3 lg 1 p b tähenduses (võlgnik ei ole Tartu Ringkonnakohtu 13.09.
3. a otsust vaidlustanud). Hageja nõue tulenes tarbijalepingust ning võlgnik on tarbija. Arvestades eeltoodut ja ka asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-18-15061 on otsus tehtud Eesti Vabariigis, peaks selleks, et kohus annaks välja Euroopa täitekorralduse tõendi, olema Eesti Vabariik võlgniku alaliseks elukohaks määruse (EÜ) nr 44/2001 artiklis 59 määratletud tähenduses. Määruse (EÜ) nr 44/2001 artikkel 59 lg 1 näeb ette, et see, kas poole alaline 2 elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, tehakse kindlaks siseriikliku seaduse alusel. TsÜS § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Tsiviilasja materjlidest nähtuvalt on Txxxxx Rxxxxxxxelukohaks Eesti Vabariik (xxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxx vald, xxxxxx maakond). Txxxxx Rxxxxxx on kohtumenetluses aktiivselt osalenud (sh esitanud kirjalikke seisukohti, osalenud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas toimunud kohtuistungitel, esitanud apellatsioonkaebuse). Eeltoodut arvestades saab asuda veendunult seisukohale, et võlgniku alaline elukoht on tsiviilasjas nr 2-18-15061 toiminud menetluse vältel olnud Eestis. Sellist seisukohta kinnitavad ka Rahvastikuregstri andmed. Rahvatikuregistri andmetel on Txxxxx Rxxxxxx elukohaks alates 08.10.
4. a xxxxxxxxxxx xxxxxx linn, xxxxxx vald,xxxxxxx maakond (s.o xxxxxx Valla Hoolekandekeskus). Ka tema eelmine elukoht (21.11.
5. a kuni 07.10.2018.a) oli xxxxxx linnas,xxxxxxxxxxxx. Seega on täidetud EÜ määruse nr 805/2004 art 6 lg 1 p-s b sätestatud tingimus. TsÜS § 14 lg 3 sätestab, et isiku elukoht loetakse muutunks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Nõustada saab avaldajaga osas, et Txxxxx Rxxxxxx lisa-aadressidena (Rahvastikuregistris) on märgitud nii xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxSoome kui kaxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Soome. Samas väärib tähelepanu, et esimene viidatud aadress oli kehtiv perioodil alates 03.09.
6. a kuni 03.12.
7. a ning teine aadress alates 24.05.
8. a kuni 08.11.
9. a. Ka avaldaja 26.08.
10. a kohtule esitatud lisast nähtub üheselt, et välja toodud aadressid on kehtetud. Kohus märgib, et Txxxxx Rxxxxxx elukohaks on jätkuvalt tsiviilasja nr 2-18-15061 otsuse märgitud aadress ning isik elab ka reaalselt sellel aadressil. Lisaks on isikul kasutusel jätkuvalt ka viidatud otsuses märgitud e-posti aadress. Txxxxx Rxxxxxx osales käesoleva aasta augustis Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas toimund kohtuistungil (füüsiliselt kohal), mis toimus sama kohtuniku menetluses olevas tsiviilasjas. Kohtuasjas käsitleti muuhulgas ka küsimust sellest, et T.Rxxxxxxxelab igapäevaselt oma rahvastikuregistrisse kantud aadressil ehk Eestis xxxxxx linnas. Seega ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et Txxxxx Rxxxxxx oleks reaalselt elama asunud Soome Vabariiki või ta omaks käsolevalt mingitki seost avaldaja poolt välja toodud aadressidega Soome Vabariigis. Eeltoodut arvestades jätab kohus Revensen OÜ taoltuse Euroopa täitekorralduse tõendi väljastamiseks rahuldamata.

§ 172lg 7 alusel jätab kohus menetluskulud Revensen OÜ kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 3