2-23-10958 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 29.08.2023, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-23-10958 Menetlustoiming Hagita menetlus, l
§-s 157 sätestatud tähtaeg. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat, mis algab sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohtulahendi jõustumisest. TsÜS § 159 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Võlaõigusseaduse,
ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 2011. aasta 5. aprilli tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 2011. aasta 5. aprilli kehtinud
§ 157
lõike 1 kohane aegumistähtaeg (30 aastat) lõpeks varem kui VÕSRS § 9 lg 4 esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 5. aprilli kehtinud
§ 157lõiget 1.
Seega on uus lühem aegumistähtaeg (10 aastat) tagasiulatuva toimega. Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne
- märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas
- märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (vt Riigikohtu
- oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p 13). Asja materjalidest ja kohtu poolt kogutud tõenditest nähtuvalt on täitemenetlus algatatud 23.01.2007 puudutatud isiku täitmisteate alusel. Täitedokumendiks on 22.05.2003.a kohtulahend tsiviilasjas nr 2-2-229/
- Esimest korda täitmisele andmisega katkes aegumine ja algas uuesti 23.01.2007 ning nõue pidanuks aeguma 23.01.2037 (vastavalt enne 05.04.2011.a kehtinud TsÜS § 157 lg-le 1). Seaduse muudatuse tõttu hakkas 10-aastane aegumistähtaeg kulgema alates 01.03.2011 ning sellest tulenevalt aegus nõue 01.03.
- Asja materjalidest ei nähtu muid asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et aegumistähtaeg oli veel mingil põhjusel peatunud või katkenud. Seega on aegumistähtaeg käesolevalt möödunud ning esinevad TMS § 2231 lg 1 lauses 1 märgitud alused täitemenetluse lõpetamiseks nõude aegumise tõttu. 2 Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avaldaja avalduse ning lõpetab täitemenetluse täiteasjas nr 158/2007/153 nõude aegumise tõttu. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus toimetab määruse TsMS § 466 lg 1 järgi kätte avaldajale ja sissenõudjale. Avaldajal tuleb määrus ise edastada kohtutäiturile. Kohus selgitab, et avalduse rahuldamine ei vabasta avaldajat TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtu hinnangul tuleb lähtuda üldnormist hagita menetluses, s.o TsMS § 172 lg 1 lausest 1, sest avalduse lahendamine ja rahuldamine on üksnes avaldaja huvides. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Kuna toimiku materjalidest nähtuvalt puuduvad puudutatud isikul menetluskulud, siis ei määra kohus menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 3